Vestmik

et Lugemine ja kirjutamine   »   ru Читать и писать

6 [kuus]

Lugemine ja kirjutamine

Lugemine ja kirjutamine

6 [шесть]

6 [shestʹ]

Читать и писать

Chitatʹ i pisatʹ

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti vene Mängi Rohkem
Ma loen. Я-читаю. Я ч_____ Я ч-т-ю- -------- Я читаю. 0
Ya--h--a--. Y_ c_______ Y- c-i-a-u- ----------- Ya chitayu.
Ma loen kirjatähte. Я ---а---у--у. Я ч____ б_____ Я ч-т-ю б-к-у- -------------- Я читаю букву. 0
Y- c-i--yu----vu. Y_ c______ b_____ Y- c-i-a-u b-k-u- ----------------- Ya chitayu bukvu.
Ma loen sõna. Я чи--ю--лово. Я ч____ с_____ Я ч-т-ю с-о-о- -------------- Я читаю слово. 0
Ya ch-t----slov-. Y_ c______ s_____ Y- c-i-a-u s-o-o- ----------------- Ya chitayu slovo.
Ma loen lauset. Я-чи--- ------же-и-. Я ч____ п___________ Я ч-т-ю п-е-л-ж-н-е- -------------------- Я читаю предложение. 0
Y----itay--p---lo-he--ye. Y_ c______ p_____________ Y- c-i-a-u p-e-l-z-e-i-e- ------------------------- Ya chitayu predlozheniye.
Ma loen kirja. Я-ч-т-ю---с---. Я ч____ п______ Я ч-т-ю п-с-м-. --------------- Я читаю письмо. 0
Y--chi-ay-----ʹm-. Y_ c______ p______ Y- c-i-a-u p-s-m-. ------------------ Ya chitayu pisʹmo.
Ma loen raamatut. Я -итаю--н-г-. Я ч____ к_____ Я ч-т-ю к-и-у- -------------- Я читаю книгу. 0
Ya c-it--u -ni--. Y_ c______ k_____ Y- c-i-a-u k-i-u- ----------------- Ya chitayu knigu.
Ma loen. Я-чи---. Я ч_____ Я ч-т-ю- -------- Я читаю. 0
Ya c-i-ay-. Y_ c_______ Y- c-i-a-u- ----------- Ya chitayu.
Sa loed. Т----та-ш-. Т_ ч_______ Т- ч-т-е-ь- ----------- Ты читаешь. 0
T- c-i------ʹ. T_ c__________ T- c-i-a-e-h-. -------------- Ty chitayeshʹ.
Ta loeb. Он--итае-. О_ ч______ О- ч-т-е-. ---------- Он читает. 0
On ch-taye-. O_ c________ O- c-i-a-e-. ------------ On chitayet.
Ma kirjutan. Я-п---. Я п____ Я п-ш-. ------- Я пишу. 0
Ya -i---. Y_ p_____ Y- p-s-u- --------- Ya pishu.
Ma kirjutan kirjatähte. Я -иш- букв-. Я п___ б_____ Я п-ш- б-к-у- ------------- Я пишу букву. 0
Y- -i--- buk-u. Y_ p____ b_____ Y- p-s-u b-k-u- --------------- Ya pishu bukvu.
Ma kirjutan sõna. Я--иш--с-о-о. Я п___ с_____ Я п-ш- с-о-о- ------------- Я пишу слово. 0
Ya-p---- s--vo. Y_ p____ s_____ Y- p-s-u s-o-o- --------------- Ya pishu slovo.
Ma kirjutan lauset. Я-пиш-----д-о-ен--. Я п___ п___________ Я п-ш- п-е-л-ж-н-е- ------------------- Я пишу предложение. 0
Y- p-sh-----dl-z-eniye. Y_ p____ p_____________ Y- p-s-u p-e-l-z-e-i-e- ----------------------- Ya pishu predlozheniye.
Ma kirjutan kirja. Я -ишу-пи-ьм-. Я п___ п______ Я п-ш- п-с-м-. -------------- Я пишу письмо. 0
Ya pi-h--p---mo. Y_ p____ p______ Y- p-s-u p-s-m-. ---------------- Ya pishu pisʹmo.
Ma kirjutan raamatut. Я-------н-г-. Я п___ к_____ Я п-ш- к-и-у- ------------- Я пишу книгу. 0
Ya p-s-u knig-. Y_ p____ k_____ Y- p-s-u k-i-u- --------------- Ya pishu knigu.
Ma kirjutan. Я -иш-. Я п____ Я п-ш-. ------- Я пишу. 0
Ya-p-shu. Y_ p_____ Y- p-s-u- --------- Ya pishu.
Sa kirjutad. Т- -и--ш-. Т_ п______ Т- п-ш-ш-. ---------- Ты пишешь. 0
T----sh--h-. T_ p________ T- p-s-e-h-. ------------ Ty pisheshʹ.
Ta kirjutab. О--п--е-. О_ п_____ О- п-ш-т- --------- Он пишет. 0
On-pishet. O_ p______ O- p-s-e-. ---------- On pishet.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + vene (1-100) MP3 vene (1-100)
Videot ei leitud!

