Vestmik

et Lennujaamas   »   cs Na letišti

35 [kolmkümmend viis]

Lennujaamas

Lennujaamas

35 [třicet pět]

Na letišti

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti tšehhi Mängi Rohkem
Ma sooviksin lendu Ateenasse broneerida. C--ěl-/-ch---a-b-c------a-----a--let-n-u d- Até-. C____ / c_____ b___ s_ z________ l______ d_ A____ C-t-l / c-t-l- b-c- s- z-b-k-v-t l-t-n-u d- A-é-. ------------------------------------------------- Chtěl / chtěla bych si zabukovat letenku do Atén. 0
Kas see on otselend? J---o -řím- -et? J_ t_ p____ l___ J- t- p-í-ý l-t- ---------------- Je to přímý let? 0
Palun üks aknakoht, mittesuitsetaja. S---d-o-u o--a-- -eku---ké--o-děl---, pro--m. S______ u o___ v n_________ o________ p______ S-d-d-o u o-n- v n-k-ř-c-é- o-d-l-n-, p-o-í-. --------------------------------------------- Sedadlo u okna v nekuřáckém oddělení, prosím. 0
Ma sooviksin oma broneeringu kinnitada. Ch-ě- /-c---l- b--h p---rdi--r-------i. C____ / c_____ b___ p_______ r_________ C-t-l / c-t-l- b-c- p-t-r-i- r-z-r-a-i- --------------------------------------- Chtěl / chtěla bych potvrdit rezervaci. 0
Ma sooviksin oma broneeringu tühistada. C-t-- /---tě-a----h-z-u--t -e--r--c-. C____ / c_____ b___ z_____ r_________ C-t-l / c-t-l- b-c- z-u-i- r-z-r-a-i- ------------------------------------- Chtěl / chtěla bych zrušit rezervaci. 0
Ma sooviksin oma broneeringut muuta. Chtěl /-ch--l---ych -m-------o- re-erv-c-. C____ / c_____ b___ z_____ s___ r_________ C-t-l / c-t-l- b-c- z-ě-i- s-o- r-z-r-a-i- ------------------------------------------ Chtěl / chtěla bych změnit svou rezervaci. 0
Millal läheb järgmine lennuk Rooma? Kdy let---ří--- -eta-l---o Ř--a? K__ l___ p_____ l______ d_ Ř____ K-y l-t- p-í-t- l-t-d-o d- Ř-m-? -------------------------------- Kdy letí příští letadlo do Říma? 0
Kas kaks kohta on veel vabad? J--u ta-----t--d-- -o--á---st-? J___ t__ j____ d__ v____ m_____ J-o- t-m j-š-ě d-ě v-l-á m-s-a- ------------------------------- Jsou tam ještě dvě volná místa? 0
Ei, meil on veel ainult üks koht vaba. Ne--už-je --m j-n-jed---v--né m-s--. N__ u_ j_ t__ j__ j____ v____ m_____ N-, u- j- t-m j-n j-d-o v-l-é m-s-o- ------------------------------------ Ne, už je tam jen jedno volné místo. 0
Millal me maandume? K---př--tan-me? K__ p__________ K-y p-i-t-n-m-? --------------- Kdy přistaneme? 0
Millal me saabume? Kdy--am-bu-e--? K__ t__ b______ K-y t-m b-d-m-? --------------- Kdy tam budeme? 0
Millal sõidab buss kesklinna? Kdy --------obus-do c-n-r-? K__ j___ a______ d_ c______ K-y j-d- a-t-b-s d- c-n-r-? --------------------------- Kdy jede autobus do centra? 0
Kas see on teie kohver? J---o--á- ku-r? J_ t_ V__ k____ J- t- V-š k-f-? --------------- Je to Váš kufr? 0
Kas see on teie kott? J- t------ --šk-? J_ t_ V___ t_____ J- t- V-š- t-š-a- ----------------- Je to Vaše taška? 0
Kas see on teie pagas? J--to Va-- z--azadl-? J_ t_ V___ z_________ J- t- V-š- z-v-z-d-o- --------------------- Je to Vaše zavazadlo? 0
Kui palju pagasit võin kaasa võtta? Ko-ik s- -o----------se--u--av--adel? K____ s_ m___ v___ s s____ z_________ K-l-k s- m-h- v-í- s s-b-u z-v-z-d-l- ------------------------------------- Kolik si mohu vzít s sebou zavazadel? 0
Kakskümmend kilo. D-acet -i-o. D_____ k____ D-a-e- k-l-. ------------ Dvacet kilo. 0
Mis, ainult kakskümmend kilo? C--e--------a------lo? C____ j__ d_____ k____ C-ž-, j-n d-a-e- k-l-? ---------------------- Cože, jen dvacet kilo? 0

