Vestmik

et midagi soovima   »   ar يحب/ يريد/ يود شيئاً‬

70 [seitsekümmend]

midagi soovima

midagi soovima

‫70[سبعون]‬

70[sabeuna]

يحب/ يريد/ يود شيئاً‬

[yhb/ yryd/ yawadu shyyaan]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti araabia Mängi Rohkem
Kas te sooviksite suitsetada? ‫--حب --تدخين؟‬ ‫____ ا________ ‫-ت-ب ا-ت-خ-ن-‬ --------------- ‫أتحب التدخين؟‬ 0
at-h-b-a-t--khi-? a_____ a_________ a-a-a- a-t-d-h-n- ----------------- atahab altadkhin?
Kas te sooviksite tantsida? ‫أ-حب--لر-ص؟‬ ‫____ ا______ ‫-ت-ب ا-ر-ص-‬ ------------- ‫أتحب الرقص؟‬ 0
ataha- -lrqs? a_____ a_____ a-a-a- a-r-s- ------------- atahab alrqs?
Kas te sooviksite jalutama minna? ‫--ح--الس---على ال---ام؟‬ ‫____ ا____ ع__ ا________ ‫-ت-ب ا-س-ر ع-ى ا-أ-د-م-‬ ------------------------- ‫أتحب السير على الأقدام؟‬ 0
ataha- -l---- --l----l--q---? a_____ a_____ e____ a________ a-a-a- a-s-y- e-l-a a-'-q-a-? ----------------------------- atahab alsayr ealaa al'aqdam?
Ma sooviksin suitsetada. ‫أر---أن -د--.‬ ‫____ أ_ أ_____ ‫-ر-د أ- أ-خ-.- --------------- ‫أريد أن أدخن.‬ 0
ar-d -an --d--na. a___ '__ '_______ a-i- '-n '-d-h-a- ----------------- arid 'an 'adkhna.
Soovid sa sigaretti? ‫-ت--د-س--ار-؟‬ ‫_____ س_______ ‫-ت-ي- س-ج-ر-؟- --------------- ‫أتريد سيجارة؟‬ 0
a--ri-----art? a_____ s______ a-i-i- s-j-r-? -------------- atirid syjart?
Ta soovib tuld. ‫إنه -ر-- ---ع--‬ ‫___ ي___ و______ ‫-ن- ي-ي- و-ا-ة-‬ ----------------- ‫إنه يريد ولاعة.‬ 0
'iin-- ---i- w-la-a--. '_____ y____ w________ '-i-a- y-r-d w-l-e-t-. ---------------------- 'iinah yurid walaeata.
Ma sooviksin midagi juua. ‫---د -- أشر--شي--ً.‬ ‫____ أ_ أ___ ش_____ ‫-ر-د أ- أ-ر- ش-ئ-ً-‬ --------------------- ‫أريد أن أشرب شيئاً.‬ 0
ar-d---- -a-hr----hyy--n. a___ '__ '______ s_______ a-i- '-n '-s-r-b s-y-a-n- ------------------------- arid 'an 'ashrib shyyaan.
Ma sooviksin midagi süüa. ‫-ريد أ- -ك--شي---.‬ ‫____ أ_ آ__ ش_____ ‫-ر-د أ- آ-ل ش-ئ-ً-‬ -------------------- ‫أريد أن آكل شيئاً.‬ 0
ari----- a-i--s------. a___ '__ a___ s_______ a-i- '-n a-i- s-y-a-n- ---------------------- arid 'an akil shyyaan.
Ma sooviksin veidi puhata. ‫-ر---أن -رت----لي----‬ ‫____ أ_ أ____ ق______ ‫-ر-د أ- أ-ت-ح ق-ي-ا-.- ----------------------- ‫أريد أن أرتاح قليلاً.‬ 0
ar-- --na---r--- ---l-an. a___ '___ '_____ q_______ a-i- '-n- '-r-a- q-y-a-n- ------------------------- arid 'ana 'artah qlylaan.
Ma sooviksin teilt midagi küsida. ‫أر-د -ن-أ-أل- ش-ئ-ً-‬ ‫____ أ_ أ____ ش_____ ‫-ر-د أ- أ-أ-ك ش-ئ-ً-‬ ---------------------- ‫أريد أن أسألك شيئاً.‬ 0
ari- '-n -as----- shyy---. a___ '__ '_______ s_______ a-i- '-n '-s-a-a- s-y-a-n- -------------------------- arid 'an 'as'alak shyyaan.
Ma sooviksin teilt midagi paluda. ‫-ريد ----طل----------ً.‬ ‫____ أ_ أ___ م__ ش_____ ‫-ر-د أ- أ-ل- م-ك ش-ئ-ً-‬ ------------------------- ‫أريد أن أطلب منك شيئاً.‬ 0
ari------'-t--- -i-- s---aan. a___ '__ '_____ m___ s_______ a-i- '-n '-t-u- m-n- s-y-a-n- ----------------------------- arid 'an 'atlub mink shyyaan.
Ma sooviksin teile midagi välja teha. ‫أ----- أد-و- -ش--.‬ ‫___ أ_ أ____ ل_____ ‫-و- أ- أ-ع-ك ل-ي-.- -------------------- ‫أود أن أدعوك لشيء.‬ 0
awd-'a- -ade----a-h-'an. a__ '__ '_____ l________ a-d '-n '-d-u- l-s-i-a-. ------------------------ awd 'an 'adeuk lashi'an.
Mida te soovite, palun? ‫ما--ريد -ض-ت--‬ ‫__ ت___ ح______ ‫-ا ت-ي- ح-ر-ك-‬ ---------------- ‫ما تريد حضرتك؟‬ 0
m--t--i-------k? m_ t____ h______ m- t-r-d h-d-t-? ---------------- ma turid hadrtk?
Soovite te kohvi? ‫ه--تر-- ق-وة-‬ ‫__ ت___ ق_____ ‫-ل ت-ي- ق-و-؟- --------------- ‫هل تريد قهوة؟‬ 0
hl -uri- q--uta? h_ t____ q______ h- t-r-d q-h-t-? ---------------- hl turid qahuta?
Või soovite te pigem teed? ‫-----ك---ضل-ا-ش-ي-‬ ‫__ أ__ ت___ ا______ ‫-م أ-ك ت-ض- ا-ش-ي-‬ -------------------- ‫أم أنك تفضل الشاي؟‬ 0
a- ---ak -a-a-a----s-a-y? a_ '____ t______ a_______ a- '-n-k t-f-d-l a-s-a-y- ------------------------- am 'anak tafadal alshaay?
Me soovime koju sõita. ‫ن--د-أن نذ-- إ---البيت-‬ ‫____ أ_ ن___ إ__ ا______ ‫-ر-د أ- ن-ه- إ-ى ا-ب-ت-‬ ------------------------- ‫نريد أن نذهب إلى البيت.‬ 0
nrid-'a-----hh-b 'ii-a--al-ayt. n___ '__ n______ '_____ a______ n-i- '-n n-d-h-b '-i-a- a-b-y-. ------------------------------- nrid 'an nadhhab 'iilaa albayt.
Soovite te taksot? ‫ه- -ر-دون ---رة---ر-؟‬ ‫__ ت_____ س____ أ_____ ‫-ل ت-ي-و- س-ا-ة أ-ر-؟- ----------------------- ‫هل تريدون سيارة أجرة؟‬ 0
h- t--i-u--sa--rat-n--jr? h_ t______ s________ a___ h- t-r-d-n s-y-r-t-n a-r- ------------------------- hl turidun sayaratan ajr?
Nad soovivad helistada. ‫---- -ري-و- --ات--- ----ا--.‬ ‫____ ي_____ ا______ ب________ ‫-ن-م ي-ي-و- ا-ا-ص-ل ب-ل-ا-ف-‬ ------------------------------ ‫إنهم يريدون الاتصال بالهاتف.‬ 0
'--nah-- -u---un--lai--------al--tif. '_______ y______ a________ b_________ '-i-a-u- y-r-d-n a-a-t-s-l b-a-h-t-f- ------------------------------------- 'iinahum yuridun alaitisal bialhatif.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + araabia (1-100) MP3 araabia (1-100)
Videot ei leitud!

