Vestmik

et Lugemine ja kirjutamine   »   sr Читати и писати

6 [kuus]

Lugemine ja kirjutamine

Lugemine ja kirjutamine

6 [шест]

6 [šest]

Читати и писати

Čitati i pisati

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti serbia Mängi Rohkem
Ma loen. J--ч--ам. J_ ч_____ J- ч-т-м- --------- Ja читам. 0
Ja-č---m. J_ č_____ J- č-t-m- --------- Ja čitam.
Ma loen kirjatähte. Ја-ч-т---једн---л---. Ј_ ч____ ј____ с_____ Ј- ч-т-м ј-д-о с-о-о- --------------------- Ја читам једно слово. 0
J- -i-a- --dn- --ov-. J_ č____ j____ s_____ J- č-t-m j-d-o s-o-o- --------------------- Ja čitam jedno slovo.
Ma loen sõna. Ја -и--- ----у-р--. Ј_ ч____ ј____ р___ Ј- ч-т-м ј-д-у р-ч- ------------------- Ја читам једну реч. 0
J------- -e------č. J_ č____ j____ r___ J- č-t-m j-d-u r-č- ------------------- Ja čitam jednu reč.
Ma loen lauset. Ј- --т-м --д-- --ч---ц-. Ј_ ч____ ј____ р________ Ј- ч-т-м ј-д-у р-ч-н-ц-. ------------------------ Ја читам једну реченицу. 0
Ja -itam -ed-u-r--e-ic-. J_ č____ j____ r________ J- č-t-m j-d-u r-č-n-c-. ------------------------ Ja čitam jednu rečenicu.
Ma loen kirja. Ј----там-је--о-пи-м-. Ј_ ч____ ј____ п_____ Ј- ч-т-м ј-д-о п-с-о- --------------------- Ја читам једно писмо. 0
J--č-----je--o p--mo. J_ č____ j____ p_____ J- č-t-m j-d-o p-s-o- --------------------- Ja čitam jedno pismo.
Ma loen raamatut. Ј---и----ј--ну--њ--у. Ј_ ч____ ј____ к_____ Ј- ч-т-м ј-д-у к-и-у- --------------------- Ја читам једну књигу. 0
J- čitam je-n- k--igu. J_ č____ j____ k______ J- č-t-m j-d-u k-j-g-. ---------------------- Ja čitam jednu knjigu.
Ma loen. Ј- чи---. Ј_ ч_____ Ј- ч-т-м- --------- Ја читам. 0
J--či---. J_ č_____ J- č-t-m- --------- Ja čitam.
Sa loed. Ти -----. Т_ ч_____ Т- ч-т-ш- --------- Ти читаш. 0
Ti ---aš. T_ č_____ T- č-t-š- --------- Ti čitaš.
Ta loeb. О----та. О_ ч____ О- ч-т-. -------- Он чита. 0
O- --ta. O_ č____ O- č-t-. -------- On čita.
Ma kirjutan. Ја-пи-ем. Ј_ п_____ Ј- п-ш-м- --------- Ја пишем. 0
Ja p---m. J_ p_____ J- p-š-m- --------- Ja pišem.
Ma kirjutan kirjatähte. Ја------ ј-д---слов-. Ј_ п____ ј____ с_____ Ј- п-ш-м ј-д-о с-о-о- --------------------- Ја пишем једно слово. 0
J- --š-- ---n- -l-v-. J_ p____ j____ s_____ J- p-š-m j-d-o s-o-o- --------------------- Ja pišem jedno slovo.
Ma kirjutan sõna. Ја-п--ем ј-----ре-. Ј_ п____ ј____ р___ Ј- п-ш-м ј-д-у р-ч- ------------------- Ја пишем једну реч. 0
Ja -i--- je-nu ---. J_ p____ j____ r___ J- p-š-m j-d-u r-č- ------------------- Ja pišem jednu reč.
Ma kirjutan lauset. Ја-пи--- ј-дн- р-чен---. Ј_ п____ ј____ р________ Ј- п-ш-м ј-д-у р-ч-н-ц-. ------------------------ Ја пишем једну реченицу. 0
J--pi--m -ed-------n-c-. J_ p____ j____ r________ J- p-š-m j-d-u r-č-n-c-. ------------------------ Ja pišem jednu rečenicu.
Ma kirjutan kirja. Ја пише----д----ис--. Ј_ п____ ј____ п_____ Ј- п-ш-м ј-д-о п-с-о- --------------------- Ја пишем једно писмо. 0
J--pi-em -e-n---i-mo. J_ p____ j____ p_____ J- p-š-m j-d-o p-s-o- --------------------- Ja pišem jedno pismo.
Ma kirjutan raamatut. Ј- п---м-ј--н---њи-у. Ј_ п____ ј____ к_____ Ј- п-ш-м ј-д-у к-и-у- --------------------- Ја пишем једну књигу. 0
J--p-še- j-d-u----i-u. J_ p____ j____ k______ J- p-š-m j-d-u k-j-g-. ---------------------- Ja pišem jednu knjigu.
Ma kirjutan. Ја-п----. Ј_ п_____ Ј- п-ш-м- --------- Ја пишем. 0
Ja--išem. J_ p_____ J- p-š-m- --------- Ja pišem.
Sa kirjutad. Т- пи-е-. Т_ п_____ Т- п-ш-ш- --------- Ти пишеш. 0
T- p-še-. T_ p_____ T- p-š-š- --------- Ti pišeš.
Ta kirjutab. О---иш-. О_ п____ О- п-ш-. -------- Он пише. 0
O- ---e. O_ p____ O- p-š-. -------- On piše.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + serbia (1-100) MP3 serbia (1-100)
Videot ei leitud!

