Vestmik

et Minevik 3   »   kk Өткен шақ 3

83 [kaheksakümmend kolm]

Minevik 3

Minevik 3

83 [сексен үш]

83 [seksen üş]

Өткен шақ 3

Ötken şaq 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti kasahhi Mängi Rohkem
helistama т-----н--н-сөйле-у т_________ с______ т-л-ф-н-е- с-й-е-у ------------------ телефонмен сөйлесу 0
t-l-f-nmen -ö---sw t_________ s______ t-l-f-n-e- s-y-e-w ------------------ telefonmen söylesw
Ma helistasin. М-н--е-еф-н-е- -ө-лест--. М__ т_________ с_________ М-н т-л-ф-н-е- с-й-е-т-м- ------------------------- Мен телефонмен сөйлестім. 0
M-n--e--fon-e--söyl-s--m. M__ t_________ s_________ M-n t-l-f-n-e- s-y-e-t-m- ------------------------- Men telefonmen söylestim.
Ma olin terve selle aja telefonil. Ме--ү---і-т-л-ф---ен -өйл-с-- жү--ім. М__ ү____ т_________ с_______ ж______ М-н ү-е-і т-л-ф-н-е- с-й-е-і- ж-р-і-. ------------------------------------- Мен үнемі телефонмен сөйлесіп жүрдім. 0
M-- -n--i --lef-nme- -ö---s-- -ürd--. M__ ü____ t_________ s_______ j______ M-n ü-e-i t-l-f-n-e- s-y-e-i- j-r-i-. ------------------------------------- Men ünemi telefonmen söylesip jürdim.
küsima с-р-у с____ с-р-у ----- сұрау 0
s-raw s____ s-r-w ----- suraw
Ma küsisin. М-н-с----ым. М__ с_______ М-н с-р-д-м- ------------ Мен сұрадым. 0
M-n-s---d-m. M__ s_______ M-n s-r-d-m- ------------ Men suradım.
Ma olen alati küsinud. М-н -н-м- сұр-й-ын---. М__ ү____ с___________ М-н ү-е-і с-р-й-ы-м-н- ---------------------- Мен үнемі сұрайтынмын. 0
M-n-ü-e-i suraytın---. M__ ü____ s___________ M-n ü-e-i s-r-y-ı-m-n- ---------------------- Men ünemi suraytınmın.
jutustama а-ту а___ а-т- ---- айту 0
a--w a___ a-t- ---- aytw
Ma jutustasin. М-- --т-п б----м. М__ а____ б______ М-н а-т-п б-р-і-. ----------------- Мен айтып бердім. 0
Me--------b-----. M__ a____ b______ M-n a-t-p b-r-i-. ----------------- Men aytıp berdim.
Ma jutustasin terve loo ära. М-- о---ан--толы------п -е-д-м. М__ о______ т____ а____ б______ М-н о-и-а-ы т-л-қ а-т-п б-р-і-. ------------------------------- Мен оқиғаны толық айтып бердім. 0
M---o--ğan- t-lı----t-- b---i-. M__ o______ t____ a____ b______ M-n o-ï-a-ı t-l-q a-t-p b-r-i-. ------------------------------- Men oqïğanı tolıq aytıp berdim.
õppima о-у о__ о-у --- оқу 0
oqw o__ o-w --- oqw
Ma õppisin. Мен оқ-ды-. М__ о______ М-н о-ы-ы-. ----------- Мен оқыдым. 0
Men oqıdı-. M__ o______ M-n o-ı-ı-. ----------- Men oqıdım.
Ma õppisin terve õhtu. Ме----ш ---ы-о--д-м. М__ к__ б___ о______ М-н к-ш б-й- о-ы-ы-. -------------------- Мен кеш бойы оқыдым. 0
M-- --ş boy--o-ı-ı-. M__ k__ b___ o______ M-n k-ş b-y- o-ı-ı-. -------------------- Men keş boyı oqıdım.
töötama жұм-- і-т-у ж____ і____ ж-м-с і-т-у ----------- жұмыс істеу 0
ju--- i--ew j____ i____ j-m-s i-t-w ----------- jumıs istew
Ma töötasin. М-н -ұмыс іс-ед-м. М__ ж____ і_______ М-н ж-м-с і-т-д-м- ------------------ Мен жұмыс істедім. 0
M-n---m------edi-. M__ j____ i_______ M-n j-m-s i-t-d-m- ------------------ Men jumıs istedim.
Ma töötasin terve päeva. М-- -үні----- ж--ы----т-д--. М__ к___ б___ ж____ і_______ М-н к-н- б-й- ж-м-с і-т-д-м- ---------------------------- Мен күні бойы жұмыс істедім. 0
M-- kü---bo-- ju--s-is-----. M__ k___ b___ j____ i_______ M-n k-n- b-y- j-m-s i-t-d-m- ---------------------------- Men küni boyı jumıs istedim.
sööma т-мақт--у т________ т-м-қ-а-у --------- тамақтану 0
t-m---a-w t________ t-m-q-a-w --------- tamaqtanw
Ma sõin. М-н---м-қта----. М__ т___________ М-н т-м-қ-а-д-м- ---------------- Мен тамақтандым. 0
M-n -a-a-ta----. M__ t___________ M-n t-m-q-a-d-m- ---------------- Men tamaqtandım.
Ma sõin kogu toidu ära. Ме- -а-----а--ы -еп қ---ым. М__ б__ т______ ж__ қ______ М-н б-р т-м-қ-ы ж-п қ-й-ы-. --------------------------- Мен бар тамақты жеп қойдым. 0
M-n-bar t---q-ı--e--qoydım. M__ b__ t______ j__ q______ M-n b-r t-m-q-ı j-p q-y-ı-. --------------------------- Men bar tamaqtı jep qoydım.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + kasahhi (1-100) MP3 kasahhi (1-100)
Videot ei leitud!

