Vestmik

et midagi soovima   »   ko 뭘 하고 싶어요

70 [seitsekümmend]

midagi soovima

midagi soovima

70 [일흔]

70 [ilheun]

뭘 하고 싶어요

[mwol hago sip-eoyo]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti korea Mängi Rohkem
Kas te sooviksite suitsetada? 담-- -우---어요? 담__ 피__ 싶___ 담-를 피-고 싶-요- ------------ 담배를 피우고 싶어요? 0
dam-ae--u------o-si--e-yo? d_________ p____ s________ d-m-a-l-u- p-u-o s-p-e-y-? -------------------------- dambaeleul piugo sip-eoyo?
Kas te sooviksite tantsida? 춤을-추--싶-요? 춤_ 추_ 싶___ 춤- 추- 싶-요- ---------- 춤을 추고 싶어요? 0
c-u-------------i--e-y-? c_______ c____ s________ c-u---u- c-u-o s-p-e-y-? ------------------------ chum-eul chugo sip-eoyo?
Kas te sooviksite jalutama minna? 산-- 하- -어-? 산__ 하_ 싶___ 산-을 하- 싶-요- ----------- 산책을 하고 싶어요? 0
s--c-a---eu- -a-o s-p---y-? s___________ h___ s________ s-n-h-e---u- h-g- s-p-e-y-? --------------------------- sanchaeg-eul hago sip-eoyo?
Ma sooviksin suitsetada. 저는 ----피우고 --요. 저_ 담__ 피__ 싶___ 저- 담-를 피-고 싶-요- --------------- 저는 담배를 피우고 싶어요. 0
j--neu---a-bae-eu- p-u-- -i--eo-o. j______ d_________ p____ s________ j-o-e-n d-m-a-l-u- p-u-o s-p-e-y-. ---------------------------------- jeoneun dambaeleul piugo sip-eoyo.
Soovid sa sigaretti? 담배- 피우-----? 담__ 피__ 싶___ 담-를 피-고 싶-요- ------------ 담배를 피우고 싶어요? 0
d--ba--eu- --ugo--ip--oyo? d_________ p____ s________ d-m-a-l-u- p-u-o s-p-e-y-? -------------------------- dambaeleul piugo sip-eoyo?
Ta soovib tuld. 그- -을 --요. 그_ 불_ 원___ 그- 불- 원-요- ---------- 그는 불을 원해요. 0
g--neun-b-l-eul --nh----. g______ b______ w________ g-u-e-n b-l-e-l w-n-a-y-. ------------------------- geuneun bul-eul wonhaeyo.
Ma sooviksin midagi juua. 저는 - -시--싶-요. 저_ 뭘 마__ 싶___ 저- 뭘 마-고 싶-요- ------------- 저는 뭘 마시고 싶어요. 0
jeo--un-m-o---asig--s-p-e-yo. j______ m___ m_____ s________ j-o-e-n m-o- m-s-g- s-p-e-y-. ----------------------------- jeoneun mwol masigo sip-eoyo.
Ma sooviksin midagi süüa. 저는-뭘-먹고 ---. 저_ 뭘 먹_ 싶___ 저- 뭘 먹- 싶-요- ------------ 저는 뭘 먹고 싶어요. 0
j-----n --ol-m---go--i--e---. j______ m___ m_____ s________ j-o-e-n m-o- m-o-g- s-p-e-y-. ----------------------------- jeoneun mwol meoggo sip-eoyo.
Ma sooviksin veidi puhata. 저는 -- 쉬고 ---. 저_ 조_ 쉬_ 싶___ 저- 조- 쉬- 싶-요- ------------- 저는 조금 쉬고 싶어요. 0
j-----n --ge-m swi-o s---e---. j______ j_____ s____ s________ j-o-e-n j-g-u- s-i-o s-p-e-y-. ------------------------------ jeoneun jogeum swigo sip-eoyo.
Ma sooviksin teilt midagi küsida. 저--당--게-- 물-보고---요. 저_ 당___ 뭘 물___ 싶___ 저- 당-에- 뭘 물-보- 싶-요- ------------------- 저는 당신에게 뭘 물어보고 싶어요. 0
jeoneu- --ng-i----e--w-l mul-e-bo-- si---oyo. j______ d__________ m___ m_________ s________ j-o-e-n d-n-s-n-e-e m-o- m-l-e-b-g- s-p-e-y-. --------------------------------------------- jeoneun dangsin-ege mwol mul-eobogo sip-eoyo.
Ma sooviksin teilt midagi paluda. 저는-당----뭘 ------어-. 저_ 당___ 뭘 부___ 싶___ 저- 당-에- 뭘 부-하- 싶-요- ------------------- 저는 당신에게 뭘 부탁하고 싶어요. 0
j--ne---da-gs-----e-m-o--bu----a-o-si--e--o. j______ d__________ m___ b________ s________ j-o-e-n d-n-s-n-e-e m-o- b-t-g-a-o s-p-e-y-. -------------------------------------------- jeoneun dangsin-ege mwol butaghago sip-eoyo.
Ma sooviksin teile midagi välja teha. 저는 -신에게 뭘 --하고 -어-. 저_ 당___ 뭘 대___ 싶___ 저- 당-에- 뭘 대-하- 싶-요- ------------------- 저는 당신에게 뭘 대접하고 싶어요. 0
je-n-un--an-s---e---------a-j-o--ag- -ip-e--o. j______ d__________ m___ d__________ s________ j-o-e-n d-n-s-n-e-e m-o- d-e-e-b-a-o s-p-e-y-. ---------------------------------------------- jeoneun dangsin-ege mwol daejeobhago sip-eoyo.
Mida te soovite, palun? 뭘 -시고--어요? 뭘 마__ 싶___ 뭘 마-고 싶-요- ---------- 뭘 마시고 싶어요? 0
m--l m--i---si--eoyo? m___ m_____ s________ m-o- m-s-g- s-p-e-y-? --------------------- mwol masigo sip-eoyo?
Soovite te kohvi? 커피- 마시고 -어-? 커__ 마__ 싶___ 커-를 마-고 싶-요- ------------ 커피를 마시고 싶어요? 0
k----le-l -a-ig- si--e-yo? k________ m_____ s________ k-o-i-e-l m-s-g- s-p-e-y-? -------------------------- keopileul masigo sip-eoyo?
Või soovite te pigem teed? 아니- 차--더-좋아요? 아__ 차_ 더 좋___ 아-면 차- 더 좋-요- ------------- 아니면 차가 더 좋아요? 0
a--my--- c--g- d-- joh-ay-? a_______ c____ d__ j_______ a-i-y-o- c-a-a d-o j-h-a-o- --------------------------- animyeon chaga deo joh-ayo?
Me soovime koju sõita. 우리는 집-- -고-싶-요. 우__ 집__ 가_ 싶___ 우-는 집-로 가- 싶-요- --------------- 우리는 집으로 가고 싶어요. 0
u---e----ib----o -a-o-si----yo. u______ j_______ g___ s________ u-i-e-n j-b-e-l- g-g- s-p-e-y-. ------------------------------- ulineun jib-eulo gago sip-eoyo.
Soovite te taksot? 택-를---요? 택__ 원___ 택-를 원-요- -------- 택시를 원해요? 0
taeg-ile-l--onh--yo? t_________ w________ t-e-s-l-u- w-n-a-y-? -------------------- taegsileul wonhaeyo?
Nad soovivad helistada. 그-- -화를--- 싶어요. 그__ 전__ 하_ 싶___ 그-은 전-를 하- 싶-요- --------------- 그들은 전화를 하고 싶어요. 0
g---eu--e---------al-u-----o -----oy-. g__________ j__________ h___ s________ g-u-e-l-e-n j-o-h-a-e-l h-g- s-p-e-y-. -------------------------------------- geudeul-eun jeonhwaleul hago sip-eoyo.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + korea (1-100) MP3 korea (1-100)
Videot ei leitud!