Õppimine muudab aju

Neile, kes teevad tihti trenni, vormivad oma keha. Aga väidetavalt on sama võimalik teha ka oma ajuga. See tähendab, et keele õppimiseks on vaja rohkem kui ainult annet. Sama oluline on regulaarne harjutamine. Sest harjutamine võib aju ehitusele positiivselt mõjutada. Muidugi eriline keeleanne tavaliselt päritav. Sellest hoolimata võib intensiivne keele kasutamine muuta teatud ajustruktuure. Kõnekeskuse maht suureneb. Samuti muutub palju harjutavate inimeste närvirakkude hulk. Pikka aega usuti, et aju on muutmatu. Usuti, et mida me lapsena ei õpi, seda ei õpi me kunagi. Aju uurivad teadlased aga on tulnud täiesti teistsugusele järeldusele. Nad suutsid tõestada, et meie aju on vilgas elu lõpuni. Võiks öelda, et see toimib nagu lihas. Seetõttu jätkab aju kasvamist kuni vanaduseni. Ajus töödeldakse igat sisendit. Aga kui aju treenitakse, töötleb see sisendeid palju paremini. See tähendab, et aju töötab kiiremini ja tõhusamalt. See põhimõte kehtib nii noortele kui vanadele inimestele võrdselt. Kuid aju treenimiseks pole ilmtingimata vaja õppida. Väga hästi mõjub ka lugemine. Keerukas kirjandus arendab eriti meie kõnekeskust. See tähendab, et meie sõnavara laieneb. Lisaks paraneb meie keeletunnetus. Huvitav on asjaolu, et keelt ei töötle vaid kõnekeskus. Piirkond, mis tegeleb motoorsete oskustega, tegeleb samuti uue teabe töötlemisega. Seetõttu on oluline stimuleerida kogu aju nii tihti kui võimalik. Niisiis: Kasuta nii oma keha KUI KA aju!
Kas sa teadsid?
Portugali keel kuulub romaani keelte hulka. See on lähedalt suguluses hispaania ja katalaani keelega. See arenes rooma sõdurite räägitud vulgaarladina keelest. Euroopa portugali keel on emakeeleks umbes 10 miljonile inimesele. See on aga ka üks tähtsamaid maailmakeeli... See ulatub Portugali kui koloniaalvõimu minevikku. 15. ja 16. sajandil viis meresõitjaterahvus oma keele teistele mandritele. Veel tänagi räägitakse mõnes Aafrika ja Aasia osas portugali keelt. Nende riikide keeled lähtuvad enamasti tugevasti euroopa eeskujust. Brasiilias on see teistmoodi. Seal räägitaval keelel on nii mõnigi eripära ning see kehtib eraldi variandina. Siiski saavad portugallased ja brasiillased tavaliselt teineteisest hästi aru. Üle maailma räägib portugali keelt kokku üle 240 miljoni inimese. Lisaks on olemas 20 kreoolkeelt, mis portugali keelel baseeruvad. Portugali keel kuulub tänapäeval maailmakeelte hulka.