Keeleteaduse ajalugu

Inimkonda on keeled alati huvitanud. Tänu sellele on keeleteaduse haru väga pika ajalooga. Keeleteadus tegeleeb süsteemselt keele uurimisega. Inimene vaatles keelt juba tuhandeid aastaid tagasi. Niisiis arenesid erinevatel kultuuridel erinevad süsteemid. Selle tulemusena tekkisid erinevad keelekirjeldused. Tänapäeva keeleteauds põhineb kõige rohkem antiikaja teooriatel. Mitmed traditsioonid pärinevad eelkõige Kreekast. Kõige vanem keelt analüüsiv teos pärineb aga hoopis Indiast. See kirjutati 3000 aastat tagasi ning autoriks oli grammatik Sakatayana. Antiikajal tegelesid keeltega filosoofid nagu Platon. Hilisemal ajal arendasid neid teooriaid edasi Rooma autorid. Araablastel tekkis oma traditsioon 8. sajandil. Nende tekstid sisaldavad väga täpseid araabia keele kirjeldusi. Kaasajal on eriliselt suur huvi olnud selle vastu, kust keel pärineb. Õpetlased tundsid aga huvi keele ajaloo vastu. 18. sajandil hakati keeli omavahel võrdlema. Inimene tahtis teada, kuidas keel areneb. Hiljem keskenduti keelele kui süsteemile. Keskseks küsimuseks oli, kuidas keel toimib. Tänapäeval on olemas palju erinevaid lingivistikaalaseid koolkondi. 50ndatest alates on arenenud välja palju uusi uurimissuundi. Suuresti on need mõjutatud teistest teadusharudest. Näiteks võib tuua psühholingvistikat ja rahvusvahelist kommunikatsiooni. Uuemad koolkonnad on väga spetsiifilised. Üks neist on näiteks feminismi lingvistika. Seega keeleteaduse ajalugu jätkub... Nii kaua, kui on keeli, on inimesel mida uurida!