Vestmik

et Lugemine ja kirjutamine   »   fr Lire et écrire

6 [kuus]

Lugemine ja kirjutamine

Lugemine ja kirjutamine

6 [six]

Lire et écrire

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti prantsuse Mängi Rohkem
Ma loen. Je --s. J_ l___ J- l-s- ------- Je lis. 0
Ma loen kirjatähte. Je-l-s--ne-le-tre. J_ l__ u__ l______ J- l-s u-e l-t-r-. ------------------ Je lis une lettre. 0
Ma loen sõna. Je-----u- -ot. J_ l__ u_ m___ J- l-s u- m-t- -------------- Je lis un mot. 0
Ma loen lauset. Je-l-s--n- -hr--e. J_ l__ u__ p______ J- l-s u-e p-r-s-. ------------------ Je lis une phrase. 0
Ma loen kirja. Je li--u-e---t--e. J_ l__ u__ l______ J- l-s u-e l-t-r-. ------------------ Je lis une lettre. 0
Ma loen raamatut. J- l--------vr-. J_ l__ u_ l_____ J- l-s u- l-v-e- ---------------- Je lis un livre. 0
Ma loen. J----s. J_ l___ J- l-s- ------- Je lis. 0
Sa loed. Tu--is. T_ l___ T- l-s- ------- Tu lis. 0
Ta loeb. I-----. I_ l___ I- l-t- ------- Il lit. 0
Ma kirjutan. J’écr--. J_______ J-é-r-s- -------- J’écris. 0
Ma kirjutan kirjatähte. J-é--i- --e-let---. J______ u__ l______ J-é-r-s u-e l-t-r-. ------------------- J’écris une lettre. 0
Ma kirjutan sõna. J’éc--s un mot. J______ u_ m___ J-é-r-s u- m-t- --------------- J’écris un mot. 0
Ma kirjutan lauset. J’------une phr--e. J______ u__ p______ J-é-r-s u-e p-r-s-. ------------------- J’écris une phrase. 0
Ma kirjutan kirja. J--cr-s-u-- -e---e. J______ u__ l______ J-é-r-s u-e l-t-r-. ------------------- J’écris une lettre. 0
Ma kirjutan raamatut. J’--r-s un liv-e. J______ u_ l_____ J-é-r-s u- l-v-e- ----------------- J’écris un livre. 0
Ma kirjutan. J-écris. J_______ J-é-r-s- -------- J’écris. 0
Sa kirjutad. T--é--is. T_ é_____ T- é-r-s- --------- Tu écris. 0
Ta kirjutab. Il écr-t. I_ é_____ I- é-r-t- --------- Il écrit. 0

Internatsionalismid

Globaliseerumine ei puuduta vaid keeli. Globaliseerumist tõestavad aina rohkem kasutatavad ‘internatsionalismid’. Internatsionalismid on sõnad, mida leidub mitmes keeles korraga. Neil sõnadel võib olla sama või lähedane tähendus. Hääldus on neil sõnadel tihti sama. Ka kirjapilt on sageli väga sarnane. Internatsionalismide levik on huvitav nähtus. Neil puuduvad igasugused piirid. Samuti puuduvad geograafilised piirid. Ja kindlasti puuduvad keelelised piirid. Leidub sõnu, mida mõistetakse igal kontinendil. Heaks näiteks on sõna hotel . Seda sõna tuntakse peaaegu kogu maailmas. Paljud internatsionalismid pärinevad teadusest. Tehnilised terminid levivad kiiresti ja üle maailma. Vanadel internatsionalismidel on samad juured. Na on arenenud ühest ja samast sõnast. Kui enamik internatsionalisme on tavaliselt laenatud. See tähendab, et sõnad on lihtsalt üle võetud teise keelde. Kultuurikokkupuuted mängivad üle võtmises suurt rolli. Igal tsivilisatsioonil on omad traditsioonid. Seepärast uued mõisted igal pool ei kinnistu. Kultuurinormid määravad, millised ideed omaks võetakse. Mõnd leidub vaid kindlates maailma paigus. Tesed levivad aga kiiresti üle maailma. Aga vaid levides kanduvad edasi ka nende nimed. Just see teeb internatsionalismid nii huvitavaks! Kui avastame keeli, avastame alati sellega koos ka kultuuri.
Kas sa teadsid?
Hiina keelel on üle maailma kõige rohkem rääkijaid. Ei ole olemas aga ainult ühte hiina keelt, vaid neid on mitmeid. Nad kõik kuuluvad aga sino-tiibeti keelte perekonda. Hiina keelt räägib umbes 1,3 miljardit inimest. Suurem osa neist elab Hiina Rahvavabariigis ja Taiwanis. Suurim hiina keel on hiina kirjakeel, mida nimetatakse ka mandariini keeleks. Hiina Rahvavabariigi ametliku keelena on see emakeeleks 850 miljonile inimesele. Teisi hiina keeli nimetatakse tihti vaid dialektideks. Mandariini keelt mõistavad peaaegu kõik hiina keeli rääkivad inimesed. Kõikidel hiinlastel on oma kirjapilt, mis on 4000 kuni 5000 aasta vanune. Seega on hiina keelel pikim kirjanduslik traditsioon. Hiina kirjamärgid on keerulisemad kui tähestikusüsteemid. Grammatika on aga üsna lihtsasti omandatav, seega saab juba kiiresti edusamme teha. Ja aina rohkem tahavad inimesed hiina keelt õppida... Olge ka Teie julge, hiina keel on tuleviku keel!