Vestmik

et Lennujaamas   »   no På flyplassen

35 [kolmkümmend viis]

Lennujaamas

Lennujaamas

35 [trettifem]

På flyplassen

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti norra Mängi Rohkem
Ma sooviksin lendu Ateenasse broneerida. Je- v-----s--lle e----ytu- t-l---he-. J__ v__ b_______ e_ f_____ t__ A_____ J-g v-l b-s-i-l- e- f-y-u- t-l A-h-n- ------------------------------------- Jeg vil bestille en flytur til Athen. 0
Kas see on otselend? E- -e------k-e-ly? E_ d__ d__________ E- d-t d-r-k-e-l-? ------------------ Er det direktefly? 0
Palun üks aknakoht, mittesuitsetaja. J-g øns--r--- v-n-u-p---s,-i----røyke-------. J__ ø_____ e_ v___________ i___________ t____ J-g ø-s-e- e- v-n-u-p-a-s- i-k---ø-k-r- t-k-. --------------------------------------------- Jeg ønsker en vindusplass, ikke-røyker, takk. 0
Ma sooviksin oma broneeringu kinnitada. J-g-ø-sker-- ---r-f-e-b--t--lingen --n. J__ ø_____ å b_______ b___________ m___ J-g ø-s-e- å b-k-e-t- b-s-i-l-n-e- m-n- --------------------------------------- Jeg ønsker å bekrefte bestillingen min. 0
Ma sooviksin oma broneeringu tühistada. J-g-ø-sker-- k-ns----r--bes-i----g-n m--. J__ ø_____ å k_________ b___________ m___ J-g ø-s-e- å k-n-e-l-r- b-s-i-l-n-e- m-n- ----------------------------------------- Jeg ønsker å kansellere bestillingen min. 0
Ma sooviksin oma broneeringut muuta. J-- ø-s--r---endr--be-t---------m-n. J__ ø_____ å e____ b___________ m___ J-g ø-s-e- å e-d-e b-s-i-l-n-e- m-n- ------------------------------------ Jeg ønsker å endre bestillingen min. 0
Millal läheb järgmine lennuk Rooma? N----å- n-s-- --- -il-Rom-? N__ g__ n____ f__ t__ R____ N-r g-r n-s-e f-y t-l R-m-? --------------------------- Når går neste fly til Roma? 0
Kas kaks kohta on veel vabad? Har ---- -- l--i----la-s-r? H__ d___ t_ l_____ p_______ H-r d-r- t- l-d-g- p-a-s-r- --------------------------- Har dere to ledige plasser? 0
Ei, meil on veel ainult üks koht vaba. Ne-, ---ha- b--e-e--l---g-----s. N___ v_ h__ b___ e_ l____ p_____ N-i- v- h-r b-r- e- l-d-g p-a-s- -------------------------------- Nei, vi har bare en ledig plass. 0
Millal me maandume? Når-----er --? N__ l_____ v__ N-r l-n-e- v-? -------------- Når lander vi? 0
Millal me saabume? Nå--e--v--fremme? N__ e_ v_ f______ N-r e- v- f-e-m-? ----------------- Når er vi fremme? 0
Millal sõidab buss kesklinna? N-r g-r---t-b--- -i---ent-u-? N__ g__ d__ b___ t__ s_______ N-r g-r d-t b-s- t-l s-n-r-m- ----------------------------- Når går det buss til sentrum? 0
Kas see on teie kohver? Er-de--- -offert-n ---? E_ d____ k________ d___ E- d-t-e k-f-e-t-n d-n- ----------------------- Er dette kofferten din? 0
Kas see on teie kott? Er----t---esk-- di-? E_ d____ v_____ d___ E- d-t-e v-s-e- d-n- -------------------- Er dette vesken din? 0
Kas see on teie pagas? E- -e--e--a---j-- -i-? E_ d____ b_______ d___ E- d-t-e b-g-s-e- d-n- ---------------------- Er dette bagasjen din? 0
Kui palju pagasit võin kaasa võtta? H--- m---bagas-e-k-n --g ----e-? H___ m__ b______ k__ j__ t_ m___ H-o- m-e b-g-s-e k-n j-g t- m-d- -------------------------------- Hvor mye bagasje kan jeg ta med? 0
Kakskümmend kilo. Tj---ki--. T___ k____ T-u- k-l-. ---------- Tjue kilo. 0
Mis, ainult kakskümmend kilo? H--? --re---ue-kil-? H___ B___ t___ k____ H-a- B-r- t-u- k-l-? -------------------- Hva? Bare tjue kilo? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + norra (1-100) MP3 norra (1-100)
Videot ei leitud!

Õppimine muudab aju

Neile, kes teevad tihti trenni, vormivad oma keha. Aga väidetavalt on sama võimalik teha ka oma ajuga. See tähendab, et keele õppimiseks on vaja rohkem kui ainult annet. Sama oluline on regulaarne harjutamine. Sest harjutamine võib aju ehitusele positiivselt mõjutada. Muidugi eriline keeleanne tavaliselt päritav. Sellest hoolimata võib intensiivne keele kasutamine muuta teatud ajustruktuure. Kõnekeskuse maht suureneb. Samuti muutub palju harjutavate inimeste närvirakkude hulk. Pikka aega usuti, et aju on muutmatu. Usuti, et mida me lapsena ei õpi, seda ei õpi me kunagi. Aju uurivad teadlased aga on tulnud täiesti teistsugusele järeldusele. Nad suutsid tõestada, et meie aju on vilgas elu lõpuni. Võiks öelda, et see toimib nagu lihas. Seetõttu jätkab aju kasvamist kuni vanaduseni. Ajus töödeldakse igat sisendit. Aga kui aju treenitakse, töötleb see sisendeid palju paremini. See tähendab, et aju töötab kiiremini ja tõhusamalt. See põhimõte kehtib nii noortele kui vanadele inimestele võrdselt. Kuid aju treenimiseks pole ilmtingimata vaja õppida. Väga hästi mõjub ka lugemine. Keerukas kirjandus arendab eriti meie kõnekeskust. See tähendab, et meie sõnavara laieneb. Lisaks paraneb meie keeletunnetus. Huvitav on asjaolu, et keelt ei töötle vaid kõnekeskus. Piirkond, mis tegeleb motoorsete oskustega, tegeleb samuti uue teabe töötlemisega. Seetõttu on oluline stimuleerida kogu aju nii tihti kui võimalik. Niisiis: Kasuta nii oma keha KUI KA aju!
Kas sa teadsid?
Portugali keel kuulub romaani keelte hulka. See on lähedalt suguluses hispaania ja katalaani keelega. See arenes rooma sõdurite räägitud vulgaarladina keelest. Euroopa portugali keel on emakeeleks umbes 10 miljonile inimesele. See on aga ka üks tähtsamaid maailmakeeli... See ulatub Portugali kui koloniaalvõimu minevikku. 15. ja 16. sajandil viis meresõitjaterahvus oma keele teistele mandritele. Veel tänagi räägitakse mõnes Aafrika ja Aasia osas portugali keelt. Nende riikide keeled lähtuvad enamasti tugevasti euroopa eeskujust. Brasiilias on see teistmoodi. Seal räägitaval keelel on nii mõnigi eripära ning see kehtib eraldi variandina. Siiski saavad portugallased ja brasiillased tavaliselt teineteisest hästi aru. Üle maailma räägib portugali keelt kokku üle 240 miljoni inimese. Lisaks on olemas 20 kreoolkeelt, mis portugali keelel baseeruvad. Portugali keel kuulub tänapäeval maailmakeelte hulka.