Kaks keelt = kaks kõnekeskust!

Ajule pole oluline, millist keelt me õpime. Seda seetõttu, et ajul on erinevate keelte jaoks erinevad salvestamise kohad. Kõiki õpitud keeli ei salvestata ühte kohta. Keeled, mida õpime täiskasvanuna, salvestuvad oma piirkonda. See tähendab, et aju töötleb uusi reegleid erinevas kohas. Need ei ole salvestatud samas piirkonnas kui emakeel. Samas kakskeelsed inimesed kasutavad ainult ühte ajupiirkonda. Mitmed uuringud on sellisele järeldusele jõudnud. Neuroteadlased uurida mitmeid katseisikuid. Katsealused rääkisid ladusalt kahte keelt. Üks osa katserühmast oli aga kakskeelne. Teine osa seevastu oli teist keelt õppinud hilisemas elus. Teadlased mõõtsid keeleeksami ajal aju aktiivsust. Nii said nad jälgida, millised aju piirkonnad katse ajal töötasid. Ja nad nägid, et ‘hilistel’ õppijatel oli kaks kõnekeskust! Teadlased on juba pikka aega kahtlustanud, et see nii võib olla. Ajukahjustusega inimestel on teistsugused sümptomid. Niisiis võib ajukahjustus tekitada kõnehäireteni. Kannatanud ei suuda enam nii hästi hääldada või sõnu mõista. Aga kakskeelsetel õnnetuse ohvritel on mõnikord ebatavalised sümptomid. Nende kõnehäired ei mõjuta alati mõlemat keelt. Kuiviga on saanud vaid üks aju osa, võib teised veel toimida. Sellisel juhul räägib patsient üht keelt paremini kui teist. Kaht erinevat keelt ka taasõpitakse erineva kiirusega. See tõestab, et keeled ei salvestu samas kohas. Kuna neid ei õpitud ühel ajal, moodustuvad kaks keskust. Endiselt pole teada, kuidas meie aju suudab mitut keelt hallata. Kuid uued leiud võivad viia uute õppestrateegiateni.