Vestmik

et midagi soovima   »   tr bir şey arzu etmek

70 [seitsekümmend]

midagi soovima

midagi soovima

70 [yetmiş]

bir şey arzu etmek

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti türgi Mängi Rohkem
Kas te sooviksite suitsetada? Siga-a-içm---i-tiyor mu--n-z? S_____ i____ i______ m_______ S-g-r- i-m-k i-t-y-r m-s-n-z- ----------------------------- Sigara içmek istiyor musunuz? 0
Kas te sooviksite tantsida? Da----tmek-istiy-r -----uz? D___ e____ i______ m_______ D-n- e-m-k i-t-y-r m-s-n-z- --------------------------- Dans etmek istiyor musunuz? 0
Kas te sooviksite jalutama minna? Ge-m-ye -itme--istiyo- mus--u-? G______ g_____ i______ m_______ G-z-e-e g-t-e- i-t-y-r m-s-n-z- ------------------------------- Gezmeye gitmek istiyor musunuz? 0
Ma sooviksin suitsetada. Sigara--ç-e---st-y-ru-. S_____ i____ i_________ S-g-r- i-m-k i-t-y-r-m- ----------------------- Sigara içmek istiyorum. 0
Soovid sa sigaretti? Bi---ig--- is-e- --s-n? B__ s_____ i____ m_____ B-r s-g-r- i-t-r m-s-n- ----------------------- Bir sigara ister misin? 0
Ta soovib tuld. O ----e-- -te--i--iy-r. O (______ a___ i_______ O (-r-e-) a-e- i-t-y-r- ----------------------- O (erkek) ateş istiyor. 0
Ma sooviksin midagi juua. Bi- şey---m-k -s-i-orum. B__ ş__ i____ i_________ B-r ş-y i-m-k i-t-y-r-m- ------------------------ Bir şey içmek istiyorum. 0
Ma sooviksin midagi süüa. B-rşey--e-ek--st--orum. B_____ y____ i_________ B-r-e- y-m-k i-t-y-r-m- ----------------------- Birşey yemek istiyorum. 0
Ma sooviksin veidi puhata. Bi-a-----l--m-- istiy-rum. B____ d________ i_________ B-r-z d-n-e-m-k i-t-y-r-m- -------------------------- Biraz dinlenmek istiyorum. 0
Ma sooviksin teilt midagi küsida. Size-b----e---o-----is-iy-r-m. S___ b__ ş__ s_____ i_________ S-z- b-r ş-y s-r-a- i-t-y-r-m- ------------------------------ Size bir şey sormak istiyorum. 0
Ma sooviksin teilt midagi paluda. Si---- -ir-şe-----a-e---- is-iyoru-. S_____ b__ ş__ r___ e____ i_________ S-z-e- b-r ş-y r-c- e-m-k i-t-y-r-m- ------------------------------------ Sizden bir şey rica etmek istiyorum. 0
Ma sooviksin teile midagi välja teha. Si-----r -eye--ave- et--- is---or--. S___ b__ ş___ d____ e____ i_________ S-z- b-r ş-y- d-v-t e-m-k i-t-y-r-m- ------------------------------------ Sizi bir şeye davet etmek istiyorum. 0
Mida te soovite, palun? Ne--st-yors-n-z----f-n? N_ i___________ l______ N- i-t-y-r-u-u- l-t-e-? ----------------------- Ne istiyorsunuz lütfen? 0
Soovite te kohvi? B---k-hv- i---r m---n-z? B__ k____ i____ m_______ B-r k-h-e i-t-r m-s-n-z- ------------------------ Bir kahve ister misiniz? 0
Või soovite te pigem teed? Yok-a -ay- -ı tercih -d-r--n--? Y____ ç___ m_ t_____ e_________ Y-k-a ç-y- m- t-r-i- e-e-s-n-z- ------------------------------- Yoksa çayı mı tercih edersiniz? 0
Me soovime koju sõita. Eve---t--k i--iyo-u-. E__ g_____ i_________ E-e g-t-e- i-t-y-r-z- --------------------- Eve gitmek istiyoruz. 0
Soovite te taksot? Taks---s-er m-s-ni-? T____ i____ m_______ T-k-i i-t-r m-s-n-z- -------------------- Taksi ister misiniz? 0
Nad soovivad helistada. Tel-f-n -t--k is----r-ar. T______ e____ i__________ T-l-f-n e-m-k i-t-y-r-a-. ------------------------- Telefon etmek istiyorlar. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + türgi (1-100) MP3 türgi (1-100)
Videot ei leitud!

Kaks keelt = kaks kõnekeskust!

Ajule pole oluline, millist keelt me õpime. Seda seetõttu, et ajul on erinevate keelte jaoks erinevad salvestamise kohad. Kõiki õpitud keeli ei salvestata ühte kohta. Keeled, mida õpime täiskasvanuna, salvestuvad oma piirkonda. See tähendab, et aju töötleb uusi reegleid erinevas kohas. Need ei ole salvestatud samas piirkonnas kui emakeel. Samas kakskeelsed inimesed kasutavad ainult ühte ajupiirkonda. Mitmed uuringud on sellisele järeldusele jõudnud. Neuroteadlased uurida mitmeid katseisikuid. Katsealused rääkisid ladusalt kahte keelt. Üks osa katserühmast oli aga kakskeelne. Teine osa seevastu oli teist keelt õppinud hilisemas elus. Teadlased mõõtsid keeleeksami ajal aju aktiivsust. Nii said nad jälgida, millised aju piirkonnad katse ajal töötasid. Ja nad nägid, et ‘hilistel’ õppijatel oli kaks kõnekeskust! Teadlased on juba pikka aega kahtlustanud, et see nii võib olla. Ajukahjustusega inimestel on teistsugused sümptomid. Niisiis võib ajukahjustus tekitada kõnehäireteni. Kannatanud ei suuda enam nii hästi hääldada või sõnu mõista. Aga kakskeelsetel õnnetuse ohvritel on mõnikord ebatavalised sümptomid. Nende kõnehäired ei mõjuta alati mõlemat keelt. Kuiviga on saanud vaid üks aju osa, võib teised veel toimida. Sellisel juhul räägib patsient üht keelt paremini kui teist. Kaht erinevat keelt ka taasõpitakse erineva kiirusega. See tõestab, et keeled ei salvestu samas kohas. Kuna neid ei õpitud ühel ajal, moodustuvad kaks keskust. Endiselt pole teada, kuidas meie aju suudab mitut keelt hallata. Kuid uued leiud võivad viia uute õppestrateegiateni.