Vestmik

et Diskoteegis   »   kk Дискотекада

46 [nelikümmend kuus]

Diskoteegis

Diskoteegis

46 [қырық алты]

46 [qırıq altı]

Дискотекада

Dïskotekada

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti kasahhi Mängi Rohkem
Kas see koht siin on vaba? М----ор-н --с --? М___ о___ б__ п__ М-н- о-ы- б-с п-? ----------------- Мына орын бос па? 0
M-na---ın --s---? M___ o___ b__ p__ M-n- o-ı- b-s p-? ----------------- Mına orın bos pa?
Kas ma võin teiega istuda? Қ-с--ы--а-о-ыруға рұ-сат-п-? Қ________ о______ р_____ п__ Қ-с-ң-з-а о-ы-у-а р-қ-а- п-? ---------------------------- Қасыңызға отыруға рұқсат па? 0
Qas--ı-ğa-ot-r----r----- -a? Q________ o______ r_____ p__ Q-s-ñ-z-a o-ı-w-a r-q-a- p-? ---------------------------- Qasıñızğa otırwğa ruqsat pa?
Meeleldi. Әр-н-. Ә_____ Ә-и-е- ------ Әрине. 0
Är---. Ä_____ Ä-ï-e- ------ Ärïne.
Kuidas teile muusika meeldib? Сізге--у--к--ұн-й-ма? С____ м_____ ұ___ м__ С-з-е м-з-к- ұ-а- м-? --------------------- Сізге музыка ұнай ма? 0
S-z-- ----k- un-y m-? S____ m_____ u___ m__ S-z-e m-z-k- u-a- m-? --------------------- Sizge mwzıka unay ma?
Veidi valju. С-- --т-ыл-- е-ен. С__ қ_______ е____ С-л қ-т-ы-а- е-е-. ------------------ Сәл қаттылау екен. 0
S-- -att-law--k--. S__ q_______ e____ S-l q-t-ı-a- e-e-. ------------------ Säl qattılaw eken.
Kuid bänd mängib päris hästi. Бір-қ --п-өт--жа--ы-о-н--ды. Б____ т__ ө__ ж____ о_______ Б-р-қ т-п ө-е ж-қ-ы о-н-й-ы- ---------------------------- Бірақ топ өте жақсы ойнайды. 0
B--a- to--öt--jaq-ı-----ydı. B____ t__ ö__ j____ o_______ B-r-q t-p ö-e j-q-ı o-n-y-ı- ---------------------------- Biraq top öte jaqsı oynaydı.
Kas te käite tihti siin? Мұн-------бола--з---? М____ ж__ б______ б__ М-н-а ж-і б-л-с-з б-? --------------------- Мұнда жиі боласыз ба? 0
M-n-a -ï---ol---- b-? M____ j__ b______ b__ M-n-a j-i b-l-s-z b-? --------------------- Munda jïi bolasız ba?
Ei, see on esimene kord. Жоқ, ----нш- ------. Ж___ б______ к______ Ж-қ- б-р-н-і к-л-і-. -------------------- Жоқ, бірінші келуім. 0
Joq, -i----i-ke-wim. J___ b______ k______ J-q- b-r-n-i k-l-i-. -------------------- Joq, birinşi kelwim.
Ma ei ole kunagi siin käinud. Ме- м--да--ұ-ы---олма--нмын. М__ м____ б____ б___________ М-н м-н-а б-р-н б-л-а-а-м-н- ---------------------------- Мен мұнда бұрын болмағанмын. 0
Me---u--- -u------l-ağanm-n. M__ m____ b____ b___________ M-n m-n-a b-r-n b-l-a-a-m-n- ---------------------------- Men munda burın bolmağanmın.
Kas te tantsite? Б-л--сі--бе? Б_______ б__ Б-л-й-і- б-? ------------ Билейсіз бе? 0
Bï----iz b-? B_______ b__ B-l-y-i- b-? ------------ Bïleysiz be?
Hiljem võib-olla. М-м-і- --й---р--. М_____ к_________ М-м-і- к-й-н-р-к- ----------------- Мүмкін кейінірек. 0
Mü--i- k-----rek. M_____ k_________ M-m-i- k-y-n-r-k- ----------------- Mümkin keyinirek.
Ma ei oska eriti hästi tantsida. М-н жақ------е- -л--й-ын. М__ ж____ б____ а________ М-н ж-қ-ы б-л-й а-м-й-ы-. ------------------------- Мен жақсы билей алмаймын. 0
M-n --qsı-bïl-y--l-a----. M__ j____ b____ a________ M-n j-q-ı b-l-y a-m-y-ı-. ------------------------- Men jaqsı bïley almaymın.
See on väga lihtne. Б-- ө-- о--й. Б__ ө__ о____ Б-л ө-е о-а-. ------------- Бұл өте оңай. 0
B----t--oñ-y. B__ ö__ o____ B-l ö-e o-a-. ------------- Bul öte oñay.
Ma näitan teile. М-н с------ө---темі-. М__ с____ к__________ М-н с-з-е к-р-е-е-і-. --------------------- Мен сізге көрсетемін. 0
Men-s-zg- k-r-et--i-. M__ s____ k__________ M-n s-z-e k-r-e-e-i-. --------------------- Men sizge körsetemin.
Ei, parem mõni teine kord. Жоқ---асқа б-р жо--. Ж___ б____ б__ ж____ Ж-қ- б-с-а б-р ж-л-. -------------------- Жоқ, басқа бір жолы. 0
Joq, ---qa bir-j---. J___ b____ b__ j____ J-q- b-s-a b-r j-l-. -------------------- Joq, basqa bir jolı.
Ootate te kedagi? Бір--ді-к-тіп оты-----ба? Б______ к____ о______ б__ Б-р-у-і к-т-п о-ы-с-з б-? ------------------------- Біреуді күтіп отырсыз ба? 0
B---w-i -ü-i---tırs-z-b-? B______ k____ o______ b__ B-r-w-i k-t-p o-ı-s-z b-? ------------------------- Birewdi kütip otırsız ba?
Jah, oma poiss-sõpra. Иә,-досымд-. И__ д_______ И-, д-с-м-ы- ------------ Иә, досымды. 0
Ïä, --s----. Ï__ d_______ Ï-, d-s-m-ı- ------------ Ïä, dosımdı.
Sealt tagant ta tulebki! Міне---- д--к---і. М___ ө__ д_ к_____ М-н- ө-і д- к-л-і- ------------------ Міне өзі де келді. 0
Min- --- -- kel--. M___ ö__ d_ k_____ M-n- ö-i d- k-l-i- ------------------ Mine özi de keldi.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + kasahhi (1-100) MP3 kasahhi (1-100)
Videot ei leitud!

