Vestmik

et Lennujaamas   »   sl Na letališču

35 [kolmkümmend viis]

Lennujaamas

Lennujaamas

35 [petintrideset]

Na letališču

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti sloveeni Mängi Rohkem
Ma sooviksin lendu Ateenasse broneerida. R--(a- bi re----ir------l-t----ten-. R_____ b_ r____________ l__ v A_____ R-d-a- b- r-z-r-i-a-(-) l-t v A-e-e- ------------------------------------ Rad(a) bi rezerviral(a) let v Atene. 0
Kas see on otselend? Al---- to--ep-sr-d-- le-? A__ j_ t_ n_________ l___ A-i j- t- n-p-s-e-e- l-t- ------------------------- Ali je to neposreden let? 0
Palun üks aknakoht, mittesuitsetaja. P--si- se-e- pr---k-u, v ----lk- z--ne----l-e. P_____ s____ p__ o____ v o______ z_ n_________ P-o-i- s-d-ž p-i o-n-, v o-d-l-u z- n-k-d-l-e- ---------------------------------------------- Prosim sedež pri oknu, v oddelku za nekadilce. 0
Ma sooviksin oma broneeringu kinnitada. R-d-a- b- ----d---a)-s-------zer---ij-. R_____ b_ p_________ s____ r___________ R-d-a- b- p-t-d-l-a- s-o-o r-z-r-a-i-o- --------------------------------------- Rad(a) bi potrdil(a) svojo rezervacijo. 0
Ma sooviksin oma broneeringu tühistada. Ra---)--- p-e-li--l-a)-svo-- -e---va----. R_____ b_ p___________ s____ r___________ R-d-a- b- p-e-l-c-l-a- s-o-o r-z-r-a-i-o- ----------------------------------------- Rad(a) bi preklical(a) svojo rezervacijo. 0
Ma sooviksin oma broneeringut muuta. Ra-(a- -- --re-e--l-a)--vo-o --zerv--i--. R_____ b_ s___________ s____ r___________ R-d-a- b- s-r-m-n-l-a- s-o-o r-z-r-a-i-o- ----------------------------------------- Rad(a) bi spremenil(a) svojo rezervacijo. 0
Millal läheb järgmine lennuk Rooma? K-a- odl--i n-s-edn---le--lo - -im? K___ o_____ n________ l_____ v R___ K-a- o-l-t- n-s-e-n-e l-t-l- v R-m- ----------------------------------- Kdaj odleti naslednje letalo v Rim? 0
Kas kaks kohta on veel vabad? S-a še p-o----d-a m-s--? S__ š_ p_____ d__ m_____ S-a š- p-o-t- d-a m-s-a- ------------------------ Sta še prosta dva mesta? 0
Ei, meil on veel ainult üks koht vaba. Ne----a-o le -e -no pro-to--es-o. N__ i____ l_ š_ e__ p_____ m_____ N-, i-a-o l- š- e-o p-o-t- m-s-o- --------------------------------- Ne, imamo le še eno prosto mesto. 0
Millal me maandume? K--- ---sta----? K___ p__________ K-a- p-i-t-n-m-? ---------------- Kdaj pristanemo? 0
Millal me saabume? K----b-mo----? K___ b___ t___ K-a- b-m- t-m- -------------- Kdaj bomo tam? 0
Millal sõidab buss kesklinna? K--j p-l-e ka--en a-to--s - c-n-e- m-s-a? K___ p____ k_____ a______ v c_____ m_____ K-a- p-l-e k-k-e- a-t-b-s v c-n-e- m-s-a- ----------------------------------------- Kdaj pelje kakšen avtobus v center mesta? 0
Kas see on teie kohver? Je-t- -aš--ovč-k? J_ t_ v__ k______ J- t- v-š k-v-e-? ----------------- Je to vaš kovček? 0
Kas see on teie kott? Je----va-- t----? J_ t_ v___ t_____ J- t- v-š- t-r-a- ----------------- Je to vaša torba? 0
Kas see on teie pagas? J- to---ša-pr--ja--? J_ t_ v___ p________ J- t- v-š- p-t-j-g-? -------------------- Je to vaša prtljaga? 0
Kui palju pagasit võin kaasa võtta? K----o--r-l---e --hk--vz-me- s-----? K_____ p_______ l____ v_____ s s____ K-l-k- p-t-j-g- l-h-o v-a-e- s s-b-? ------------------------------------ Koliko prtljage lahko vzamem s sabo? 0
Kakskümmend kilo. Dv----t-kilogr-mov. D______ k__________ D-a-s-t k-l-g-a-o-. ------------------- Dvajset kilogramov. 0
Mis, ainult kakskümmend kilo? K--- sam- ---j--- k--------v? K___ s___ d______ k__________ K-j- s-m- d-a-s-t k-l-g-a-o-? ----------------------------- Kaj, samo dvajset kilogramov? 0

