Vestmik

et Lugemine ja kirjutamine   »   be Чытаць і пісаць

6 [kuus]

Lugemine ja kirjutamine

Lugemine ja kirjutamine

6 [шэсць]

6 [shests’]

Чытаць і пісаць

Chytats’ і pіsats’

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti valgevene Mängi Rohkem
Ma loen. Я---т--. Я ч_____ Я ч-т-ю- -------- Я чытаю. 0
Y--chytay-. Y_ c_______ Y- c-y-a-u- ----------- Ya chytayu.
Ma loen kirjatähte. Я ч-таю-л-т---. Я ч____ л______ Я ч-т-ю л-т-р-. --------------- Я чытаю літару. 0
Y---h--ay--lіt-ru. Y_ c______ l______ Y- c-y-a-u l-t-r-. ------------------ Ya chytayu lіtaru.
Ma loen sõna. Я-ч------л---. Я ч____ с_____ Я ч-т-ю с-о-а- -------------- Я чытаю слова. 0
Ya-c--t--- sl--a. Y_ c______ s_____ Y- c-y-a-u s-o-a- ----------------- Ya chytayu slova.
Ma loen lauset. Я --таю --аз. Я ч____ с____ Я ч-т-ю с-а-. ------------- Я чытаю сказ. 0
Ya -hy-----skaz. Y_ c______ s____ Y- c-y-a-u s-a-. ---------------- Ya chytayu skaz.
Ma loen kirja. Я ч-та--лі-т. Я ч____ л____ Я ч-т-ю л-с-. ------------- Я чытаю ліст. 0
Ya ch--a------t. Y_ c______ l____ Y- c-y-a-u l-s-. ---------------- Ya chytayu lіst.
Ma loen raamatut. Я ч-т-ю --і--. Я ч____ к_____ Я ч-т-ю к-і-у- -------------- Я чытаю кнігу. 0
Y- -----y- knі--. Y_ c______ k_____ Y- c-y-a-u k-і-u- ----------------- Ya chytayu knіgu.
Ma loen. Я -ы---. Я ч_____ Я ч-т-ю- -------- Я чытаю. 0
Y- ----ay-. Y_ c_______ Y- c-y-a-u- ----------- Ya chytayu.
Sa loed. Т- --т--ш. Т_ ч______ Т- ч-т-е-. ---------- Ты чытаеш. 0
T- ch--a--h. T_ c________ T- c-y-a-s-. ------------ Ty chytaesh.
Ta loeb. Ё-------. Ё_ ч_____ Ё- ч-т-е- --------- Ён чытае. 0
En ch----. E_ c______ E- c-y-a-. ---------- En chytae.
Ma kirjutan. Я-п-ш-. Я п____ Я п-ш-. ------- Я пішу. 0
Ya-p--hu. Y_ p_____ Y- p-s-u- --------- Ya pіshu.
Ma kirjutan kirjatähte. Я піш- л-т-р-. Я п___ л______ Я п-ш- л-т-р-. -------------- Я пішу літару. 0
Y-----h- l--a--. Y_ p____ l______ Y- p-s-u l-t-r-. ---------------- Ya pіshu lіtaru.
Ma kirjutan sõna. Я --шу -ло-а. Я п___ с_____ Я п-ш- с-о-а- ------------- Я пішу слова. 0
Ya -іsh- -lov-. Y_ p____ s_____ Y- p-s-u s-o-a- --------------- Ya pіshu slova.
Ma kirjutan lauset. Я--і---с-а-. Я п___ с____ Я п-ш- с-а-. ------------ Я пішу сказ. 0
Y- -іs-- --az. Y_ p____ s____ Y- p-s-u s-a-. -------------- Ya pіshu skaz.
Ma kirjutan kirja. Я ---у лі--. Я п___ л____ Я п-ш- л-с-. ------------ Я пішу ліст. 0
Ya-pі-h--lіs-. Y_ p____ l____ Y- p-s-u l-s-. -------------- Ya pіshu lіst.
Ma kirjutan raamatut. Я--іш- кніг-. Я п___ к_____ Я п-ш- к-і-у- ------------- Я пішу кнігу. 0
Ya--і-h- kn---. Y_ p____ k_____ Y- p-s-u k-і-u- --------------- Ya pіshu knіgu.
Ma kirjutan. Я ---у. Я п____ Я п-ш-. ------- Я пішу. 0
Y----sh-. Y_ p_____ Y- p-s-u- --------- Ya pіshu.
Sa kirjutad. Т- ----ш. Т_ п_____ Т- п-ш-ш- --------- Ты пішаш. 0
T- p--ha--. T_ p_______ T- p-s-a-h- ----------- Ty pіshash.
Ta kirjutab. Ё- піша. Ё_ п____ Ё- п-ш-. -------- Ён піша. 0
E--pі-h-. E_ p_____ E- p-s-a- --------- En pіsha.

