Vestmik

et midagi soovima   »   no ville noe 1

70 [seitsekümmend]

midagi soovima

midagi soovima

70 [sytti]

ville noe 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti norra Mängi Rohkem
Kas te sooviksite suitsetada? V-- d- rø-ke? V__ d_ r_____ V-l d- r-y-e- ------------- Vil du røyke? 0
Kas te sooviksite tantsida? V-l d- danse? V__ d_ d_____ V-l d- d-n-e- ------------- Vil du danse? 0
Kas te sooviksite jalutama minna? V-l-du--å-------? V__ d_ g_ e_ t___ V-l d- g- e- t-r- ----------------- Vil du gå en tur? 0
Ma sooviksin suitsetada. J-- v-l ---rn- -øyke. J__ v__ g_____ r_____ J-g v-l g-e-n- r-y-e- --------------------- Jeg vil gjerne røyke. 0
Soovid sa sigaretti? V-l d--h--e---i-ar-tt? V__ d_ h_ e_ s________ V-l d- h- e- s-g-r-t-? ---------------------- Vil du ha en sigarett? 0
Ta soovib tuld. H-n--i--ha ---. H__ v__ h_ f___ H-n v-l h- f-r- --------------- Han vil ha fyr. 0
Ma sooviksin midagi juua. J-- v-- --e-ne-h- -o--å drikk-. J__ v__ g_____ h_ n__ å d______ J-g v-l g-e-n- h- n-e å d-i-k-. ------------------------------- Jeg vil gjerne ha noe å drikke. 0
Ma sooviksin midagi süüa. Jeg-vi- --ern----i-e ---. J__ v__ g_____ s____ n___ J-g v-l g-e-n- s-i-e n-e- ------------------------- Jeg vil gjerne spise noe. 0
Ma sooviksin veidi puhata. Jeg -il-g----- -v-le--i-t. J__ v__ g_____ h____ l____ J-g v-l g-e-n- h-i-e l-t-. -------------------------- Jeg vil gjerne hvile litt. 0
Ma sooviksin teilt midagi küsida. J--------j---- -p--r--d-g--oe. J__ v__ g_____ s_____ d__ n___ J-g v-l g-e-n- s-ø-r- d-g n-e- ------------------------------ Jeg vil gjerne spørre deg noe. 0
Ma sooviksin teilt midagi paluda. Je--v-- ----n--b--de- om --e. J__ v__ g_____ b_ d__ o_ n___ J-g v-l g-e-n- b- d-g o- n-e- ----------------------------- Jeg vil gjerne be deg om noe. 0
Ma sooviksin teile midagi välja teha. J-g--------rne-i----e-- -eg--å--o-. J__ v__ g_____ i_______ d__ p_ n___ J-g v-l g-e-n- i-v-t-r- d-g p- n-e- ----------------------------------- Jeg vil gjerne invitere deg på noe. 0
Mida te soovite, palun? Hva---- -- --? H__ v__ d_ h__ H-a v-l d- h-? -------------- Hva vil du ha? 0
Soovite te kohvi? Vil--u--a--n-k--fe? V__ d_ h_ e_ k_____ V-l d- h- e- k-f-e- ------------------- Vil du ha en kaffe? 0
Või soovite te pigem teed? E---r---- ---h--l-- h- en -e? E____ v__ d_ h_____ h_ e_ t__ E-l-r v-l d- h-l-e- h- e- t-? ----------------------------- Eller vil du heller ha en te? 0
Me soovime koju sõita. V- --l-gj-r----jør- ----. V_ v__ g_____ k____ h____ V- v-l g-e-n- k-ø-e h-e-. ------------------------- Vi vil gjerne kjøre hjem. 0
Soovite te taksot? V-l---re h- e---r---e? V__ d___ h_ e_ d______ V-l d-r- h- e- d-o-j-? ---------------------- Vil dere ha en drosje? 0
Nad soovivad helistada. D- --- --ern---in--. D_ v__ g_____ r_____ D- v-l g-e-n- r-n-e- -------------------- De vil gjerne ringe. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + norra (1-100) MP3 norra (1-100)
Videot ei leitud!

Kaks keelt = kaks kõnekeskust!

Ajule pole oluline, millist keelt me õpime. Seda seetõttu, et ajul on erinevate keelte jaoks erinevad salvestamise kohad. Kõiki õpitud keeli ei salvestata ühte kohta. Keeled, mida õpime täiskasvanuna, salvestuvad oma piirkonda. See tähendab, et aju töötleb uusi reegleid erinevas kohas. Need ei ole salvestatud samas piirkonnas kui emakeel. Samas kakskeelsed inimesed kasutavad ainult ühte ajupiirkonda. Mitmed uuringud on sellisele järeldusele jõudnud. Neuroteadlased uurida mitmeid katseisikuid. Katsealused rääkisid ladusalt kahte keelt. Üks osa katserühmast oli aga kakskeelne. Teine osa seevastu oli teist keelt õppinud hilisemas elus. Teadlased mõõtsid keeleeksami ajal aju aktiivsust. Nii said nad jälgida, millised aju piirkonnad katse ajal töötasid. Ja nad nägid, et ‘hilistel’ õppijatel oli kaks kõnekeskust! Teadlased on juba pikka aega kahtlustanud, et see nii võib olla. Ajukahjustusega inimestel on teistsugused sümptomid. Niisiis võib ajukahjustus tekitada kõnehäireteni. Kannatanud ei suuda enam nii hästi hääldada või sõnu mõista. Aga kakskeelsetel õnnetuse ohvritel on mõnikord ebatavalised sümptomid. Nende kõnehäired ei mõjuta alati mõlemat keelt. Kuiviga on saanud vaid üks aju osa, võib teised veel toimida. Sellisel juhul räägib patsient üht keelt paremini kui teist. Kaht erinevat keelt ka taasõpitakse erineva kiirusega. See tõestab, et keeled ei salvestu samas kohas. Kuna neid ei õpitud ühel ajal, moodustuvad kaks keskust. Endiselt pole teada, kuidas meie aju suudab mitut keelt hallata. Kuid uued leiud võivad viia uute õppestrateegiateni.