Vestmik

et midagi soovima   »   he ‫לרצות משהו‬

70 [seitsekümmend]

midagi soovima

midagi soovima

‫70 [שבעים]‬

70 [shiv'im]

‫לרצות משהו‬

lirtsot mashehu

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti heebrea Mängi Rohkem
Kas te sooviksite suitsetada? ‫-ת - - רו-ה לע---‬ ‫__ / ה ר___ ל_____ ‫-ת / ה ר-צ- ל-ש-?- ------------------- ‫את / ה רוצה לעשן?‬ 0
atah/at r-t------tsah-----shen? a______ r____________ l________ a-a-/-t r-t-e-/-o-s-h l-'-s-e-? ------------------------------- atah/at rotseh/rotsah le'ashen?
Kas te sooviksite tantsida? ‫-- - - --צ- לרק--?‬ ‫__ / ה ר___ ל______ ‫-ת / ה ר-צ- ל-ק-ד-‬ -------------------- ‫את / ה רוצה לרקוד?‬ 0
at-h-a---ot-e-/--t-ah--ir--d? a______ r____________ l______ a-a-/-t r-t-e-/-o-s-h l-r-o-? ----------------------------- atah/at rotseh/rotsah lirqod?
Kas te sooviksite jalutama minna? ‫את-/ - ר-צה -----?‬ ‫__ / ה ר___ ל______ ‫-ת / ה ר-צ- ל-י-ל-‬ -------------------- ‫את / ה רוצה לטייל?‬ 0
a-ah-at-r----h---t-ah-l---y-l? a______ r____________ l_______ a-a-/-t r-t-e-/-o-s-h l-t-y-l- ------------------------------ atah/at rotseh/rotsah letayel?
Ma sooviksin suitsetada. ‫אנ- -----ל-ש-.‬ ‫___ ר___ ל_____ ‫-נ- ר-צ- ל-ש-.- ---------------- ‫אני רוצה לעשן.‬ 0
an- -o---h-rotsah-le-a-h--. a__ r____________ l________ a-i r-t-e-/-o-s-h l-'-s-e-. --------------------------- ani rotseh/rotsah le'ashen.
Soovid sa sigaretti? ‫-ת / ה --צה----ריה.‬ ‫__ / ה ר___ ס_______ ‫-ת / ה ר-צ- ס-ג-י-.- --------------------- ‫את / ה רוצה סיגריה.‬ 0
a-a---t r----h---t-a- si---i-h. a______ r____________ s________ a-a-/-t r-t-e-/-o-s-h s-g-r-a-. ------------------------------- atah/at rotseh/rotsah sigariah.
Ta soovib tuld. ‫-ו- --צה ---‬ ‫___ ר___ א___ ‫-ו- ר-צ- א-.- -------------- ‫הוא רוצה אש.‬ 0
h- rot-e- es-. h_ r_____ e___ h- r-t-e- e-h- -------------- hu rotseh esh.
Ma sooviksin midagi juua. ‫--י-ר-צה-לש--- מ---.‬ ‫___ ר___ ל____ מ_____ ‫-נ- ר-צ- ל-ת-ת מ-ה-.- ---------------------- ‫אני רוצה לשתות משהו.‬ 0
an----ts-h/---sah---shto- m--h--u. a__ r____________ l______ m_______ a-i r-t-e-/-o-s-h l-s-t-t m-s-e-u- ---------------------------------- ani rotseh/rotsah lishtot mashehu.
Ma sooviksin midagi süüa. ‫א-- רוצה--אכול -שהו.‬ ‫___ ר___ ל____ מ_____ ‫-נ- ר-צ- ל-כ-ל מ-ה-.- ---------------------- ‫אני רוצה לאכול משהו.‬ 0
an--r---e--r-ts-h le-ek------s--h-. a__ r____________ l_______ m_______ a-i r-t-e-/-o-s-h l-'-k-o- m-s-e-u- ----------------------------------- ani rotseh/rotsah le'ekhol mashehu.
Ma sooviksin veidi puhata. ‫--- ר-צה ל--ח ק-ת-‬ ‫___ ר___ ל___ ק____ ‫-נ- ר-צ- ל-ו- ק-ת-‬ -------------------- ‫אני רוצה לנוח קצת.‬ 0
ani-r----h/r-t-ah --n--- q----. a__ r____________ l_____ q_____ a-i r-t-e-/-o-s-h l-n-a- q-s-t- ------------------------------- ani rotseh/rotsah lanuax qtsat.
Ma sooviksin teilt midagi küsida. ‫-ני-ר-צ- לש-ול -ות---שה--‬ ‫___ ר___ ל____ א___ מ_____ ‫-נ- ר-צ- ל-א-ל א-ת- מ-ה-.- --------------------------- ‫אני רוצה לשאול אותך משהו.‬ 0
ani-ro-s---rot--- lish--- otk-- masheh-. a__ r____________ l______ o____ m_______ a-i r-t-e-/-o-s-h l-s-'-l o-k-a m-s-e-u- ---------------------------------------- ani rotseh/rotsah lish'ol otkha mashehu.
Ma sooviksin teilt midagi paluda. ‫אני רוצ- ---ש-מ------ו-‬ ‫___ ר___ ל___ מ__ מ_____ ‫-נ- ר-צ- ל-ק- מ-ך מ-ה-.- ------------------------- ‫אני רוצה לבקש ממך משהו.‬ 0
an-----seh/----ah-l-v-q-sh-mim-ha --she-u. a__ r____________ l_______ m_____ m_______ a-i r-t-e-/-o-s-h l-v-q-s- m-m-h- m-s-e-u- ------------------------------------------ ani rotseh/rotsah levaqesh mimkha mashehu.
Ma sooviksin teile midagi välja teha. ‫א-י--ו----ה-מי-------‬ ‫___ ר___ ל_____ א_____ ‫-נ- ר-צ- ל-ז-י- א-ת-.- ----------------------- ‫אני רוצה להזמין אותך.‬ 0
an- -ot-eh-ro---h-l--a-mi- ----a. a__ r____________ l_______ o_____ a-i r-t-e-/-o-s-h l-h-z-i- o-k-a- --------------------------------- ani rotseh/rotsah lehazmin otkha.
Mida te soovite, palun? ‫מ- -רצ- / -?‬ ‫__ ת___ / י__ ‫-ה ת-צ- / י-‬ -------------- ‫מה תרצה / י?‬ 0
ma- -i--s--/t--t-i? m__ t______________ m-h t-r-s-h-t-r-s-? ------------------- mah tirtseh/tirtsi?
Soovite te kohvi? ‫-ר-- --י-ל-ת-ת ---?‬ ‫____ / י ל____ ק____ ‫-ר-ה / י ל-ת-ת ק-ה-‬ --------------------- ‫תרצה / י לשתות קפה?‬ 0
ti-t---/--rt---lis---- qa---? t_____________ l______ q_____ t-r-s-h-t-r-s- l-s-t-t q-f-h- ----------------------------- tirtseh/tirtsi lishtot qafeh?
Või soovite te pigem teed? ‫-ו----י--עד-ף---פי -ה?‬ ‫__ א___ ת____ / פ_ ת___ ‫-ו א-ל- ת-ד-ף / פ- ת-?- ------------------------ ‫או אולי תעדיף / פי תה?‬ 0
o--l-y-t-'-d-f/t--a-i-- t--? o u___ t_______________ t___ o u-a- t-'-d-f-t-'-d-f- t-h- ---------------------------- o ulay ta'adif/ta'adifi teh?
Me soovime koju sõita. ‫א---ו--ו--ם-ל---- הב-תה.‬ ‫_____ ר____ ל____ ה______ ‫-נ-נ- ר-צ-ם ל-ס-ע ה-י-ה-‬ -------------------------- ‫אנחנו רוצים לנסוע הביתה.‬ 0
aanaxnu----sim -i-so-a--ab-ytah. a______ r_____ l______ h________ a-n-x-u r-t-i- l-n-o-a h-b-y-a-. -------------------------------- aanaxnu rotsim linso'a habaytah.
Soovite te taksot? ‫ת-צו-------‬ ‫____ מ______ ‫-ר-ו מ-נ-ת-‬ ------------- ‫תרצו מונית?‬ 0
ti-t-u ----t? t_____ m_____ t-r-s- m-n-t- ------------- tirtsu monit?
Nad soovivad helistada. ‫הם-/-ן רוצי- / ו--ל-ל-ן-‬ ‫__ / ן ר____ / ו_ ל______ ‫-ם / ן ר-צ-ם / ו- ל-ל-ן-‬ -------------------------- ‫הם / ן רוצים / ות לטלפן.‬ 0
hem-hen-ro-si---ots----e----e-. h______ r____________ l________ h-m-h-n r-t-i-/-o-s-t l-t-l-e-. ------------------------------- hem/hen rotsim/rotsot letalpen.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + heebrea (1-100) MP3 heebrea (1-100)
Videot ei leitud!

