Vestmik

et midagi soovima   »   sl nekaj imeti rad

70 [seitsekümmend]

midagi soovima

midagi soovima

70 [sedemdeset]

nekaj imeti rad

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti sloveeni Mängi Rohkem
Kas te sooviksite suitsetada? Že--t--k-di-i? Ž_____ k______ Ž-l-t- k-d-t-? -------------- Želite kaditi? 0
Kas te sooviksite tantsida? Že---e--le---i? Ž_____ p_______ Ž-l-t- p-e-a-i- --------------- Želite plesati? 0
Kas te sooviksite jalutama minna? B- -----a-i-n--sprehod? B_ š__ r___ n_ s_______ B- š-i r-d- n- s-r-h-d- ----------------------- Bi šli radi na sprehod? 0
Ma sooviksin suitsetada. Ra- -- kadi-. R__ b_ k_____ R-d b- k-d-l- ------------- Rad bi kadil. 0
Soovid sa sigaretti? Bi --d--) ----ret-? B_ r_____ c________ B- r-d-a- c-g-r-t-? ------------------- Bi rad(a) cigareto? 0
Ta soovib tuld. On b--r-d-og-nj. O_ b_ r__ o_____ O- b- r-d o-e-j- ---------------- On bi rad ogenj. 0
Ma sooviksin midagi juua. R-d-a) -i nek-j--opil(a). R_____ b_ n____ p________ R-d-a- b- n-k-j p-p-l-a-. ------------------------- Rad(a) bi nekaj popil(a). 0
Ma sooviksin midagi süüa. Ra-(-- b- n---- ----del (-----l--. R_____ b_ n____ p______ (_________ R-d-a- b- n-k-j p-j-d-l (-o-e-l-)- ---------------------------------- Rad(a) bi nekaj pojedel (pojedla). 0
Ma sooviksin veidi puhata. Ra-(-)-----i-ma-o s-o-il--). R_____ b_ s_ m___ s_________ R-d-a- b- s- m-l- s-o-i-(-)- ---------------------------- Rad(a) bi si malo spočil(a). 0
Ma sooviksin teilt midagi küsida. R-d--)-bi va- -e----vp-a-al-a-. R_____ b_ v__ n____ v__________ R-d-a- b- v-s n-k-j v-r-š-l-a-. ------------------------------- Rad(a) bi vas nekaj vprašal(a). 0
Ma sooviksin teilt midagi paluda. R-d-a)--- v-s--e--- p---i--a). R_____ b_ v__ n____ p_________ R-d-a- b- v-s n-k-j p-o-i-(-)- ------------------------------ Rad(a) bi vas nekaj prosil(a). 0
Ma sooviksin teile midagi välja teha. R-d-a-----v-s-n- --kaj -o--bi-(a). R_____ b_ v__ n_ n____ p__________ R-d-a- b- v-s n- n-k-j p-v-b-l-a-. ---------------------------------- Rad(a) bi vas na nekaj povabil(a). 0
Mida te soovite, palun? K-j-že-it-, -rosim? K__ ž______ p______ K-j ž-l-t-, p-o-i-? ------------------- Kaj želite, prosim? 0
Soovite te kohvi? Ž--i------o? Ž_____ k____ Ž-l-t- k-v-? ------------ Želite kavo? 0
Või soovite te pigem teed? Al- b- ---- čaj? A__ b_ r___ č___ A-i b- r-j- č-j- ---------------- Ali bi raje čaj? 0
Me soovime koju sõita. R-di -- šl--d---v. R___ b_ š__ d_____ R-d- b- š-i d-m-v- ------------------ Radi bi šli domov. 0
Soovite te taksot? Želi-e----s-? Ž_____ t_____ Ž-l-t- t-k-i- ------------- Želite taksi? 0
Nad soovivad helistada. O-i--- -a---t----onira--.-(On---i ra-e-t---fo---al--) O__ b_ r___ t____________ (___ b_ r___ t_____________ O-i b- r-d- t-l-f-n-r-l-. (-n- b- r-d- t-l-f-n-r-l-.- ----------------------------------------------------- Oni bi radi telefonirali. (One bi rade telefonirale.) 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + sloveeni (1-100) MP3 sloveeni (1-100)
Videot ei leitud!

Kaks keelt = kaks kõnekeskust!

Ajule pole oluline, millist keelt me õpime. Seda seetõttu, et ajul on erinevate keelte jaoks erinevad salvestamise kohad. Kõiki õpitud keeli ei salvestata ühte kohta. Keeled, mida õpime täiskasvanuna, salvestuvad oma piirkonda. See tähendab, et aju töötleb uusi reegleid erinevas kohas. Need ei ole salvestatud samas piirkonnas kui emakeel. Samas kakskeelsed inimesed kasutavad ainult ühte ajupiirkonda. Mitmed uuringud on sellisele järeldusele jõudnud. Neuroteadlased uurida mitmeid katseisikuid. Katsealused rääkisid ladusalt kahte keelt. Üks osa katserühmast oli aga kakskeelne. Teine osa seevastu oli teist keelt õppinud hilisemas elus. Teadlased mõõtsid keeleeksami ajal aju aktiivsust. Nii said nad jälgida, millised aju piirkonnad katse ajal töötasid. Ja nad nägid, et ‘hilistel’ õppijatel oli kaks kõnekeskust! Teadlased on juba pikka aega kahtlustanud, et see nii võib olla. Ajukahjustusega inimestel on teistsugused sümptomid. Niisiis võib ajukahjustus tekitada kõnehäireteni. Kannatanud ei suuda enam nii hästi hääldada või sõnu mõista. Aga kakskeelsetel õnnetuse ohvritel on mõnikord ebatavalised sümptomid. Nende kõnehäired ei mõjuta alati mõlemat keelt. Kuiviga on saanud vaid üks aju osa, võib teised veel toimida. Sellisel juhul räägib patsient üht keelt paremini kui teist. Kaht erinevat keelt ka taasõpitakse erineva kiirusega. See tõestab, et keeled ei salvestu samas kohas. Kuna neid ei õpitud ühel ajal, moodustuvad kaks keskust. Endiselt pole teada, kuidas meie aju suudab mitut keelt hallata. Kuid uued leiud võivad viia uute õppestrateegiateni.