Vestmik

et Lugemine ja kirjutamine   »   sv Läsa och skriva

6 [kuus]

Lugemine ja kirjutamine

Lugemine ja kirjutamine

6 [sex]

Läsa och skriva

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rootsi Mängi Rohkem
Ma loen. Jag--äs--. J__ l_____ J-g l-s-r- ---------- Jag läser. 0
Ma loen kirjatähte. Jag l-----en --k----. J__ l____ e_ b_______ J-g l-s-r e- b-k-t-v- --------------------- Jag läser en bokstav. 0
Ma loen sõna. J-- ----- --t----. J__ l____ e__ o___ J-g l-s-r e-t o-d- ------------------ Jag läser ett ord. 0
Ma loen lauset. Ja- l--------m-ni-g. J__ l____ e_ m______ J-g l-s-r e- m-n-n-. -------------------- Jag läser en mening. 0
Ma loen kirja. Ja---äs-r ett----v. J__ l____ e__ b____ J-g l-s-r e-t b-e-. ------------------- Jag läser ett brev. 0
Ma loen raamatut. J-- ---er en bok. J__ l____ e_ b___ J-g l-s-r e- b-k- ----------------- Jag läser en bok. 0
Ma loen. Jag---s--. J__ l_____ J-g l-s-r- ---------- Jag läser. 0
Sa loed. Du l-s-r. D_ l_____ D- l-s-r- --------- Du läser. 0
Ta loeb. Ha----s--. H__ l_____ H-n l-s-r- ---------- Han läser. 0
Ma kirjutan. Jag-s-ri--r. J__ s_______ J-g s-r-v-r- ------------ Jag skriver. 0
Ma kirjutan kirjatähte. J-g s-river -------tav. J__ s______ e_ b_______ J-g s-r-v-r e- b-k-t-v- ----------------------- Jag skriver en bokstav. 0
Ma kirjutan sõna. Jag-s--i--r ett--rd. J__ s______ e__ o___ J-g s-r-v-r e-t o-d- -------------------- Jag skriver ett ord. 0
Ma kirjutan lauset. Jag--kr-ve- e----n-ng. J__ s______ e_ m______ J-g s-r-v-r e- m-n-n-. ---------------------- Jag skriver en mening. 0
Ma kirjutan kirja. J-g --r-v-- -tt-b--v. J__ s______ e__ b____ J-g s-r-v-r e-t b-e-. --------------------- Jag skriver ett brev. 0
Ma kirjutan raamatut. J-g--kr-ver -- -o-. J__ s______ e_ b___ J-g s-r-v-r e- b-k- ------------------- Jag skriver en bok. 0
Ma kirjutan. J-g --r-v--. J__ s_______ J-g s-r-v-r- ------------ Jag skriver. 0
Sa kirjutad. Du -k-i--r. D_ s_______ D- s-r-v-r- ----------- Du skriver. 0
Ta kirjutab. H----kr----. H__ s_______ H-n s-r-v-r- ------------ Han skriver. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + rootsi (1-100) MP3 rootsi (1-100)
Videot ei leitud!

Internatsionalismid

Globaliseerumine ei puuduta vaid keeli. Globaliseerumist tõestavad aina rohkem kasutatavad ‘internatsionalismid’. Internatsionalismid on sõnad, mida leidub mitmes keeles korraga. Neil sõnadel võib olla sama või lähedane tähendus. Hääldus on neil sõnadel tihti sama. Ka kirjapilt on sageli väga sarnane. Internatsionalismide levik on huvitav nähtus. Neil puuduvad igasugused piirid. Samuti puuduvad geograafilised piirid. Ja kindlasti puuduvad keelelised piirid. Leidub sõnu, mida mõistetakse igal kontinendil. Heaks näiteks on sõna hotel . Seda sõna tuntakse peaaegu kogu maailmas. Paljud internatsionalismid pärinevad teadusest. Tehnilised terminid levivad kiiresti ja üle maailma. Vanadel internatsionalismidel on samad juured. Na on arenenud ühest ja samast sõnast. Kui enamik internatsionalisme on tavaliselt laenatud. See tähendab, et sõnad on lihtsalt üle võetud teise keelde. Kultuurikokkupuuted mängivad üle võtmises suurt rolli. Igal tsivilisatsioonil on omad traditsioonid. Seepärast uued mõisted igal pool ei kinnistu. Kultuurinormid määravad, millised ideed omaks võetakse. Mõnd leidub vaid kindlates maailma paigus. Tesed levivad aga kiiresti üle maailma. Aga vaid levides kanduvad edasi ka nende nimed. Just see teeb internatsionalismid nii huvitavaks! Kui avastame keeli, avastame alati sellega koos ka kultuuri.
Kas sa teadsid?
Hiina keelel on üle maailma kõige rohkem rääkijaid. Ei ole olemas aga ainult ühte hiina keelt, vaid neid on mitmeid. Nad kõik kuuluvad aga sino-tiibeti keelte perekonda. Hiina keelt räägib umbes 1,3 miljardit inimest. Suurem osa neist elab Hiina Rahvavabariigis ja Taiwanis. Suurim hiina keel on hiina kirjakeel, mida nimetatakse ka mandariini keeleks. Hiina Rahvavabariigi ametliku keelena on see emakeeleks 850 miljonile inimesele. Teisi hiina keeli nimetatakse tihti vaid dialektideks. Mandariini keelt mõistavad peaaegu kõik hiina keeli rääkivad inimesed. Kõikidel hiinlastel on oma kirjapilt, mis on 4000 kuni 5000 aasta vanune. Seega on hiina keelel pikim kirjanduslik traditsioon. Hiina kirjamärgid on keerulisemad kui tähestikusüsteemid. Grammatika on aga üsna lihtsasti omandatav, seega saab juba kiiresti edusamme teha. Ja aina rohkem tahavad inimesed hiina keelt õppida... Olge ka Teie julge, hiina keel on tuleviku keel!