Vestmik

et Lennujaamas   »   lv Lidostā

35 [kolmkümmend viis]

Lennujaamas

Lennujaamas

35 [trīsdesmit pieci]

Lidostā

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti läti Mängi Rohkem
Ma sooviksin lendu Ateenasse broneerida. Es-vē-os-r--er--- l--oju-u-u- A-ēn-m. E_ v____ r_______ l_______ u_ A______ E- v-l-s r-z-r-ē- l-d-j-m- u- A-ē-ā-. ------------------------------------- Es vēlos rezervēt lidojumu uz Atēnām. 0
Kas see on otselend? Va- -as -r -i----- ---s-? V__ t__ i_ t______ r_____ V-i t-s i- t-e-a-s r-i-s- ------------------------- Vai tas ir tiešais reiss? 0
Palun üks aknakoht, mittesuitsetaja. Lūd-u,-vie-u---e-l---, n--m-ķē--j--. L_____ v____ p__ l____ n____________ L-d-u- v-e-u p-e l-g-, n-s-ē-ē-ā-a-. ------------------------------------ Lūdzu, vietu pie loga, nesmēķētājam. 0
Ma sooviksin oma broneeringu kinnitada. Es-v-lo--apst-pr---t -e---v-cij-. E_ v____ a__________ r___________ E- v-l-s a-s-i-r-n-t r-z-r-ā-i-u- --------------------------------- Es vēlos apstiprināt rezervāciju. 0
Ma sooviksin oma broneeringu tühistada. Es--ēlos-at----- --zervāciju. E_ v____ a______ r___________ E- v-l-s a-t-i-t r-z-r-ā-i-u- ----------------------------- Es vēlos atteikt rezervāciju. 0
Ma sooviksin oma broneeringut muuta. E---ē-os pārr-zer-ēt. E_ v____ p___________ E- v-l-s p-r-e-e-v-t- --------------------- Es vēlos pārrezervēt. 0
Millal läheb järgmine lennuk Rooma? K-d -r--ākamais -e------ -omu? K__ i_ n_______ r____ u_ R____ K-d i- n-k-m-i- r-i-s u- R-m-? ------------------------------ Kad ir nākamais reiss uz Romu? 0
Kas kaks kohta on veel vabad? Va- i---ē- di-a--br-va--vi-t--? V__ i_ v__ d____ b_____ v______ V-i i- v-l d-v-s b-ī-a- v-e-a-? ------------------------------- Vai ir vēl divas brīvas vietas? 0
Ei, meil on veel ainult üks koht vaba. N-, --- -r--i--i-v--na-brīv---i-t-. N__ v__ i_ t____ v____ b____ v_____ N-, v-l i- t-k-i v-e-a b-ī-a v-e-a- ----------------------------------- Nē, vēl ir tikai viena brīva vieta. 0
Millal me maandume? Kad --s-nolaiža-ies? K__ m__ n___________ K-d m-s n-l-i-a-i-s- -------------------- Kad mēs nolaižamies? 0
Millal me saabume? Kad-mēs b---m --ā-? K__ m__ b____ k____ K-d m-s b-s-m k-ā-? ------------------- Kad mēs būsim klāt? 0
Millal sõidab buss kesklinna? C-k-s ---a----uss -z -il-ēta--ce-t--? C____ i_ a_______ u_ p_______ c______ C-k-s i- a-t-b-s- u- p-l-ē-a- c-n-r-? ------------------------------------- Cikos ir autobuss uz pilsētas centru? 0
Kas see on teie kohver? Va- tas-ir Jūs----f-r--? V__ t__ i_ J___ k_______ V-i t-s i- J-s- k-f-r-s- ------------------------ Vai tas ir Jūsu koferis? 0
Kas see on teie kott? V-- -ā ir--------m-? V__ t_ i_ J___ s____ V-i t- i- J-s- s-m-? -------------------- Vai tā ir Jūsu soma? 0
Kas see on teie pagas? Va- t--i------ -agāž-? V__ t_ i_ J___ b______ V-i t- i- J-s- b-g-ž-? ---------------------- Vai tā ir Jūsu bagāža? 0
Kui palju pagasit võin kaasa võtta? C-- li-lu b-g--u----d---s----e-- l-d-i? C__ l____ b_____ e_ d______ ņ___ l_____ C-k l-e-u b-g-ž- e- d-ī-s-u ņ-m- l-d-i- --------------------------------------- Cik lielu bagāžu es drīkstu ņemt līdzi? 0
Kakskümmend kilo. Div--s--- k---g---us. D________ k__________ D-v-e-m-t k-l-g-a-u-. --------------------- Divdesmit kilogramus. 0
Mis, ainult kakskümmend kilo? K-, t-k-i --vde-m-t -ilog--m-s? K__ t____ d________ k__________ K-, t-k-i d-v-e-m-t k-l-g-a-u-? ------------------------------- Ko, tikai divdesmit kilogramus? 0

