Vestmik

et Lennujaamas   »   uk В аеропорту

35 [kolmkümmend viis]

Lennujaamas

Lennujaamas

35 [тридцять п’ять]

35 [trydtsyatʹ pʺyatʹ]

В аеропорту

V aeroportu

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti ukraina Mängi Rohkem
Ma sooviksin lendu Ateenasse broneerida. Я ----в-б- - -о--л---и -а-ро-ю---и-к---о--до А-ін. Я х____ б_ / х_____ б_ з__________ к_____ д_ А____ Я х-т-в б- / х-т-л- б- з-б-о-ю-а-и к-и-о- д- А-і-. -------------------------------------------------- Я хотів би / хотіла би забронювати квиток до Афін. 0
YA --o--- -- ---ho-il- -y--a-ro------y kv-t-k-----f--. Y_ k_____ b_ / k______ b_ z___________ k_____ d_ A____ Y- k-o-i- b- / k-o-i-a b- z-b-o-y-v-t- k-y-o- d- A-i-. ------------------------------------------------------ YA khotiv by / khotila by zabronyuvaty kvytok do Afin.
Kas see on otselend? Ц- прямий-ре--? Ц_ п_____ р____ Ц- п-я-и- р-й-? --------------- Це прямий рейс? 0
Ts---ry-my-̆-re-̆s? T__ p______ r____ T-e p-y-m-y- r-y-s- ------------------- Tse pryamyy̆ rey̆s?
Palun üks aknakoht, mittesuitsetaja. Будь---с--- мі-це б--я в-к-а- д-я н--у-я-и-. Б__________ м____ б___ в_____ д__ н_________ Б-д---а-к-, м-с-е б-л- в-к-а- д-я н-к-р-щ-х- -------------------------------------------- Будь-ласка, місце біля вікна, для некурящих. 0
Bu-ʹ-las-a- -is--- b--y- vi-na- dly---e-ury-s--h-k-. B__________ m_____ b____ v_____ d___ n______________ B-d---a-k-, m-s-s- b-l-a v-k-a- d-y- n-k-r-a-h-h-k-. ---------------------------------------------------- Budʹ-laska, mistse bilya vikna, dlya nekuryashchykh.
Ma sooviksin oma broneeringu kinnitada. Я--о-ів-би-/ хо-і---б---ід---р---- --ю-броню. Я х____ б_ / х_____ б_ п__________ м__ б_____ Я х-т-в б- / х-т-л- б- п-д-в-р-и-и м-ю б-о-ю- --------------------------------------------- Я хотів би / хотіла би підтвердити мою броню. 0
YA k----v by-- kh-tila--y -----e-d-ty--o----r--y-. Y_ k_____ b_ / k______ b_ p__________ m___ b______ Y- k-o-i- b- / k-o-i-a b- p-d-v-r-y-y m-y- b-o-y-. -------------------------------------------------- YA khotiv by / khotila by pidtverdyty moyu bronyu.
Ma sooviksin oma broneeringu tühistada. Я х-т-в би-/ х--і-- б--с-а-у---- м-ю-б----. Я х____ б_ / х_____ б_ с________ м__ б_____ Я х-т-в б- / х-т-л- б- с-а-у-а-и м-ю б-о-ю- ------------------------------------------- Я хотів би / хотіла би скасувати мою броню. 0
YA --oti- b- /--h---l---- ----u---y m--- br--y-. Y_ k_____ b_ / k______ b_ s________ m___ b______ Y- k-o-i- b- / k-o-i-a b- s-a-u-a-y m-y- b-o-y-. ------------------------------------------------ YA khotiv by / khotila by skasuvaty moyu bronyu.
Ma sooviksin oma broneeringut muuta. Я -от-в--- / ---іл- ---п-ре-ест--з-м------я -оє----о-і. Я х____ б_ / х_____ б_ п________ з_________ м___ б_____ Я х-т-в б- / х-т-л- б- п-р-н-с-и з-м-в-е-н- м-є- б-о-і- ------------------------------------------------------- Я хотів би / хотіла би перенести замовлення моєї броні. 0
YA-kh--i---- / ----i-a --------esty ---o-l------m--ei- br--i. Y_ k_____ b_ / k______ b_ p________ z__________ m____ b_____ Y- k-o-i- b- / k-o-i-a b- p-r-n-s-y z-m-v-e-n-a m-y-i- b-o-i- ------------------------------------------------------------- YA khotiv by / khotila by perenesty zamovlennya moyeï broni.
Millal läheb järgmine lennuk Rooma? Ко-и на-б--жчий---йс-д- Р-м-? К___ н_________ р___ д_ Р____ К-л- н-й-л-ж-и- р-й- д- Р-м-? ----------------------------- Коли найближчий рейс до Риму? 0
