Vestmik

et Lugemine ja kirjutamine   »   mk Читање и пишување

6 [kuus]

Lugemine ja kirjutamine

Lugemine ja kirjutamine

6 [шест]

6 [shyest]

Читање и пишување

[Chitaњye i pishoovaњye]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti makedoonia Mängi Rohkem
Ma loen. Ј-с---там. Ј__ ч_____ Ј-с ч-т-м- ---------- Јас читам. 0
Јa- c-----. Ј__ c______ Ј-s c-i-a-. ----------- Јas chitam.
Ma loen kirjatähte. Ј-с -ит-м-ед-а б--ва. Ј__ ч____ е___ б_____ Ј-с ч-т-м е-н- б-к-а- --------------------- Јас читам една буква. 0
Јas-c----m-ye-n---o-kva. Ј__ c_____ y____ b______ Ј-s c-i-a- y-d-a b-o-v-. ------------------------ Јas chitam yedna bookva.
Ma loen sõna. Ја- -ит-- еде- збо-. Ј__ ч____ е___ з____ Ј-с ч-т-м е-е- з-о-. -------------------- Јас читам еден збор. 0
Јa--ch---- --d--------. Ј__ c_____ y_____ z____ Ј-s c-i-a- y-d-e- z-o-. ----------------------- Јas chitam yedyen zbor.
Ma loen lauset. Ја--ч---- е--а р---н---. Ј__ ч____ е___ р________ Ј-с ч-т-м е-н- р-ч-н-ц-. ------------------------ Јас читам една реченица. 0
Јa--c--tam ye-na--y-ch-enitza. Ј__ c_____ y____ r____________ Ј-s c-i-a- y-d-a r-e-h-e-i-z-. ------------------------------ Јas chitam yedna ryechyenitza.
Ma loen kirja. Јас ч---м едно -и-мо. Ј__ ч____ е___ п_____ Ј-с ч-т-м е-н- п-с-о- --------------------- Јас читам едно писмо. 0
Ј-- c---a- ye-no --sm-. Ј__ c_____ y____ p_____ Ј-s c-i-a- y-d-o p-s-o- ----------------------- Јas chitam yedno pismo.
Ma loen raamatut. Ј-с-ч--а- -дн- -нига. Ј__ ч____ е___ к_____ Ј-с ч-т-м е-н- к-и-а- --------------------- Јас читам една книга. 0
Ј-- --i--m --d-a knig--. Ј__ c_____ y____ k______ Ј-s c-i-a- y-d-a k-i-u-. ------------------------ Јas chitam yedna knigua.
Ma loen. Јас -и--м. Ј__ ч_____ Ј-с ч-т-м- ---------- Јас читам. 0
Јa--c-itam. Ј__ c______ Ј-s c-i-a-. ----------- Јas chitam.
Sa loed. Ти-ч-таш. Т_ ч_____ Т- ч-т-ш- --------- Ти читаш. 0
T---hi--sh. T_ c_______ T- c-i-a-h- ----------- Ti chitash.
Ta loeb. Т-ј--и--. Т__ ч____ Т-ј ч-т-. --------- Тој чита. 0
T-ј------. T__ c_____ T-ј c-i-a- ---------- Toј chita.
Ma kirjutan. Ј-- -и-----. Ј__ п_______ Ј-с п-ш-в-м- ------------ Јас пишувам. 0
Јas pis-o--a-. Ј__ p_________ Ј-s p-s-o-v-m- -------------- Јas pishoovam.
Ma kirjutan kirjatähte. Ј-- пи--в-- ---а -у-ва. Ј__ п______ е___ б_____ Ј-с п-ш-в-м е-н- б-к-а- ----------------------- Јас пишувам една буква. 0
Ј-s---s-oo--------a ---k--. Ј__ p________ y____ b______ Ј-s p-s-o-v-m y-d-a b-o-v-. --------------------------- Јas pishoovam yedna bookva.
Ma kirjutan sõna. Јас-п-шу-а- --е- ----. Ј__ п______ е___ з____ Ј-с п-ш-в-м е-е- з-о-. ---------------------- Јас пишувам еден збор. 0
Јas p-s-------y-d-en -b-r. Ј__ p________ y_____ z____ Ј-s p-s-o-v-m y-d-e- z-o-. -------------------------- Јas pishoovam yedyen zbor.
Ma kirjutan lauset. Јас --ш--а- -д-- -ечен---. Ј__ п______ е___ р________ Ј-с п-ш-в-м е-н- р-ч-н-ц-. -------------------------- Јас пишувам една реченица. 0
Јas -ish-ov-m ---na----ch----t-a. Ј__ p________ y____ r____________ Ј-s p-s-o-v-m y-d-a r-e-h-e-i-z-. --------------------------------- Јas pishoovam yedna ryechyenitza.
Ma kirjutan kirja. Ј-с-п-ш--ам----о---смо. Ј__ п______ е___ п_____ Ј-с п-ш-в-м е-н- п-с-о- ----------------------- Јас пишувам едно писмо. 0
Јas-------v-- y-----p--mo. Ј__ p________ y____ p_____ Ј-s p-s-o-v-m y-d-o p-s-o- -------------------------- Јas pishoovam yedno pismo.
Ma kirjutan raamatut. Ј---п-ш-ва- едн- --ига. Ј__ п______ е___ к_____ Ј-с п-ш-в-м е-н- к-и-а- ----------------------- Јас пишувам една книга. 0
Јa- -isho--a--yedna knig--. Ј__ p________ y____ k______ Ј-s p-s-o-v-m y-d-a k-i-u-. --------------------------- Јas pishoovam yedna knigua.
Ma kirjutan. Јас-----вам. Ј__ п_______ Ј-с п-ш-в-м- ------------ Јас пишувам. 0
Јa---ish-----. Ј__ p_________ Ј-s p-s-o-v-m- -------------- Јas pishoovam.
Sa kirjutad. Ти-п-шу---. Т_ п_______ Т- п-ш-в-ш- ----------- Ти пишуваш. 0
Ti-p----o----. T_ p__________ T- p-s-o-v-s-. -------------- Ti pishoovash.
Ta kirjutab. Т-ј -иш-ва. Т__ п______ Т-ј п-ш-в-. ----------- Тој пишува. 0
Toј -ishoo--. T__ p________ T-ј p-s-o-v-. ------------- Toј pishoova.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + makedoonia (1-100) MP3 makedoonia (1-100)
Videot ei leitud!

