Vestmik

et midagi soovima   »   eo deziri ion

70 [seitsekümmend]

midagi soovima

midagi soovima

70 [sepdek]

deziri ion

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti esperanto Mängi Rohkem
Kas te sooviksite suitsetada? Ĉu v--d-zi--s-fumi? Ĉ_ v_ d______ f____ Ĉ- v- d-z-r-s f-m-? ------------------- Ĉu vi deziras fumi? 0
Kas te sooviksite tantsida? Ĉu ---dezir----anci? Ĉ_ v_ d______ d_____ Ĉ- v- d-z-r-s d-n-i- -------------------- Ĉu vi deziras danci? 0
Kas te sooviksite jalutama minna? Ĉu-vi----iras---ome-i? Ĉ_ v_ d______ p_______ Ĉ- v- d-z-r-s p-o-e-i- ---------------------- Ĉu vi deziras promeni? 0
Ma sooviksin suitsetada. Mi--ezi-a- --mi. M_ d______ f____ M- d-z-r-s f-m-. ---------------- Mi deziras fumi. 0
Soovid sa sigaretti? Ĉu v- -ez-ras-cig------? Ĉ_ v_ d______ c_________ Ĉ- v- d-z-r-s c-g-r-d-n- ------------------------ Ĉu vi deziras cigaredon? 0
Ta soovib tuld. L- ---iras faj--n. L_ d______ f______ L- d-z-r-s f-j-o-. ------------------ Li deziras fajron. 0
Ma sooviksin midagi juua. Mi--ez---s--on-tri--i. M_ d______ i__ t______ M- d-z-r-s i-n t-i-k-. ---------------------- Mi deziras ion trinki. 0
Ma sooviksin midagi süüa. M--deziras-ion -a-ĝi. M_ d______ i__ m_____ M- d-z-r-s i-n m-n-i- --------------------- Mi deziras ion manĝi. 0
Ma sooviksin veidi puhata. M- -ezir-s-io- ri--z-. M_ d______ i__ r______ M- d-z-r-s i-m r-p-z-. ---------------------- Mi deziras iom ripozi. 0
Ma sooviksin teilt midagi küsida. Mi de-i------n d-ma--i -l -i. M_ d______ i__ d______ a_ v__ M- d-z-r-s i-n d-m-n-i a- v-. ----------------------------- Mi deziras ion demandi al vi. 0
Ma sooviksin teilt midagi paluda. M- -ez---- -on--e-i ----i. M_ d______ i__ p___ d_ v__ M- d-z-r-s i-n p-t- d- v-. -------------------------- Mi deziras ion peti de vi. 0
Ma sooviksin teile midagi välja teha. Mi d-z-r-s-al -o --v-ti vi-. M_ d______ a_ i_ i_____ v___ M- d-z-r-s a- i- i-v-t- v-n- ---------------------------- Mi deziras al io inviti vin. 0
Mida te soovite, palun? Kio- v- de-i--s- ---p-tas? K___ v_ d_______ m_ p_____ K-o- v- d-z-r-s- m- p-t-s- -------------------------- Kion vi deziras, mi petas? 0
Soovite te kohvi? Ĉ- -i--ezira--ka---? Ĉ_ v_ d______ k_____ Ĉ- v- d-z-r-s k-f-n- -------------------- Ĉu vi deziras kafon? 0
Või soovite te pigem teed? Aŭ -u----p--f-ra- -eon? A_ ĉ_ v_ p_______ t____ A- ĉ- v- p-e-e-a- t-o-? ----------------------- Aŭ ĉu vi preferas teon? 0
Me soovime koju sõita. N- -o----v-tur----jm-n. N_ v____ v_____ h______ N- v-l-s v-t-r- h-j-e-. ----------------------- Ni volas veturi hejmen. 0
Soovite te taksot? Ĉ- -i--e--r-- t-k----? Ĉ_ v_ d______ t_______ Ĉ- v- d-z-r-s t-k-i-n- ---------------------- Ĉu vi deziras taksion? 0
Nad soovivad helistada. Il--d-zir-s-tel-----. I__ d______ t________ I-i d-z-r-s t-l-f-n-. --------------------- Ili deziras telefoni. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + esperanto (1-100) MP3 esperanto (1-100)
Videot ei leitud!

Kaks keelt = kaks kõnekeskust!

Ajule pole oluline, millist keelt me õpime. Seda seetõttu, et ajul on erinevate keelte jaoks erinevad salvestamise kohad. Kõiki õpitud keeli ei salvestata ühte kohta. Keeled, mida õpime täiskasvanuna, salvestuvad oma piirkonda. See tähendab, et aju töötleb uusi reegleid erinevas kohas. Need ei ole salvestatud samas piirkonnas kui emakeel. Samas kakskeelsed inimesed kasutavad ainult ühte ajupiirkonda. Mitmed uuringud on sellisele järeldusele jõudnud. Neuroteadlased uurida mitmeid katseisikuid. Katsealused rääkisid ladusalt kahte keelt. Üks osa katserühmast oli aga kakskeelne. Teine osa seevastu oli teist keelt õppinud hilisemas elus. Teadlased mõõtsid keeleeksami ajal aju aktiivsust. Nii said nad jälgida, millised aju piirkonnad katse ajal töötasid. Ja nad nägid, et ‘hilistel’ õppijatel oli kaks kõnekeskust! Teadlased on juba pikka aega kahtlustanud, et see nii võib olla. Ajukahjustusega inimestel on teistsugused sümptomid. Niisiis võib ajukahjustus tekitada kõnehäireteni. Kannatanud ei suuda enam nii hästi hääldada või sõnu mõista. Aga kakskeelsetel õnnetuse ohvritel on mõnikord ebatavalised sümptomid. Nende kõnehäired ei mõjuta alati mõlemat keelt. Kuiviga on saanud vaid üks aju osa, võib teised veel toimida. Sellisel juhul räägib patsient üht keelt paremini kui teist. Kaht erinevat keelt ka taasõpitakse erineva kiirusega. See tõestab, et keeled ei salvestu samas kohas. Kuna neid ei õpitud ühel ajal, moodustuvad kaks keskust. Endiselt pole teada, kuidas meie aju suudab mitut keelt hallata. Kuid uued leiud võivad viia uute õppestrateegiateni.