Õppimine muudab aju

Neile, kes teevad tihti trenni, vormivad oma keha. Aga väidetavalt on sama võimalik teha ka oma ajuga. See tähendab, et keele õppimiseks on vaja rohkem kui ainult annet. Sama oluline on regulaarne harjutamine. Sest harjutamine võib aju ehitusele positiivselt mõjutada. Muidugi eriline keeleanne tavaliselt päritav. Sellest hoolimata võib intensiivne keele kasutamine muuta teatud ajustruktuure. Kõnekeskuse maht suureneb. Samuti muutub palju harjutavate inimeste närvirakkude hulk. Pikka aega usuti, et aju on muutmatu. Usuti, et mida me lapsena ei õpi, seda ei õpi me kunagi. Aju uurivad teadlased aga on tulnud täiesti teistsugusele järeldusele. Nad suutsid tõestada, et meie aju on vilgas elu lõpuni. Võiks öelda, et see toimib nagu lihas. Seetõttu jätkab aju kasvamist kuni vanaduseni. Ajus töödeldakse igat sisendit. Aga kui aju treenitakse, töötleb see sisendeid palju paremini. See tähendab, et aju töötab kiiremini ja tõhusamalt. See põhimõte kehtib nii noortele kui vanadele inimestele võrdselt. Kuid aju treenimiseks pole ilmtingimata vaja õppida. Väga hästi mõjub ka lugemine. Keerukas kirjandus arendab eriti meie kõnekeskust. See tähendab, et meie sõnavara laieneb. Lisaks paraneb meie keeletunnetus. Huvitav on asjaolu, et keelt ei töötle vaid kõnekeskus. Piirkond, mis tegeleb motoorsete oskustega, tegeleb samuti uue teabe töötlemisega. Seetõttu on oluline stimuleerida kogu aju nii tihti kui võimalik. Niisiis: Kasuta nii oma keha KUI KA aju!
Kas sa teadsid?
Portugali keel kuulub romaani keelte hulka. See on lähedalt suguluses hispaania ja katalaani keelega. See arenes rooma sõdurite räägitud vulgaarladina keelest. Euroopa portugali keel on emakeeleks umbes 10 miljonile inimesele. See on aga ka üks tähtsamaid maailmakeeli... See ulatub Portugali kui koloniaalvõimu minevikku. 15. ja 16. sajandil viis meresõitjaterahvus oma keele teistele mandritele. Veel tänagi räägitakse mõnes Aafrika ja Aasia osas portugali keelt. Nende riikide keeled lähtuvad enamasti tugevasti euroopa eeskujust. Brasiilias on see teistmoodi. Seal räägitaval keelel on nii mõnigi eripära ning see kehtib eraldi variandina. Siiski saavad portugallased ja brasiillased tavaliselt teineteisest hästi aru. Üle maailma räägib portugali keelt kokku üle 240 miljoni inimese. Lisaks on olemas 20 kreoolkeelt, mis portugali keelel baseeruvad. Portugali keel kuulub tänapäeval maailmakeelte hulka.