Vestmik

et Lugemine ja kirjutamine   »   kk Оқу және жазу

6 [kuus]

Lugemine ja kirjutamine

Lugemine ja kirjutamine

6 [алты]

6 [altı]

Оқу және жазу

[Oqw jäne jazw]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti kasahhi Mängi Rohkem
Ma loen. Мен-оқ-мын. М__ о______ М-н о-и-ы-. ----------- Мен оқимын. 0
M---o--m--. M__ o______ M-n o-ï-ı-. ----------- Men oqïmın.
Ma loen kirjatähte. М-н -і---рі- оқ--ы-. М__ б__ ә___ о______ М-н б-р ә-і- о-и-ы-. -------------------- Мен бір әріп оқимын. 0
Men --r-ä-ip--q---n. M__ b__ ä___ o______ M-n b-r ä-i- o-ï-ı-. -------------------- Men bir ärip oqïmın.
Ma loen sõna. Ме- --р--өз---им--. М__ б__ с__ о______ М-н б-р с-з о-и-ы-. ------------------- Мен бір сөз оқимын. 0
Me---ir---z--q--ın. M__ b__ s__ o______ M-n b-r s-z o-ï-ı-. ------------------- Men bir söz oqïmın.
Ma loen lauset. Ме--б-р--ө-л-- о-и-ын. М__ б__ с_____ о______ М-н б-р с-й-е- о-и-ы-. ---------------------- Мен бір сөйлем оқимын. 0
M-n b---sö-le---qï--n. M__ b__ s_____ o______ M-n b-r s-y-e- o-ï-ı-. ---------------------- Men bir söylem oqïmın.
Ma loen kirja. Ме- бі----- оқ-мы-. М__ б__ х__ о______ М-н б-р х-т о-и-ы-. ------------------- Мен бір хат оқимын. 0
Men bi- --t-oqïmın. M__ b__ x__ o______ M-n b-r x-t o-ï-ı-. ------------------- Men bir xat oqïmın.
Ma loen raamatut. М-- бі--к---п о-им-н. М__ б__ к____ о______ М-н б-р к-т-п о-и-ы-. --------------------- Мен бір кітап оқимын. 0
M-- bi---i-ap---ï-ın. M__ b__ k____ o______ M-n b-r k-t-p o-ï-ı-. --------------------- Men bir kitap oqïmın.
Ma loen. Мен--қимы-. М__ о______ М-н о-и-ы-. ----------- Мен оқимын. 0
Men o-ïmı-. M__ o______ M-n o-ï-ı-. ----------- Men oqïmın.
Sa loed. С-----ис--. С__ о______ С-н о-и-ы-. ----------- Сен оқисың. 0
Se--o-ï---. S__ o______ S-n o-ï-ı-. ----------- Sen oqïsıñ.
Ta loeb. О- оқ-д-. О_ о_____ О- о-и-ы- --------- Ол оқиды. 0
Ol -qï--. O_ o_____ O- o-ï-ı- --------- Ol oqïdı.
Ma kirjutan. Ме- -аз-м-н. М__ ж_______ М-н ж-з-м-н- ------------ Мен жазамын. 0
M-n -a-am--. M__ j_______ M-n j-z-m-n- ------------ Men jazamın.
Ma kirjutan kirjatähte. М----ір----п-жа-----. М__ б__ ә___ ж_______ М-н б-р ә-і- ж-з-м-н- --------------------- Мен бір әріп жазамын. 0
Men b-r----p j-zam--. M__ b__ ä___ j_______ M-n b-r ä-i- j-z-m-n- --------------------- Men bir ärip jazamın.
Ma kirjutan sõna. Ме- -і- -өз--аз-мы-. М__ б__ с__ ж_______ М-н б-р с-з ж-з-м-н- -------------------- Мен бір сөз жазамын. 0
M-n b----ö---az---n. M__ b__ s__ j_______ M-n b-r s-z j-z-m-n- -------------------- Men bir söz jazamın.
Ma kirjutan lauset. М-н б-р-с---е- ---амы-. М__ б__ с_____ ж_______ М-н б-р с-й-е- ж-з-м-н- ----------------------- Мен бір сөйлем жазамын. 0
Men ----s--lem jazamın. M__ b__ s_____ j_______ M-n b-r s-y-e- j-z-m-n- ----------------------- Men bir söylem jazamın.
Ma kirjutan kirja. М------ ха- -аз--ын. М__ б__ х__ ж_______ М-н б-р х-т ж-з-м-н- -------------------- Мен бір хат жазамын. 0
Me---i--x-t j-za---. M__ b__ x__ j_______ M-n b-r x-t j-z-m-n- -------------------- Men bir xat jazamın.
Ma kirjutan raamatut. М-- бі--кі----жа---ын. М__ б__ к____ ж_______ М-н б-р к-т-п ж-з-м-н- ---------------------- Мен бір кітап жазамын. 0
M---bir -itap --z--ı-. M__ b__ k____ j_______ M-n b-r k-t-p j-z-m-n- ---------------------- Men bir kitap jazamın.
Ma kirjutan. М-н--аз----. М__ ж_______ М-н ж-з-м-н- ------------ Мен жазамын. 0
Men --za---. M__ j_______ M-n j-z-m-n- ------------ Men jazamın.
Sa kirjutad. С----аз-с-ң. С__ ж_______ С-н ж-з-с-ң- ------------ Сен жазасың. 0
S-- -aza-ı-. S__ j_______ S-n j-z-s-ñ- ------------ Sen jazasıñ.
Ta kirjutab. Ол-ж-----. О_ ж______ О- ж-з-д-. ---------- Ол жазады. 0
Ol --z---. O_ j______ O- j-z-d-. ---------- Ol jazadı.