Internatsionalismid

Globaliseerumine ei puuduta vaid keeli. Globaliseerumist tõestavad aina rohkem kasutatavad ‘internatsionalismid’. Internatsionalismid on sõnad, mida leidub mitmes keeles korraga. Neil sõnadel võib olla sama või lähedane tähendus. Hääldus on neil sõnadel tihti sama. Ka kirjapilt on sageli väga sarnane. Internatsionalismide levik on huvitav nähtus. Neil puuduvad igasugused piirid. Samuti puuduvad geograafilised piirid. Ja kindlasti puuduvad keelelised piirid. Leidub sõnu, mida mõistetakse igal kontinendil. Heaks näiteks on sõna hotel . Seda sõna tuntakse peaaegu kogu maailmas. Paljud internatsionalismid pärinevad teadusest. Tehnilised terminid levivad kiiresti ja üle maailma. Vanadel internatsionalismidel on samad juured. Na on arenenud ühest ja samast sõnast. Kui enamik internatsionalisme on tavaliselt laenatud. See tähendab, et sõnad on lihtsalt üle võetud teise keelde. Kultuurikokkupuuted mängivad üle võtmises suurt rolli. Igal tsivilisatsioonil on omad traditsioonid. Seepärast uued mõisted igal pool ei kinnistu. Kultuurinormid määravad, millised ideed omaks võetakse. Mõnd leidub vaid kindlates maailma paigus. Tesed levivad aga kiiresti üle maailma. Aga vaid levides kanduvad edasi ka nende nimed. Just see teeb internatsionalismid nii huvitavaks! Kui avastame keeli, avastame alati sellega koos ka kultuuri.
Kas sa teadsid?
Hiina keelel on üle maailma kõige rohkem rääkijaid. Ei ole olemas aga ainult ühte hiina keelt, vaid neid on mitmeid. Nad kõik kuuluvad aga sino-tiibeti keelte perekonda. Hiina keelt räägib umbes 1,3 miljardit inimest. Suurem osa neist elab Hiina Rahvavabariigis ja Taiwanis. Suurim hiina keel on hiina kirjakeel, mida nimetatakse ka mandariini keeleks. Hiina Rahvavabariigi ametliku keelena on see emakeeleks 850 miljonile inimesele. Teisi hiina keeli nimetatakse tihti vaid dialektideks. Mandariini keelt mõistavad peaaegu kõik hiina keeli rääkivad inimesed. Kõikidel hiinlastel on oma kirjapilt, mis on 4000 kuni 5000 aasta vanune. Seega on hiina keelel pikim kirjanduslik traditsioon. Hiina kirjamärgid on keerulisemad kui tähestikusüsteemid. Grammatika on aga üsna lihtsasti omandatav, seega saab juba kiiresti edusamme teha. Ja aina rohkem tahavad inimesed hiina keelt õppida... Olge ka Teie julge, hiina keel on tuleviku keel!