М-ғ-н --і ----к -ү-г-зу --рек.
Маған әлі көлік жүргізу керек.
М-ғ-н ә-і к-л-к ж-р-і-у к-р-к-
------------------------------
Маған әлі көлік жүргізу керек. 0 Mağan ä---k-lik---r-i-w-ker--.Mağan äli kölik jürgizw kerek.M-ğ-n ä-i k-l-k j-r-i-w k-r-k-------------------------------Mağan äli kölik jürgizw kerek.
Ме- --ы --п-йм--, ө-ткені -лі--өлі--жүргіз--м -е-ек.
Мен оны ішпеймін, өйткені әлі көлік жүргізуім керек.
М-н о-ы і-п-й-і-, ө-т-е-і ә-і к-л-к ж-р-і-у-м к-р-к-
----------------------------------------------------
Мен оны ішпеймін, өйткені әлі көлік жүргізуім керек. 0 M-n -nı işpe-m--,---tk-n--äli -ö--- j------i- k--ek.Men onı işpeymin, öytkeni äli kölik jürgizwim kerek.M-n o-ı i-p-y-i-, ö-t-e-i ä-i k-l-k j-r-i-w-m k-r-k-----------------------------------------------------Men onı işpeymin, öytkeni äli kölik jürgizwim kerek.
Rohkem keeli
Klõpsake lipul!
Ma ei joo seda, sest pean veel sõitma.
Мен оны ішпеймін, өйткені әлі көлік жүргізуім керек.
Men onı işpeymin, öytkeni äli kölik jürgizwim kerek.
Мен он--ішпей---- ө-тк-н---л -у-п қа-д-.
Мен оны ішпеймін, өйткені ол суып қалды.
М-н о-ы і-п-й-і-, ө-т-е-і о- с-ы- қ-л-ы-
----------------------------------------
Мен оны ішпеймін, өйткені ол суып қалды. 0 Men on--i-pe--in,--yt-en---- s-ıp-q-l--.Men onı işpeymin, öytkeni ol swıp qaldı.M-n o-ı i-p-y-i-, ö-t-e-i o- s-ı- q-l-ı-----------------------------------------Men onı işpeymin, öytkeni ol swıp qaldı.
М----н--і----мін- -й-к--і қа-т --қ.
Мен оны ішпеймін, өйткені қант жоқ.
М-н о-ы і-п-й-і-, ө-т-е-і қ-н- ж-қ-
-----------------------------------
Мен оны ішпеймін, өйткені қант жоқ. 0 Men o-ı-iş-e--in, --t-e-i-q-n--j--.Men onı işpeymin, öytkeni qant joq.M-n o-ı i-p-y-i-, ö-t-e-i q-n- j-q------------------------------------Men onı işpeymin, öytkeni qant joq.
Ме--оғ-н-т---ы--с -ер----ж-қ-ы-.
Мен оған тапсырыс берген жоқпын.
М-н о-а- т-п-ы-ы- б-р-е- ж-қ-ы-.
--------------------------------
Мен оған тапсырыс берген жоқпын. 0 M-- o-an -ap-ı--s--er--n-----ı-.Men oğan tapsırıs bergen joqpın.M-n o-a- t-p-ı-ı- b-r-e- j-q-ı-.--------------------------------Men oğan tapsırıs bergen joqpın.
М-н оған--ап---ыс--ер--- ---пын,--он-ық--- -ны -ш--й--н.
Мен оған тапсырыс берген жоқпын, сондықтан оны ішпеймін.
М-н о-а- т-п-ы-ы- б-р-е- ж-қ-ы-, с-н-ы-т-н о-ы і-п-й-і-.
--------------------------------------------------------
Мен оған тапсырыс берген жоқпын, сондықтан оны ішпеймін. 0 M-n------ta--ırı- berg----o-p-n---o--ı-t-n --ı i-p-y-i-.Men oğan tapsırıs bergen joqpın, sondıqtan onı işpeymin.M-n o-a- t-p-ı-ı- b-r-e- j-q-ı-, s-n-ı-t-n o-ı i-p-y-i-.--------------------------------------------------------Men oğan tapsırıs bergen joqpın, sondıqtan onı işpeymin.
Rohkem keeli
Klõpsake lipul!
Ma ei söö seda, sest ma ei ole seda tellinud.
Мен оған тапсырыс берген жоқпын, сондықтан оны ішпеймін.
Men oğan tapsırıs bergen joqpın, sondıqtan onı işpeymin.
Ме--в-ге---иа-мын.
Мен вегетарианмын.
М-н в-г-т-р-а-м-н-
------------------
Мен вегетарианмын. 0 M-n v-ge--rïa--ı-.Men vegetarïanmın.M-n v-g-t-r-a-m-n-------------------Men vegetarïanmın.
Sõnavara õppides on meie ajul palju tööd teha.
Ta peab salvestama kõik uued sõnad.
Aga oma aju on võimalik õppimisel ka abistada.
Seda saab teha žestide abil.
Viiped aitavad meie mälu.
Mälu talletab sõnu paremini, kui ta töötleb samal ajal ka viipeid.
Teadusuuring on seda tõestanud.
Teadlased palusid katsealustel sõnavara õppida.
Antud sõnu aga ei olnud tegelikult olemas.
Need sõnad olid tehiskeelsed.
Mõnes sõnad õpetati katsealustele koos žestidega.
See tähendab, et katsealused mitte ainult ei kuulnud ja lugenud neid sõnu.
Nad imiteerisid viibete abil ka sõnade tähendust.
Õppimise ajal mõõdeti nende aju aktiivsust.
Teadlased tegid katse käigus huvitava avastuse.
Kui õpiti viibetega sõnu, olid aktiivsed rohkem aju piirkondi.
Lisaks kõnekeskusele näitasid aktiivsust üles ka sensomotoorsed piirkonnad.
Antud lisaaktiivsus mõjutab meie mälu.
Viibetega õppimine loob keerulisi seoseid.
Need seosed salvestavad sõnu aju mitmes piirkonnas.
Sel moel töödeldakse sõnavara palju tõhusamalt.
Kui soovime mingit sõna kasutada, leiab meie aju selle kiiremini üles.
Need on ka salvestatud paremini.
Siiski on oluline, et liigutus oleks sõnaga seotud.
Meie aju tunneb ära, kui sõna ja žest ei ole omavahel seoses.
See avastus võib viia uute õppimismeetoditeni.
Inimesed, kes teavad keeltest vähe, õpivad sageli aeglaselt.
Võib-olla oleks neile õppimine lihtsam, kui nad imiteeriks neid sõnu füüsiliselt...