Vestmik

et Teel   »   kk Жолда

37 [kolmkümmend seitse]

Teel

Teel

37 [отыз жеті]

37 [otız jeti]

Жолда

Jolda

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti kasahhi Mängi Rohkem
Ta sõidab mootorrattaga. Ол---т-цикл-е---ү---і. О_ м__________ ж______ О- м-т-ц-к-м-н ж-р-д-. ---------------------- Ол мотоциклмен жүреді. 0
O- m-t---k---- ---e--. O_ m__________ j______ O- m-t-c-k-m-n j-r-d-. ---------------------- Ol motocïklmen jüredi.
Ta sõidab jalgrattaga. О- в--о--пед --б-ді. О_ в________ т______ О- в-л-с-п-д т-б-д-. -------------------- Ол велосипед тебеді. 0
Ol---lo---ed ------. O_ v________ t______ O- v-l-s-p-d t-b-d-. -------------------- Ol velosïped tebedi.
Ta käib jala. О- ---- --р-д-. О_ ж___ ж______ О- ж-я- ж-р-д-. --------------- Ол жаяу жүреді. 0
Ol-j-y-----re--. O_ j____ j______ O- j-y-w j-r-d-. ---------------- Ol jayaw jüredi.
Ta sõidab laevaga. О---е-е--н-----д-. О_ к______ ж______ О- к-м-м-н ж-з-д-. ------------------ Ол кемемен жүзеді. 0
Ol -e-e--n--ü-e-i. O_ k______ j______ O- k-m-m-n j-z-d-. ------------------ Ol kememen jüzedi.
Ta sõidab paadiga. О-----ы-п-- жүзеді. О_ қ_______ ж______ О- қ-й-қ-е- ж-з-д-. ------------------- Ол қайықпен жүзеді. 0
O- q-yıqp-- j--e-i. O_ q_______ j______ O- q-y-q-e- j-z-d-. ------------------- Ol qayıqpen jüzedi.
Ta ujub. О- жү--ді. О_ ж______ О- ж-з-д-. ---------- Ол жүзеді. 0
O- -ü-e-i. O_ j______ O- j-z-d-. ---------- Ol jüzedi.
Kas siin on ohtlik? Мұ-да-қауіпт---е? М____ қ______ м__ М-н-а қ-у-п-і м-? ----------------- Мұнда қауіпті ме? 0
Mun-a --w-p-- me? M____ q______ m__ M-n-a q-w-p-i m-? ----------------- Munda qawipti me?
Kas üksinda hääletada on ohtlik? Ж-лғ----а-х--т-ғ---қ-уіпті --? Ж_____ с__________ қ______ м__ Ж-л-ы- с-я-а-т-ғ-н қ-у-п-і м-? ------------------------------ Жалғыз саяхаттаған қауіпті ме? 0
J--ğ---s---x---ağa- -aw---i --? J_____ s___________ q______ m__ J-l-ı- s-y-x-t-a-a- q-w-p-i m-? ------------------------------- Jalğız sayaxattağan qawipti me?
Kas öösiti jalutama minna on ohtlik? Т--д-----у--деген қа-іпті -е? Т____ с__________ қ______ м__ Т-н-е с-р-е-д-г-н қ-у-п-і м-? ----------------------------- Түнде серуендеген қауіпті ме? 0
Tünd- s-r--n-e--n q--ip-i-me? T____ s__________ q______ m__ T-n-e s-r-e-d-g-n q-w-p-i m-? ----------------------------- Tünde serwendegen qawipti me?
Me oleme eksinud. Б-- ----ы--к-т-і-. Б__ а_____ к______ Б-з а-а-ы- к-т-і-. ------------------ Біз адасып кеттік. 0
Biz adası---e-tik. B__ a_____ k______ B-z a-a-ı- k-t-i-. ------------------ Biz adasıp kettik.
Me oleme valel teel. Б-- басқа жақ-а к---- -ал-ық. Б__ б____ ж____ к____ қ______ Б-з б-с-а ж-қ-а к-т-п қ-л-ы-. ----------------------------- Біз басқа жаққа кетіп қалдық. 0
B-z---s-a-j-qqa -et---q-l-ı-. B__ b____ j____ k____ q______ B-z b-s-a j-q-a k-t-p q-l-ı-. ----------------------------- Biz basqa jaqqa ketip qaldıq.
Me peame ümber pöörama. Ке-і--ай---ке--к. К___ қ____ к_____ К-р- қ-й-у к-р-к- ----------------- Кері қайту керек. 0
Keri---y-w k--ek. K___ q____ k_____ K-r- q-y-w k-r-k- ----------------- Keri qaytw kerek.
Kus siin parkida saab? К-лікті қай жер-е--о-ғ---о-а--? К______ қ__ ж____ қ____ б______ К-л-к-і қ-й ж-р-е қ-ю-а б-л-д-? ------------------------------- Көлікті қай жерге қоюға болады? 0
Kö-i-ti--ay--er-e qoyuğa-b-----? K______ q__ j____ q_____ b______ K-l-k-i q-y j-r-e q-y-ğ- b-l-d-? -------------------------------- Kölikti qay jerge qoyuğa boladı?
Kas siin on parkimisplatsi? Мұнда--в--т--а- ба--ма? М____ а________ б__ м__ М-н-а а-т-т-р-қ б-р м-? ----------------------- Мұнда автотұрақ бар ма? 0
M--da-avt--u--q b-- ma? M____ a________ b__ m__ M-n-a a-t-t-r-q b-r m-? ----------------------- Munda avtoturaq bar ma?
Kui kaua saab siin parkida? Т--ақ-а қ-н-- -ақ-- қо----б-л-ды? Т______ қ____ у____ қ____ б______ Т-р-қ-а қ-н-а у-қ-т қ-ю-а б-л-д-? --------------------------------- Тұраққа қанша уақыт қоюға болады? 0
T-ra--- ----- w--ıt --yu-a b--adı? T______ q____ w____ q_____ b______ T-r-q-a q-n-a w-q-t q-y-ğ- b-l-d-? ---------------------------------- Turaqqa qanşa waqıt qoyuğa boladı?
Kas te suusatate? С------ғы---бе-і--б-? С__ ш____ т______ б__ С-з ш-ң-ы т-б-с-з б-? --------------------- Сіз шаңғы тебесіз бе? 0
S-z-ş-ñ-- --b-s-- -e? S__ ş____ t______ b__ S-z ş-ñ-ı t-b-s-z b-? --------------------- Siz şañğı tebesiz be?
Kas te sõidate suusatõstukiga üles? Ж-ға--ға-----ргі--ен ----сыз---? Ж_______ к__________ б______ б__ Ж-ғ-р-ғ- к-т-р-і-п-н б-р-с-з б-? -------------------------------- Жоғарыға көтергішпен барасыз ба? 0
Joğ-r--a -öte-gi--en -aras-----? J_______ k__________ b______ b__ J-ğ-r-ğ- k-t-r-i-p-n b-r-s-z b-? -------------------------------- Joğarığa kötergişpen barasız ba?
Kas siin saab suuski laenutada? М-нд- -аң-ыны-жа--- -луғ--б--- --? М____ ш______ ж____ а____ б___ м__ М-н-а ш-ң-ы-ы ж-л-а а-у-а б-л- м-? ---------------------------------- Мұнда шаңғыны жалға алуға бола ма? 0
Mun-a şa--ı-ı j-lğa --w-a bo-- m-? M____ ş______ j____ a____ b___ m__ M-n-a ş-ñ-ı-ı j-l-a a-w-a b-l- m-? ---------------------------------- Munda şañğını jalğa alwğa bola ma?

