Vestmik

et midagi soovima   »   fr désirer qc.

70 [seitsekümmend]

midagi soovima

midagi soovima

70 [soixante-dix]

désirer qc.

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti prantsuse Mängi Rohkem
Kas te sooviksite suitsetada? D-si-ez-vous--umer ? D___________ f____ ? D-s-r-z-v-u- f-m-r ? -------------------- Désirez-vous fumer ? 0
Kas te sooviksite tantsida? Dési----vo-- --n-er-? D___________ d_____ ? D-s-r-z-v-u- d-n-e- ? --------------------- Désirez-vous danser ? 0
Kas te sooviksite jalutama minna? D-si------us vou--pro--ner-? D___________ v___ p_______ ? D-s-r-z-v-u- v-u- p-o-e-e- ? ---------------------------- Désirez-vous vous promener ? 0
Ma sooviksin suitsetada. J--v---r-i----m-r. J_ v_______ f_____ J- v-u-r-i- f-m-r- ------------------ Je voudrais fumer. 0
Soovid sa sigaretti? Ve----- une-ci---et-e ? V______ u__ c________ ? V-u---u u-e c-g-r-t-e ? ----------------------- Veux-tu une cigarette ? 0
Ta soovib tuld. Il---ud-ait--u---u. I_ v_______ d_ f___ I- v-u-r-i- d- f-u- ------------------- Il voudrait du feu. 0
Ma sooviksin midagi juua. J--vo-d--i--boi-e--uelq-e chos-. J_ v_______ b____ q______ c_____ J- v-u-r-i- b-i-e q-e-q-e c-o-e- -------------------------------- Je voudrais boire quelque chose. 0
Ma sooviksin midagi süüa. Je -o-d-ai--ma--e---uelque-c-os-. J_ v_______ m_____ q______ c_____ J- v-u-r-i- m-n-e- q-e-q-e c-o-e- --------------------------------- Je voudrais manger quelque chose. 0
Ma sooviksin veidi puhata. J- --udra-- m- rep--er. J_ v_______ m_ r_______ J- v-u-r-i- m- r-p-s-r- ----------------------- Je voudrais me reposer. 0
Ma sooviksin teilt midagi küsida. J- ---d-a---v-u- ----nder -uel-u---hos-. J_ v_______ v___ d_______ q______ c_____ J- v-u-r-i- v-u- d-m-n-e- q-e-q-e c-o-e- ---------------------------------------- Je voudrais vous demander quelque chose. 0
Ma sooviksin teilt midagi paluda. J- vou---i---ous -e-a--er qu-l-----h---. J_ v_______ v___ d_______ q______ c_____ J- v-u-r-i- v-u- d-m-n-e- q-e-q-e c-o-e- ---------------------------------------- Je voudrais vous demander quelque chose. 0
Ma sooviksin teile midagi välja teha. J- vou-r-is-v-u--in---e--- qu-lque-ch-se. J_ v_______ v___ i______ à q______ c_____ J- v-u-r-i- v-u- i-v-t-r à q-e-q-e c-o-e- ----------------------------------------- Je voudrais vous inviter à quelque chose. 0
Mida te soovite, palun? Qu------r-z-v---- s-i- -o-- ----- ? Q__ d____________ s___ v___ p____ ? Q-e d-s-r-z-v-u-, s-i- v-u- p-a-t ? ----------------------------------- Que désirez-vous, s’il vous plaît ? 0
Soovite te kohvi? D-sire-----s ----af- ? D___________ u_ c___ ? D-s-r-z-v-u- u- c-f- ? ---------------------- Désirez-vous un café ? 0
Või soovite te pigem teed? O--pr-fé----vo-- -n -h--? O_ p____________ u_ t__ ? O- p-é-é-e---o-s u- t-é ? ------------------------- Ou préférez-vous un thé ? 0
Me soovime koju sõita. N-us v-----o-s -l----- l- ma-s-n. N___ v________ a____ à l_ m______ N-u- v-u-r-o-s a-l-r à l- m-i-o-. --------------------------------- Nous voudrions aller à la maison. 0
Soovite te taksot? D-sir-z--ou---r-n-r- --------? D___________ p______ u_ t___ ? D-s-r-z-v-u- p-e-d-e u- t-x- ? ------------------------------ Désirez-vous prendre un taxi ? 0
Nad soovivad helistada. Ils --udra---- t-------e-. I__ v_________ t__________ I-s v-u-r-i-n- t-l-p-o-e-. -------------------------- Ils voudraient téléphoner. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + prantsuse (1-100) MP3 prantsuse (1-100)
Videot ei leitud!

Kaks keelt = kaks kõnekeskust!

Ajule pole oluline, millist keelt me õpime. Seda seetõttu, et ajul on erinevate keelte jaoks erinevad salvestamise kohad. Kõiki õpitud keeli ei salvestata ühte kohta. Keeled, mida õpime täiskasvanuna, salvestuvad oma piirkonda. See tähendab, et aju töötleb uusi reegleid erinevas kohas. Need ei ole salvestatud samas piirkonnas kui emakeel. Samas kakskeelsed inimesed kasutavad ainult ühte ajupiirkonda. Mitmed uuringud on sellisele järeldusele jõudnud. Neuroteadlased uurida mitmeid katseisikuid. Katsealused rääkisid ladusalt kahte keelt. Üks osa katserühmast oli aga kakskeelne. Teine osa seevastu oli teist keelt õppinud hilisemas elus. Teadlased mõõtsid keeleeksami ajal aju aktiivsust. Nii said nad jälgida, millised aju piirkonnad katse ajal töötasid. Ja nad nägid, et ‘hilistel’ õppijatel oli kaks kõnekeskust! Teadlased on juba pikka aega kahtlustanud, et see nii võib olla. Ajukahjustusega inimestel on teistsugused sümptomid. Niisiis võib ajukahjustus tekitada kõnehäireteni. Kannatanud ei suuda enam nii hästi hääldada või sõnu mõista. Aga kakskeelsetel õnnetuse ohvritel on mõnikord ebatavalised sümptomid. Nende kõnehäired ei mõjuta alati mõlemat keelt. Kuiviga on saanud vaid üks aju osa, võib teised veel toimida. Sellisel juhul räägib patsient üht keelt paremini kui teist. Kaht erinevat keelt ka taasõpitakse erineva kiirusega. See tõestab, et keeled ei salvestu samas kohas. Kuna neid ei õpitud ühel ajal, moodustuvad kaks keskust. Endiselt pole teada, kuidas meie aju suudab mitut keelt hallata. Kuid uued leiud võivad viia uute õppestrateegiateni.