Õppimine muudab aju

Neile, kes teevad tihti trenni, vormivad oma keha. Aga väidetavalt on sama võimalik teha ka oma ajuga. See tähendab, et keele õppimiseks on vaja rohkem kui ainult annet. Sama oluline on regulaarne harjutamine. Sest harjutamine võib aju ehitusele positiivselt mõjutada. Muidugi eriline keeleanne tavaliselt päritav. Sellest hoolimata võib intensiivne keele kasutamine muuta teatud ajustruktuure. Kõnekeskuse maht suureneb. Samuti muutub palju harjutavate inimeste närvirakkude hulk. Pikka aega usuti, et aju on muutmatu. Usuti, et mida me lapsena ei õpi, seda ei õpi me kunagi. Aju uurivad teadlased aga on tulnud täiesti teistsugusele järeldusele. Nad suutsid tõestada, et meie aju on vilgas elu lõpuni. Võiks öelda, et see toimib nagu lihas. Seetõttu jätkab aju kasvamist kuni vanaduseni. Ajus töödeldakse igat sisendit. Aga kui aju treenitakse, töötleb see sisendeid palju paremini. See tähendab, et aju töötab kiiremini ja tõhusamalt. See põhimõte kehtib nii noortele kui vanadele inimestele võrdselt. Kuid aju treenimiseks pole ilmtingimata vaja õppida. Väga hästi mõjub ka lugemine. Keerukas kirjandus arendab eriti meie kõnekeskust. See tähendab, et meie sõnavara laieneb. Lisaks paraneb meie keeletunnetus. Huvitav on asjaolu, et keelt ei töötle vaid kõnekeskus. Piirkond, mis tegeleb motoorsete oskustega, tegeleb samuti uue teabe töötlemisega. Seetõttu on oluline stimuleerida kogu aju nii tihti kui võimalik. Niisiis: Kasuta nii oma keha KUI KA aju!
Kas sa teadsid?
Portugali keel kuulub romaani keelte hulka. See on lähedalt suguluses hispaania ja katalaani keelega. See arenes rooma sõdurite räägitud vulgaarladina keelest. Euroopa portugali keel on emakeeleks umbes 10 miljonile inimesele. See on aga ka üks tähtsamaid maailmakeeli... See ulatub Portugali kui koloniaalvõimu minevikku. 15. ja 16. sajandil viis meresõitjaterahvus oma keele teistele mandritele. Veel tänagi räägitakse mõnes Aafrika ja Aasia osas portugali keelt. Nende riikide keeled lähtuvad enamasti tugevasti euroopa eeskujust. Brasiilias on see teistmoodi. Seal räägitaval keelel on nii mõnigi eripära ning see kehtib eraldi variandina. Siiski saavad portugallased ja brasiillased tavaliselt teineteisest hästi aru. Üle maailma räägib portugali keelt kokku üle 240 miljoni inimese. Lisaks on olemas 20 kreoolkeelt, mis portugali keelel baseeruvad. Portugali keel kuulub tänapäeval maailmakeelte hulka.