K--y ---̆bl--h----̆ -e-̆--d--Ry-u? K___ n___________ r___ d_ R____ K-l- n-y-b-y-h-h-y- r-y-s d- R-m-? ---------------------------------- Koly nay̆blyzhchyy̆ rey̆s do Rymu?
Kas kaks kohta on veel vabad? Є ---д-а ві-ьн-- мі---? Є щ_ д__ в______ м_____ Є щ- д-а в-л-н-х м-с-я- ----------------------- Є ще два вільних місця? 0
Y--shch---va --lʹ-y-- mi-t--a? Y_ s____ d__ v_______ m_______ Y- s-c-e d-a v-l-n-k- m-s-s-a- ------------------------------ YE shche dva vilʹnykh mistsya?
Ei, meil on veel ainult üks koht vaba. Н---- лише --не -і---е-мі---. Н__ є л___ о___ в_____ м_____ Н-, є л-ш- о-н- в-л-н- м-с-е- ----------------------------- Ні, є лише одне вільне місце. 0
Ni,--e l-sh- -dne --lʹ----i--s-. N__ y_ l____ o___ v_____ m______ N-, y- l-s-e o-n- v-l-n- m-s-s-. -------------------------------- Ni, ye lyshe odne vilʹne mistse.
Millal me maandume? Ко-и-м------е--я-мос-? К___ м_ п_____________ К-л- м- п-и-е-л-є-о-я- ---------------------- Коли ми приземляємося? 0
K--y--y ---z----a-em-s--? K___ m_ p________________ K-l- m- p-y-e-l-a-e-o-y-? ------------------------- Koly my pryzemlyayemosya?
Millal me saabume? К-л--ми пр-бува---? К___ м_ п__________ К-л- м- п-и-у-а-м-? ------------------- Коли ми прибуваємо? 0
Ko-y m--pr--uva-e--? K___ m_ p___________ K-l- m- p-y-u-a-e-o- -------------------- Koly my prybuvayemo?
Millal sõidab buss kesklinna? Коли--зд--ь -вт---с-в-це-тр ----а? К___ ї_____ а______ в ц____ м_____ К-л- ї-д-т- а-т-б-с в ц-н-р м-с-а- ---------------------------------- Коли їздить автобус в центр міста? 0
Koly --z---ʹ avto--s - -s---- ---ta? K___ ï_____ a______ v t_____ m_____ K-l- i-z-y-ʹ a-t-b-s v t-e-t- m-s-a- ------------------------------------ Koly ïzdytʹ avtobus v tsentr mista?
Kas see on teie kohver? Ц- ---а-в---за? Ц_ В___ в______ Ц- В-ш- в-л-з-? --------------- Це Ваша валіза? 0
T-e -a-ha val-z-? T__ V____ v______ T-e V-s-a v-l-z-? ----------------- Tse Vasha valiza?
Kas see on teie kott? Ц- -а---сум-а? Ц_ В___ с_____ Ц- В-ш- с-м-а- -------------- Це Ваша сумка? 0
T-e --sha ---ka? T__ V____ s_____ T-e V-s-a s-m-a- ---------------- Tse Vasha sumka?
Kas see on teie pagas? Ц----ш--аг-ж? Ц_ В__ б_____ Ц- В-ш б-г-ж- ------------- Це Ваш багаж? 0
Tse--a-h--ah-zh? T__ V___ b______ T-e V-s- b-h-z-? ---------------- Tse Vash bahazh?
Kui palju pagasit võin kaasa võtta? Я--б--а-о б-г-жу я--ож--в--ти? Я_ б_____ б_____ я м___ в_____ Я- б-г-т- б-г-ж- я м-ж- в-я-и- ------------------------------ Як багато багажу я можу взяти? 0
Ya- ---a-o --h-z-u--- -oz-u vzyat-? Y__ b_____ b______ y_ m____ v______ Y-k b-h-t- b-h-z-u y- m-z-u v-y-t-? ----------------------------------- Yak bahato bahazhu ya mozhu vzyaty?
Kakskümmend kilo. Д--д-я----і--гра-. Д_______ к________ Д-а-ц-т- к-л-г-а-. ------------------ Двадцять кілограм. 0
Dva-t----- ki--hr-m. D_________ k________ D-a-t-y-t- k-l-h-a-. -------------------- Dvadtsyatʹ kilohram.
Mis, ainult kakskümmend kilo? Що- -іл--и д-а---т- -і--гра-? Щ__ т_____ д_______ к________ Щ-, т-л-к- д-а-ц-т- к-л-г-а-? ----------------------------- Що, тільки двадцять кілограм? 0
Shcho, -i------va--s-atʹ ki-o---m? S_____ t_____ d_________ k________ S-c-o- t-l-k- d-a-t-y-t- k-l-h-a-? ---------------------------------- Shcho, tilʹky dvadtsyatʹ kilohram?

