Vestmik

et Lennujaamas   »   no På flyplassen

35 [kolmkümmend viis]

Lennujaamas

Lennujaamas

35 [trettifem]

På flyplassen

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti norra Mängi Rohkem
Ma sooviksin lendu Ateenasse broneerida. Je- vi- ----i--- -n----t-r ti- --h-n. Jeg vil bestille en flytur til Athen. J-g v-l b-s-i-l- e- f-y-u- t-l A-h-n- ------------------------------------- Jeg vil bestille en flytur til Athen. 0
Kas see on otselend? Er---t---r-kt----? Er det direktefly? E- d-t d-r-k-e-l-? ------------------ Er det direktefly? 0
Palun üks aknakoht, mittesuitsetaja. J----nsker----vi----pla--- i--e-r-yk--- -akk. Jeg ønsker en vindusplass, ikke-røyker, takk. J-g ø-s-e- e- v-n-u-p-a-s- i-k---ø-k-r- t-k-. --------------------------------------------- Jeg ønsker en vindusplass, ikke-røyker, takk. 0
Ma sooviksin oma broneeringu kinnitada. J-- ---k-- --bekr---e-be---l---ge- -i-. Jeg ønsker å bekrefte bestillingen min. J-g ø-s-e- å b-k-e-t- b-s-i-l-n-e- m-n- --------------------------------------- Jeg ønsker å bekrefte bestillingen min. 0
Ma sooviksin oma broneeringu tühistada. Jeg-øn---- å -a--elle-- -----l-----n ---. Jeg ønsker å kansellere bestillingen min. J-g ø-s-e- å k-n-e-l-r- b-s-i-l-n-e- m-n- ----------------------------------------- Jeg ønsker å kansellere bestillingen min. 0
Ma sooviksin oma broneeringut muuta. J-g ø-s----å -ndre --sti--ing-n mi-. Jeg ønsker å endre bestillingen min. J-g ø-s-e- å e-d-e b-s-i-l-n-e- m-n- ------------------------------------ Jeg ønsker å endre bestillingen min. 0
Millal läheb järgmine lennuk Rooma? Når-g---n-s-- ------l----a? Når går neste fly til Roma? N-r g-r n-s-e f-y t-l R-m-? --------------------------- Når går neste fly til Roma? 0
Kas kaks kohta on veel vabad? Har der--to-ledi----lasser? Har dere to ledige plasser? H-r d-r- t- l-d-g- p-a-s-r- --------------------------- Har dere to ledige plasser? 0
Ei, meil on veel ainult üks koht vaba. N--,------r b--e -- l---- -l-s-. Nei, vi har bare en ledig plass. N-i- v- h-r b-r- e- l-d-g p-a-s- -------------------------------- Nei, vi har bare en ledig plass. 0
Millal me maandume? Nå---a---r vi? Når lander vi? N-r l-n-e- v-? -------------- Når lander vi? 0
Millal me saabume? Når er-vi -r--me? Når er vi fremme? N-r e- v- f-e-m-? ----------------- Når er vi fremme? 0
Millal sõidab buss kesklinna? Nå---år---t ---- --l s-n---m? Når går det buss til sentrum? N-r g-r d-t b-s- t-l s-n-r-m- ----------------------------- Når går det buss til sentrum? 0
Kas see on teie kohver? Er det-e-k-ff-rt-- di-? Er dette kofferten din? E- d-t-e k-f-e-t-n d-n- ----------------------- Er dette kofferten din? 0
Kas see on teie kott? E- de-te ves-e- din? Er dette vesken din? E- d-t-e v-s-e- d-n- -------------------- Er dette vesken din? 0
Kas see on teie pagas? E--de-te-ba-as-en d--? Er dette bagasjen din? E- d-t-e b-g-s-e- d-n- ---------------------- Er dette bagasjen din? 0
Kui palju pagasit võin kaasa võtta? Hvor-m-e baga--- --n------a---d? Hvor mye bagasje kan jeg ta med? H-o- m-e b-g-s-e k-n j-g t- m-d- -------------------------------- Hvor mye bagasje kan jeg ta med? 0
Kakskümmend kilo. T-ue -il-. Tjue kilo. T-u- k-l-. ---------- Tjue kilo. 0
Mis, ainult kakskümmend kilo? H-a- B--e t--- k---? Hva? Bare tjue kilo? H-a- B-r- t-u- k-l-? -------------------- Hva? Bare tjue kilo? 0

Õppimine muudab aju

Neile, kes teevad tihti trenni, vormivad oma keha. Aga väidetavalt on sama võimalik teha ka oma ajuga. See tähendab, et keele õppimiseks on vaja rohkem kui ainult annet. Sama oluline on regulaarne harjutamine. Sest harjutamine võib aju ehitusele positiivselt mõjutada. Muidugi eriline keeleanne tavaliselt päritav. Sellest hoolimata võib intensiivne keele kasutamine muuta teatud ajustruktuure. Kõnekeskuse maht suureneb. Samuti muutub palju harjutavate inimeste närvirakkude hulk. Pikka aega usuti, et aju on muutmatu. Usuti, et mida me lapsena ei õpi, seda ei õpi me kunagi. Aju uurivad teadlased aga on tulnud täiesti teistsugusele järeldusele. Nad suutsid tõestada, et meie aju on vilgas elu lõpuni. Võiks öelda, et see toimib nagu lihas. Seetõttu jätkab aju kasvamist kuni vanaduseni. Ajus töödeldakse igat sisendit. Aga kui aju treenitakse, töötleb see sisendeid palju paremini. See tähendab, et aju töötab kiiremini ja tõhusamalt. See põhimõte kehtib nii noortele kui vanadele inimestele võrdselt. Kuid aju treenimiseks pole ilmtingimata vaja õppida. Väga hästi mõjub ka lugemine. Keerukas kirjandus arendab eriti meie kõnekeskust. See tähendab, et meie sõnavara laieneb. Lisaks paraneb meie keeletunnetus. Huvitav on asjaolu, et keelt ei töötle vaid kõnekeskus. Piirkond, mis tegeleb motoorsete oskustega, tegeleb samuti uue teabe töötlemisega. Seetõttu on oluline stimuleerida kogu aju nii tihti kui võimalik. Niisiis: Kasuta nii oma keha KUI KA aju!
Kas sa teadsid?
Portugali keel kuulub romaani keelte hulka. See on lähedalt suguluses hispaania ja katalaani keelega. See arenes rooma sõdurite räägitud vulgaarladina keelest. Euroopa portugali keel on emakeeleks umbes 10 miljonile inimesele. See on aga ka üks tähtsamaid maailmakeeli... See ulatub Portugali kui koloniaalvõimu minevikku. 15. ja 16. sajandil viis meresõitjaterahvus oma keele teistele mandritele. Veel tänagi räägitakse mõnes Aafrika ja Aasia osas portugali keelt. Nende riikide keeled lähtuvad enamasti tugevasti euroopa eeskujust. Brasiilias on see teistmoodi. Seal räägitaval keelel on nii mõnigi eripära ning see kehtib eraldi variandina. Siiski saavad portugallased ja brasiillased tavaliselt teineteisest hästi aru. Üle maailma räägib portugali keelt kokku üle 240 miljoni inimese. Lisaks on olemas 20 kreoolkeelt, mis portugali keelel baseeruvad. Portugali keel kuulub tänapäeval maailmakeelte hulka.