Vestmik

et Lennujaamas   »   da I lufthavnen

35 [kolmkümmend viis]

Lennujaamas

Lennujaamas

35 [femogtredive]

I lufthavnen

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti taani Mängi Rohkem
Ma sooviksin lendu Ateenasse broneerida. Jeg-v-- ge-n- -e-------e-------il--t--n. J__ v__ g____ b_______ e_ t__ t__ A_____ J-g v-l g-r-e b-s-i-l- e- t-r t-l A-h-n- ---------------------------------------- Jeg vil gerne bestille en tur til Athen. 0
Kas see on otselend? Er de- e- -ir-k-e--lyvni--? E_ d__ e_ d______ f________ E- d-t e- d-r-k-e f-y-n-n-? --------------------------- Er det en direkte flyvning? 0
Palun üks aknakoht, mittesuitsetaja. En--l-ds-ve- -in-ue-,--kke-yge-- tak. E_ p____ v__ v_______ i_________ t___ E- p-a-s v-d v-n-u-t- i-k-r-g-r- t-k- ------------------------------------- En plads ved vinduet, ikkeryger, tak. 0
Ma sooviksin oma broneeringu kinnitada. Je--v-- -e--e---kræ--e---n -e--rv---o-. J__ v__ g____ b_______ m__ r___________ J-g v-l g-r-e b-k-æ-t- m-n r-s-r-a-i-n- --------------------------------------- Jeg vil gerne bekræfte min reservation. 0
Ma sooviksin oma broneeringu tühistada. Je----l ----e-a-------in---serv-tion. J__ v__ g____ a_____ m__ r___________ J-g v-l g-r-e a-l-s- m-n r-s-r-a-i-n- ------------------------------------- Jeg vil gerne aflyse min reservation. 0
Ma sooviksin oma broneeringut muuta. Je---i--gerne--nd----i----s-rv-t--n. J__ v__ g____ æ____ m__ r___________ J-g v-l g-r-e æ-d-e m-n r-s-r-a-i-n- ------------------------------------ Jeg vil gerne ændre min reservation. 0
Millal läheb järgmine lennuk Rooma? H-ornå- --r-d-----st--f-y ----R-m? H______ g__ d__ n____ f__ t__ R___ H-o-n-r g-r d-t n-s-e f-y t-l R-m- ---------------------------------- Hvornår går det næste fly til Rom? 0
Kas kaks kohta on veel vabad? Er--er-s-a--g -o -ed-ge-p-a---r? E_ d__ s_____ t_ l_____ p_______ E- d-r s-a-i- t- l-d-g- p-a-s-r- -------------------------------- Er der stadig to ledige pladser? 0
Ei, meil on veel ainult üks koht vaba. Nej- -i---r-k----n led-g --a-s --lb--e. N___ v_ h__ k__ e_ l____ p____ t_______ N-j- v- h-r k-n e- l-d-g p-a-s t-l-a-e- --------------------------------------- Nej, vi har kun en ledig plads tilbage. 0
Millal me maandume? Hv---å- -a-de- --? H______ l_____ v__ H-o-n-r l-n-e- v-? ------------------ Hvornår lander vi? 0
Millal me saabume? Hvo-når ----i--e-? H______ e_ v_ d___ H-o-n-r e- v- d-r- ------------------ Hvornår er vi der? 0
Millal sõidab buss kesklinna? H-o--år---r--e- en b-s---l ce---u-? H______ g__ d__ e_ b__ t__ c_______ H-o-n-r g-r d-r e- b-s t-l c-n-r-m- ----------------------------------- Hvornår går der en bus til centrum? 0
Kas see on teie kohver? Er d-t -in-k----rt? E_ d__ d__ k_______ E- d-t d-n k-f-e-t- ------------------- Er det din kuffert? 0
Kas see on teie kott? Er d-t --n------? E_ d__ d__ t_____ E- d-t d-n t-s-e- ----------------- Er det din taske? 0
Kas see on teie pagas? Er det -in b----e? E_ d__ d__ b______ E- d-t d-n b-g-g-? ------------------ Er det din bagage? 0
Kui palju pagasit võin kaasa võtta? H--- m---- b-ga-- -å-j-g ta-e-med? H___ m____ b_____ m_ j__ t___ m___ H-o- m-g-t b-g-g- m- j-g t-g- m-d- ---------------------------------- Hvor meget bagage må jeg tage med? 0
Kakskümmend kilo. T--e k-lo. T___ k____ T-v- k-l-. ---------- Tyve kilo. 0
Mis, ainult kakskümmend kilo? H-a-- Kun----e-----? H____ K__ t___ k____ H-a-? K-n t-v- k-l-? -------------------- Hvad? Kun tyve kilo? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + taani (1-100) MP3 taani (1-100)
Videot ei leitud!

