Ме--е-күр-- --н д-и--ы да бар.
М____ к____ м__ д_____ д_ б___
М-н-е к-р-е м-н д-и-с- д- б-р-
------------------------------
Менде күрте мен джинсы да бар. 0 Men---kü------n -j---- -- bar.M____ k____ m__ d_____ d_ b___M-n-e k-r-e m-n d-ï-s- d- b-r-------------------------------Mende kürte men djïnsı da bar.
Kõne töödeldakse meie ajus
Meie aju muutub aktiivseks, kui me kuulame või loeme.
Seda saab mõõta kasutades erinevaid meetodeid.
Kuid keelelistele ärritustele ei reageeri vaid aju.
Viimased uuringud näitavad, et kõne aktiveerib ka meie keha.
Kuuldes või lugedes teatud sõnu hakkab meie keha tööle.
Ennekõike peetakse silmas sõnu, mis kirjeldavad füüsilisi reaktsioone.
Heaks näiteks on sõna
naeratus.
Kui me antud sõna loeme, liigutame me oma ‘naerulihaseid’.
Ka negatiivsetel sõnadel on mõõdetav mõju.
Siin võib näiteks tuua sõna
valu
.
Seda sõna lugedes tekib meie kehal selge valuline reaktsioon.
Võiks öelda, et me jäljendame seda, mida me loeme või kuuleme.
Mida elavam on sõna, seda rohkem me reageerime.
Täpsel kirjeldusel on seega ka tugevam reaktsioon.
Vastavas teadustöös uuriti keha aktiivsust.
Katsealustele näidati erinevaid sõnu.
Seal olid positiivseid ja negatiivseid sõnu.
Katse käigus muutusid katsealuste näoilmed.
Võis märgata nii suu kui ka otsaesise erinevat liikumist.
See tõestab, et kõnel on meile tugev mõju.
Sõnad on midagi enamat kui lihtsalt suhtlusvahend.
Meie aju tõlgib kõne ka kehakeelde.
Kuidas see täpselt töötab, pole siiani veel välja uuritud.
On võimalik, et uuringu tulemustest on ka kasu.
Arstid on arutlemas selle üle, kuidas paremini patsientide ravida.
Paljud haiged peavad käima pikaajalises teraapias.
Ja selle käigus toimub palju rääkimist ...