Kaks keelt = kaks kõnekeskust!

Ajule pole oluline, millist keelt me õpime. Seda seetõttu, et ajul on erinevate keelte jaoks erinevad salvestamise kohad. Kõiki õpitud keeli ei salvestata ühte kohta. Keeled, mida õpime täiskasvanuna, salvestuvad oma piirkonda. See tähendab, et aju töötleb uusi reegleid erinevas kohas. Need ei ole salvestatud samas piirkonnas kui emakeel. Samas kakskeelsed inimesed kasutavad ainult ühte ajupiirkonda. Mitmed uuringud on sellisele järeldusele jõudnud. Neuroteadlased uurida mitmeid katseisikuid. Katsealused rääkisid ladusalt kahte keelt. Üks osa katserühmast oli aga kakskeelne. Teine osa seevastu oli teist keelt õppinud hilisemas elus. Teadlased mõõtsid keeleeksami ajal aju aktiivsust. Nii said nad jälgida, millised aju piirkonnad katse ajal töötasid. Ja nad nägid, et ‘hilistel’ õppijatel oli kaks kõnekeskust! Teadlased on juba pikka aega kahtlustanud, et see nii võib olla. Ajukahjustusega inimestel on teistsugused sümptomid. Niisiis võib ajukahjustus tekitada kõnehäireteni. Kannatanud ei suuda enam nii hästi hääldada või sõnu mõista. Aga kakskeelsetel õnnetuse ohvritel on mõnikord ebatavalised sümptomid. Nende kõnehäired ei mõjuta alati mõlemat keelt. Kuiviga on saanud vaid üks aju osa, võib teised veel toimida. Sellisel juhul räägib patsient üht keelt paremini kui teist. Kaht erinevat keelt ka taasõpitakse erineva kiirusega. See tõestab, et keeled ei salvestu samas kohas. Kuna neid ei õpitud ühel ajal, moodustuvad kaks keskust. Endiselt pole teada, kuidas meie aju suudab mitut keelt hallata. Kuid uued leiud võivad viia uute õppestrateegiateni.