Internatsionalismid

Globaliseerumine ei puuduta vaid keeli. Globaliseerumist tõestavad aina rohkem kasutatavad ‘internatsionalismid’. Internatsionalismid on sõnad, mida leidub mitmes keeles korraga. Neil sõnadel võib olla sama või lähedane tähendus. Hääldus on neil sõnadel tihti sama. Ka kirjapilt on sageli väga sarnane. Internatsionalismide levik on huvitav nähtus. Neil puuduvad igasugused piirid. Samuti puuduvad geograafilised piirid. Ja kindlasti puuduvad keelelised piirid. Leidub sõnu, mida mõistetakse igal kontinendil. Heaks näiteks on sõna hotel . Seda sõna tuntakse peaaegu kogu maailmas. Paljud internatsionalismid pärinevad teadusest. Tehnilised terminid levivad kiiresti ja üle maailma. Vanadel internatsionalismidel on samad juured. Na on arenenud ühest ja samast sõnast. Kui enamik internatsionalisme on tavaliselt laenatud. See tähendab, et sõnad on lihtsalt üle võetud teise keelde. Kultuurikokkupuuted mängivad üle võtmises suurt rolli. Igal tsivilisatsioonil on omad traditsioonid. Seepärast uued mõisted igal pool ei kinnistu. Kultuurinormid määravad, millised ideed omaks võetakse. Mõnd leidub vaid kindlates maailma paigus. Tesed levivad aga kiiresti üle maailma. Aga vaid levides kanduvad edasi ka nende nimed. Just see teeb internatsionalismid nii huvitavaks! Kui avastame keeli, avastame alati sellega koos ka kultuuri.
Kas sa teadsid?
Hiina keelel on üle maailma kõige rohkem rääkijaid. Ei ole olemas aga ainult ühte hiina keelt, vaid neid on mitmeid. Nad kõik kuuluvad aga sino-tiibeti keelte perekonda. Hiina keelt räägib umbes 1,3 miljardit inimest. Suurem osa neist elab Hiina Rahvavabariigis ja Taiwanis. Suurim hiina keel on hiina kirjakeel, mida nimetatakse ka mandariini keeleks. Hiina Rahvavabariigi ametliku keelena on see emakeeleks 850 miljonile inimesele. Teisi hiina keeli nimetatakse tihti vaid dialektideks. Mandariini keelt mõistavad peaaegu kõik hiina keeli rääkivad inimesed. Kõikidel hiinlastel on oma kirjapilt, mis on 4000 kuni 5000 aasta vanune. Seega on hiina keelel pikim kirjanduslik traditsioon. Hiina kirjamärgid on keerulisemad kui tähestikusüsteemid. Grammatika on aga üsna lihtsasti omandatav, seega saab juba kiiresti edusamme teha. Ja aina rohkem tahavad inimesed hiina keelt õppida... Olge ka Teie julge, hiina keel on tuleviku keel!