Internatsionalismid

Globaliseerumine ei puuduta vaid keeli. Globaliseerumist tõestavad aina rohkem kasutatavad ‘internatsionalismid’. Internatsionalismid on sõnad, mida leidub mitmes keeles korraga. Neil sõnadel võib olla sama või lähedane tähendus. Hääldus on neil sõnadel tihti sama. Ka kirjapilt on sageli väga sarnane. Internatsionalismide levik on huvitav nähtus. Neil puuduvad igasugused piirid. Samuti puuduvad geograafilised piirid. Ja kindlasti puuduvad keelelised piirid. Leidub sõnu, mida mõistetakse igal kontinendil. Heaks näiteks on sõna hotel . Seda sõna tuntakse peaaegu kogu maailmas. Paljud internatsionalismid pärinevad teadusest. Tehnilised terminid levivad kiiresti ja üle maailma. Vanadel internatsionalismidel on samad juured. Na on arenenud ühest ja samast sõnast. Kui enamik internatsionalisme on tavaliselt laenatud. See tähendab, et sõnad on lihtsalt üle võetud teise keelde. Kultuurikokkupuuted mängivad üle võtmises suurt rolli. Igal tsivilisatsioonil on omad traditsioonid. Seepärast uued mõisted igal pool ei kinnistu. Kultuurinormid määravad, millised ideed omaks võetakse. Mõnd leidub vaid kindlates maailma paigus. Tesed levivad aga kiiresti üle maailma. Aga vaid levides kanduvad edasi ka nende nimed. Just see teeb internatsionalismid nii huvitavaks! Kui avastame keeli, avastame alati sellega koos ka kultuuri.
Kas sa teadsid?
Hiina keelel on üle maailma kõige rohkem rääkijaid. Ei ole olemas aga ainult ühte hiina keelt, vaid neid on mitmeid. Nad kõik kuuluvad aga sino-tiibeti keelte perekonda. Hiina keelt räägib umbes 1,3 miljardit inimest. Suurem osa neist elab Hiina Rahvavabariigis ja Taiwanis. Suurim hiina keel on hiina kirjakeel, mida nimetatakse ka mandariini keeleks. Hiina Rahvavabariigi ametliku keelena on see emakeeleks 850 miljonile inimesele. Teisi hiina keeli nimetatakse tihti vaid dialektideks. Mandariini keelt mõistavad peaaegu kõik hiina keeli rääkivad inimesed. Kõikidel hiinlastel on oma kirjapilt, mis on 4000 kuni 5000 aasta vanune. Seega on hiina keelel pikim kirjanduslik traditsioon. Hiina kirjamärgid on keerulisemad kui tähestikusüsteemid. Grammatika on aga üsna lihtsasti omandatav, seega saab juba kiiresti edusamme teha. Ja aina rohkem tahavad inimesed hiina keelt õppida... Olge ka Teie julge, hiina keel on tuleviku keel!