Geenid mõjutavad keelt

Meie esivanematest sõltub see, millist keelt me räägime. Kuid meie keelt mõjutavad ka meie geenid. Sellisele järeldusele on jõudnud Šoti teadlased. Nad uurisid, kuidas inglise keel erineb hiina keelest. Seejuures avastasid nad, et ka geenidel on oma roll. Kuna geenid mõjutavad meie aju arenemist. See tähendab, et nad kujundavad meie aju ehitust. Nii määratakse ära, kui hästi me suudame keeli õppida. Selle jaoks on vaja kahte geeni. Kui ühte konkreetset variant pole, arenevad tonaalsed keeled. Niisiis kõnelevad tonaalseid keeli inimesed ilma nende geenivariantideta. Tonaalsete keelte puhul määrab sõnade tähendust tooni kõrgus. Tonaalsete keelte hulka kuulub näiteks hiina keel. Kui vastav geen on domineeriv, arenevad teistsugused keeled. Inglise keel ei ole tonaalne keel. Antud geenivariandid ei ole ühtlaselt jaotunud. See tähendab, et nad esinevad maailmas erinevate sagedusega. Kuid keeled jäävad ellu vaid siis, neid pärandatakse edasi. Et seda teha, peavad lapsed saama imiteerida oma vanemate keelt. Seega peavad nad olema võimelised hästi keelt õppima. Alles siis kandubsee põlvest põlve edasi. Tonaalse keele tekkimisele aitab kaasa vanem geenivariant. Niisiis oli minevikus ilmselt rohkem tonaalseid keeli kui tänapäeval. Kuid ei tohi ülehinnata geneetilise komponente. Nad keelte arenemise küsimuses vaid abiks. Kuid pole olemas inglise või hiina keele geeni. Igaüks võib õppida ükskõik millist keelt. Selleks pole vaja geene, vaid pigem uudishimu ja distsipliini!
Kas sa teadsid?
Tai keel kuulub tai-kadai keelte perekonda. See on emakeeleks umbes 20 miljonile inimesele. Tai keel, erinevalt teistest lääne keeltest, on toonkeel. Toonkeelte puhul otsustab silpide hääldus nende tähenduse. Enamik taikeelsetest sõnadest koosneb vaid ühest silbist. Olenevalt toonikõrgusest häälduses tähendab sõna midagi muud. Kokku eristab tai keel viit erinevat toonikõrgust. Tai ühiskond oli palju aastasadu tugevasti hierarhiliselt struktureeritud. Seetõttu on tai keeles ka tänapäeval veel vähemalt viis erinevat astet. Need ulatuvad lihtsast kõnekeelest kuni väga viisaka kõnevormini. Lisaks jaguneb tai keel paljudesse kohalikesse dialektidesse. Keele märgisüsteem on segavorm tähestikust ja silpkirjast. Grammatika ei ole väga keeruliselt üles ehitatud. Kuna tai keel on isoleeriv keel, puuduvad käänded ja pöörded. Õppige tai keelt, see on tõesti paeluv keel!