Internatsionalismid

Globaliseerumine ei puuduta vaid keeli. Globaliseerumist tõestavad aina rohkem kasutatavad ‘internatsionalismid’. Internatsionalismid on sõnad, mida leidub mitmes keeles korraga. Neil sõnadel võib olla sama või lähedane tähendus. Hääldus on neil sõnadel tihti sama. Ka kirjapilt on sageli väga sarnane. Internatsionalismide levik on huvitav nähtus. Neil puuduvad igasugused piirid. Samuti puuduvad geograafilised piirid. Ja kindlasti puuduvad keelelised piirid. Leidub sõnu, mida mõistetakse igal kontinendil. Heaks näiteks on sõna hotel . Seda sõna tuntakse peaaegu kogu maailmas. Paljud internatsionalismid pärinevad teadusest. Tehnilised terminid levivad kiiresti ja üle maailma. Vanadel internatsionalismidel on samad juured. Na on arenenud ühest ja samast sõnast. Kui enamik internatsionalisme on tavaliselt laenatud. See tähendab, et sõnad on lihtsalt üle võetud teise keelde. Kultuurikokkupuuted mängivad üle võtmises suurt rolli. Igal tsivilisatsioonil on omad traditsioonid. Seepärast uued mõisted igal pool ei kinnistu. Kultuurinormid määravad, millised ideed omaks võetakse. Mõnd leidub vaid kindlates maailma paigus. Tesed levivad aga kiiresti üle maailma. Aga vaid levides kanduvad edasi ka nende nimed. Just see teeb internatsionalismid nii huvitavaks! Kui avastame keeli, avastame alati sellega koos ka kultuuri.
Kas sa teadsid?
Hiina keelel on üle maailma kõige rohkem rääkijaid. Ei ole olemas aga ainult ühte hiina keelt, vaid neid on mitmeid. Nad kõik kuuluvad aga sino-tiibeti keelte perekonda. Hiina keelt räägib umbes 1,3 miljardit inimest. Suurem osa neist elab Hiina Rahvavabariigis ja Taiwanis. Suurim hiina keel on hiina kirjakeel, mida nimetatakse ka mandariini keeleks. Hiina Rahvavabariigi ametliku keelena on see emakeeleks 850 miljonile inimesele. Teisi hiina keeli nimetatakse tihti vaid dialektideks. Mandariini keelt mõistavad peaaegu kõik hiina keeli rääkivad inimesed. Kõikidel hiinlastel on oma kirjapilt, mis on 4000 kuni 5000 aasta vanune. Seega on hiina keelel pikim kirjanduslik traditsioon. Hiina kirjamärgid on keerulisemad kui tähestikusüsteemid. Grammatika on aga üsna lihtsasti omandatav, seega saab juba kiiresti edusamme teha. Ja aina rohkem tahavad inimesed hiina keelt õppida... Olge ka Teie julge, hiina keel on tuleviku keel!