Õppimine muudab aju

Neile, kes teevad tihti trenni, vormivad oma keha. Aga väidetavalt on sama võimalik teha ka oma ajuga. See tähendab, et keele õppimiseks on vaja rohkem kui ainult annet. Sama oluline on regulaarne harjutamine. Sest harjutamine võib aju ehitusele positiivselt mõjutada. Muidugi eriline keeleanne tavaliselt päritav. Sellest hoolimata võib intensiivne keele kasutamine muuta teatud ajustruktuure. Kõnekeskuse maht suureneb. Samuti muutub palju harjutavate inimeste närvirakkude hulk. Pikka aega usuti, et aju on muutmatu. Usuti, et mida me lapsena ei õpi, seda ei õpi me kunagi. Aju uurivad teadlased aga on tulnud täiesti teistsugusele järeldusele. Nad suutsid tõestada, et meie aju on vilgas elu lõpuni. Võiks öelda, et see toimib nagu lihas. Seetõttu jätkab aju kasvamist kuni vanaduseni. Ajus töödeldakse igat sisendit. Aga kui aju treenitakse, töötleb see sisendeid palju paremini. See tähendab, et aju töötab kiiremini ja tõhusamalt. See põhimõte kehtib nii noortele kui vanadele inimestele võrdselt. Kuid aju treenimiseks pole ilmtingimata vaja õppida. Väga hästi mõjub ka lugemine. Keerukas kirjandus arendab eriti meie kõnekeskust. See tähendab, et meie sõnavara laieneb. Lisaks paraneb meie keeletunnetus. Huvitav on asjaolu, et keelt ei töötle vaid kõnekeskus. Piirkond, mis tegeleb motoorsete oskustega, tegeleb samuti uue teabe töötlemisega. Seetõttu on oluline stimuleerida kogu aju nii tihti kui võimalik. Niisiis: Kasuta nii oma keha KUI KA aju!
Kas sa teadsid?
Portugali keel kuulub romaani keelte hulka. See on lähedalt suguluses hispaania ja katalaani keelega. See arenes rooma sõdurite räägitud vulgaarladina keelest. Euroopa portugali keel on emakeeleks umbes 10 miljonile inimesele. See on aga ka üks tähtsamaid maailmakeeli... See ulatub Portugali kui koloniaalvõimu minevikku. 15. ja 16. sajandil viis meresõitjaterahvus oma keele teistele mandritele. Veel tänagi räägitakse mõnes Aafrika ja Aasia osas portugali keelt. Nende riikide keeled lähtuvad enamasti tugevasti euroopa eeskujust. Brasiilias on see teistmoodi. Seal räägitaval keelel on nii mõnigi eripära ning see kehtib eraldi variandina. Siiski saavad portugallased ja brasiillased tavaliselt teineteisest hästi aru. Üle maailma räägib portugali keelt kokku üle 240 miljoni inimese. Lisaks on olemas 20 kreoolkeelt, mis portugali keelel baseeruvad. Portugali keel kuulub tänapäeval maailmakeelte hulka.