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + ukraina (1-100) MP3 ukraina (1-100)
Videot ei leitud!

Õppimine muudab aju

Neile, kes teevad tihti trenni, vormivad oma keha. Aga väidetavalt on sama võimalik teha ka oma ajuga. See tähendab, et keele õppimiseks on vaja rohkem kui ainult annet. Sama oluline on regulaarne harjutamine. Sest harjutamine võib aju ehitusele positiivselt mõjutada. Muidugi eriline keeleanne tavaliselt päritav. Sellest hoolimata võib intensiivne keele kasutamine muuta teatud ajustruktuure. Kõnekeskuse maht suureneb. Samuti muutub palju harjutavate inimeste närvirakkude hulk. Pikka aega usuti, et aju on muutmatu. Usuti, et mida me lapsena ei õpi, seda ei õpi me kunagi. Aju uurivad teadlased aga on tulnud täiesti teistsugusele järeldusele. Nad suutsid tõestada, et meie aju on vilgas elu lõpuni. Võiks öelda, et see toimib nagu lihas. Seetõttu jätkab aju kasvamist kuni vanaduseni. Ajus töödeldakse igat sisendit. Aga kui aju treenitakse, töötleb see sisendeid palju paremini. See tähendab, et aju töötab kiiremini ja tõhusamalt. See põhimõte kehtib nii noortele kui vanadele inimestele võrdselt. Kuid aju treenimiseks pole ilmtingimata vaja õppida. Väga hästi mõjub ka lugemine. Keerukas kirjandus arendab eriti meie kõnekeskust. See tähendab, et meie sõnavara laieneb. Lisaks paraneb meie keeletunnetus. Huvitav on asjaolu, et keelt ei töötle vaid kõnekeskus. Piirkond, mis tegeleb motoorsete oskustega, tegeleb samuti uue teabe töötlemisega. Seetõttu on oluline stimuleerida kogu aju nii tihti kui võimalik. Niisiis: Kasuta nii oma keha KUI KA aju!
Kas sa teadsid?
Portugali keel kuulub romaani keelte hulka. See on lähedalt suguluses hispaania ja katalaani keelega. See arenes rooma sõdurite räägitud vulgaarladina keelest. Euroopa portugali keel on emakeeleks umbes 10 miljonile inimesele. See on aga ka üks tähtsamaid maailmakeeli... See ulatub Portugali kui koloniaalvõimu minevikku. 15. ja 16. sajandil viis meresõitjaterahvus oma keele teistele mandritele. Veel tänagi räägitakse mõnes Aafrika ja Aasia osas portugali keelt. Nende riikide keeled lähtuvad enamasti tugevasti euroopa eeskujust. Brasiilias on see teistmoodi. Seal räägitaval keelel on nii mõnigi eripära ning see kehtib eraldi variandina. Siiski saavad portugallased ja brasiillased tavaliselt teineteisest hästi aru. Üle maailma räägib portugali keelt kokku üle 240 miljoni inimese. Lisaks on olemas 20 kreoolkeelt, mis portugali keelel baseeruvad. Portugali keel kuulub tänapäeval maailmakeelte hulka.