Rääkides iseendaga

Kui keegi räägib iseendaga, üeavad kuuljad seda kummaliseks. Aga ometi peaaegu igaüks meist räägib regulaarselt iseendaga. Psühholoogide hinnangul teeb seda 95 protsenti täiskasvanutest. Mängides räägivad lapsed endaga peaaegu alati. Endaga vesltemine on täiesti normaalne. See on lihtsalt suhtluse erivorm. Aegajalt endaga rääkimisel on palju eeliseid! Seda sellepärast, et kõne abil korrastame oma mõtteid. Iseendaga rääkides vallandu meie sisemine hääl. Võib ka öelda, et see tähendab valjusti mõtlemist. Hajameelsed inimesed räägivad iseendaga eriti sageli. Nende puhul on üks aju piirkond passiivsem. Seetõttu nad vähem organiseeritud. Endaga rääkides aitavad nad end olema rohkem metoodilised. Vestlused iseendaga aitavad meil ka otsuseid teha. Nad on ka suurepäraseks stressi maandajaks. Vestlused endaga aitavad keskenduda ja teevad sind produktiivsemaks. Sest mõtete välja ütlemine võtab rohkem aega kui nende mõtlemine. Rääkides oleme oma mõtetest rohkem teadlikud. Me lahendame keerulisi ülesandeid paremini, kui selle käigus endaga räägime. Seda on tõestanud erinevate katsed. Endaga rääkides saame me endale sisendada ka julgust. Paljud sportlased räägivad iseendaga, et ennast motiveerida. Kahjuks räägime me tavaliselt endaga just halbades olukordades. Seetõttu peaks alati püüdma olla positiivne. Ja alati tasub läbi mõelda, mida me soovime. Sel moel saame me oma tegusid positiivselt mõjutada. Kuid kahjuks toimib see vaid siis, kui jääme reaalsuse piiridesse!
Kas sa teadsid?
Rumeenia keel kuulub idaromaani keelte hulka. See on umbes 28 miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad peamiselt Rumeenias ja Moldovas. Samuti on rumeenia keel ametlikult Moldova Vabariigi riigikeel. Aga ka Serbias ja Ukrainas leidub suuremaid rumeeniakeelseid kogukondi. Rumeenia keel tekkis ladina keelest. Roomlased valitsesid kunagi kahte provintsi Doonau ümbruses. Rumeenia keelele kõige sarnasem keel on itaalia keel. Rumeenlased mõistavad itaallasi seetõttu enamasti väga hästi. Teistpidi ei ole see alati nii. See on sellepärast, et rumeenia keel sisaldab palju slaavi sõnu. Ka fonoloogia on mõjutatud ümbritsevad slaavi keeleruumist. Seetõttu on rumeenia tähestikus mõningaid erimärke. Rumeenia keelt kirjutatakse nii nagu seda räägitakse. Ning selles on ikka palju sarnasusi vanade ladina keele struktuuridega... Justnimelt see teebki ka selle keele avastamise nii põnevaks!