Internatsionalismid

Globaliseerumine ei puuduta vaid keeli. Globaliseerumist tõestavad aina rohkem kasutatavad ‘internatsionalismid’. Internatsionalismid on sõnad, mida leidub mitmes keeles korraga. Neil sõnadel võib olla sama või lähedane tähendus. Hääldus on neil sõnadel tihti sama. Ka kirjapilt on sageli väga sarnane. Internatsionalismide levik on huvitav nähtus. Neil puuduvad igasugused piirid. Samuti puuduvad geograafilised piirid. Ja kindlasti puuduvad keelelised piirid. Leidub sõnu, mida mõistetakse igal kontinendil. Heaks näiteks on sõna hotel . Seda sõna tuntakse peaaegu kogu maailmas. Paljud internatsionalismid pärinevad teadusest. Tehnilised terminid levivad kiiresti ja üle maailma. Vanadel internatsionalismidel on samad juured. Na on arenenud ühest ja samast sõnast. Kui enamik internatsionalisme on tavaliselt laenatud. See tähendab, et sõnad on lihtsalt üle võetud teise keelde. Kultuurikokkupuuted mängivad üle võtmises suurt rolli. Igal tsivilisatsioonil on omad traditsioonid. Seepärast uued mõisted igal pool ei kinnistu. Kultuurinormid määravad, millised ideed omaks võetakse. Mõnd leidub vaid kindlates maailma paigus. Tesed levivad aga kiiresti üle maailma. Aga vaid levides kanduvad edasi ka nende nimed. Just see teeb internatsionalismid nii huvitavaks! Kui avastame keeli, avastame alati sellega koos ka kultuuri.
Kas sa teadsid?
Hiina keelel on üle maailma kõige rohkem rääkijaid. Ei ole olemas aga ainult ühte hiina keelt, vaid neid on mitmeid. Nad kõik kuuluvad aga sino-tiibeti keelte perekonda. Hiina keelt räägib umbes 1,3 miljardit inimest. Suurem osa neist elab Hiina Rahvavabariigis ja Taiwanis. Suurim hiina keel on hiina kirjakeel, mida nimetatakse ka mandariini keeleks. Hiina Rahvavabariigi ametliku keelena on see emakeeleks 850 miljonile inimesele. Teisi hiina keeli nimetatakse tihti vaid dialektideks. Mandariini keelt mõistavad peaaegu kõik hiina keeli rääkivad inimesed. Kõikidel hiinlastel on oma kirjapilt, mis on 4000 kuni 5000 aasta vanune. Seega on hiina keelel pikim kirjanduslik traditsioon. Hiina kirjamärgid on keerulisemad kui tähestikusüsteemid. Grammatika on aga üsna lihtsasti omandatav, seega saab juba kiiresti edusamme teha. Ja aina rohkem tahavad inimesed hiina keelt õppida... Olge ka Teie julge, hiina keel on tuleviku keel!