Kaks keelt = kaks kõnekeskust!

Ajule pole oluline, millist keelt me õpime. Seda seetõttu, et ajul on erinevate keelte jaoks erinevad salvestamise kohad. Kõiki õpitud keeli ei salvestata ühte kohta. Keeled, mida õpime täiskasvanuna, salvestuvad oma piirkonda. See tähendab, et aju töötleb uusi reegleid erinevas kohas. Need ei ole salvestatud samas piirkonnas kui emakeel. Samas kakskeelsed inimesed kasutavad ainult ühte ajupiirkonda. Mitmed uuringud on sellisele järeldusele jõudnud. Neuroteadlased uurida mitmeid katseisikuid. Katsealused rääkisid ladusalt kahte keelt. Üks osa katserühmast oli aga kakskeelne. Teine osa seevastu oli teist keelt õppinud hilisemas elus. Teadlased mõõtsid keeleeksami ajal aju aktiivsust. Nii said nad jälgida, millised aju piirkonnad katse ajal töötasid. Ja nad nägid, et ‘hilistel’ õppijatel oli kaks kõnekeskust! Teadlased on juba pikka aega kahtlustanud, et see nii võib olla. Ajukahjustusega inimestel on teistsugused sümptomid. Niisiis võib ajukahjustus tekitada kõnehäireteni. Kannatanud ei suuda enam nii hästi hääldada või sõnu mõista. Aga kakskeelsetel õnnetuse ohvritel on mõnikord ebatavalised sümptomid. Nende kõnehäired ei mõjuta alati mõlemat keelt. Kuiviga on saanud vaid üks aju osa, võib teised veel toimida. Sellisel juhul räägib patsient üht keelt paremini kui teist. Kaht erinevat keelt ka taasõpitakse erineva kiirusega. See tõestab, et keeled ei salvestu samas kohas. Kuna neid ei õpitud ühel ajal, moodustuvad kaks keskust. Endiselt pole teada, kuidas meie aju suudab mitut keelt hallata. Kuid uued leiud võivad viia uute õppestrateegiateni.