Vestmik

et Teel   »   fr En route

37 [kolmkümmend seitse]

Teel

Teel

37 [trente-sept]

En route

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti prantsuse Mängi Rohkem
Ta sõidab mootorrattaga. Il v---n -oto. I_ v_ e_ m____ I- v- e- m-t-. -------------- Il va en moto. 0
Ta sõidab jalgrattaga. I- -a-à--i-y-l-t--. I_ v_ à b__________ I- v- à b-c-c-e-t-. ------------------- Il va à bicyclette. 0
Ta käib jala. I- -a-- -ied. I_ v_ à p____ I- v- à p-e-. ------------- Il va à pied. 0
Ta sõidab laevaga. I- v--en -at--u. I_ v_ e_ b______ I- v- e- b-t-a-. ---------------- Il va en bateau. 0
Ta sõidab paadiga. I---- en bar---. I_ v_ e_ b______ I- v- e- b-r-u-. ---------------- Il va en barque. 0
Ta ujub. I--n-g-. I_ n____ I- n-g-. -------- Il nage. 0
Kas siin on ohtlik? Est--e --e---est----g-re-x ----? E_____ q__ c____ d________ i__ ? E-t-c- q-e c-e-t d-n-e-e-x i-i ? -------------------------------- Est-ce que c’est dangereux ici ? 0
Kas üksinda hääletada on ohtlik? E----e--ue--’est d---ere-- de-f-ir--se-l--e l’-----stop-? E_____ q__ c____ d________ d_ f____ s___ d_ l__________ ? E-t-c- q-e c-e-t d-n-e-e-x d- f-i-e s-u- d- l-a-t---t-p ? --------------------------------------------------------- Est-ce que c’est dangereux de faire seul de l’auto-stop ? 0
Kas öösiti jalutama minna on ohtlik? E---ce -ue---est-dan-e--ux d- ----r--e--r-la-nuit ? E_____ q__ c____ d________ d_ s_ p_______ l_ n___ ? E-t-c- q-e c-e-t d-n-e-e-x d- s- p-o-e-e- l- n-i- ? --------------------------------------------------- Est-ce que c’est dangereux de se promener la nuit ? 0
Me oleme eksinud. Nous -o----o-m-s-t-o-p-- ---chem--. N___ n___ s_____ t______ d_ c______ N-u- n-u- s-m-e- t-o-p-s d- c-e-i-. ----------------------------------- Nous nous sommes trompés de chemin. 0
Me oleme valel teel. No---somm-s-s-r-le -a-v--s-chem--. N___ s_____ s__ l_ m______ c______ N-u- s-m-e- s-r l- m-u-a-s c-e-i-. ---------------------------------- Nous sommes sur le mauvais chemin. 0
Me peame ümber pöörama. No-s-d--o-s-fair- de-i--our. N___ d_____ f____ d_________ N-u- d-v-n- f-i-e d-m---o-r- ---------------------------- Nous devons faire demi-tour. 0
Kus siin parkida saab? Où pe-t-on-s--g---r-? O_ p______ s_ g____ ? O- p-u---n s- g-r-r ? --------------------- Où peut-on se garer ? 0
Kas siin on parkimisplatsi? Y --------n-p-rkin--i-i-? Y a_____ u_ p______ i__ ? Y a-t-i- u- p-r-i-g i-i ? ------------------------- Y a-t-il un parking ici ? 0
Kui kaua saab siin parkida? Com--e- -- -e----peut-on se---r----ci ? C______ d_ t____ p______ s_ g____ i__ ? C-m-i-n d- t-m-s p-u---n s- g-r-r i-i ? --------------------------------------- Combien de temps peut-on se garer ici ? 0
Kas te suusatate? F-----------d--s-- ? F__________ d_ s__ ? F-i-e---o-s d- s-i ? -------------------- Faites-vous du ski ? 0
Kas te sõidate suusatõstukiga üles? Es--c--q-e t--m--t-s a--c l--t-l---i-? E_____ q__ t_ m_____ a___ l_ t______ ? E-t-c- q-e t- m-n-e- a-e- l- t-l-s-i ? -------------------------------------- Est-ce que tu montes avec le téléski ? 0
Kas siin saab suuski laenutada? Es--c----’-n-p----l---r-des --is ic- ? E_____ q____ p___ l____ d__ s___ i__ ? E-t-c- q-’-n p-u- l-u-r d-s s-i- i-i ? -------------------------------------- Est-ce qu’on peut louer des skis ici ? 0

Rääkides iseendaga

Kui keegi räägib iseendaga, üeavad kuuljad seda kummaliseks. Aga ometi peaaegu igaüks meist räägib regulaarselt iseendaga. Psühholoogide hinnangul teeb seda 95 protsenti täiskasvanutest. Mängides räägivad lapsed endaga peaaegu alati. Endaga vesltemine on täiesti normaalne. See on lihtsalt suhtluse erivorm. Aegajalt endaga rääkimisel on palju eeliseid! Seda sellepärast, et kõne abil korrastame oma mõtteid. Iseendaga rääkides vallandu meie sisemine hääl. Võib ka öelda, et see tähendab valjusti mõtlemist. Hajameelsed inimesed räägivad iseendaga eriti sageli. Nende puhul on üks aju piirkond passiivsem. Seetõttu nad vähem organiseeritud. Endaga rääkides aitavad nad end olema rohkem metoodilised. Vestlused iseendaga aitavad meil ka otsuseid teha. Nad on ka suurepäraseks stressi maandajaks. Vestlused endaga aitavad keskenduda ja teevad sind produktiivsemaks. Sest mõtete välja ütlemine võtab rohkem aega kui nende mõtlemine. Rääkides oleme oma mõtetest rohkem teadlikud. Me lahendame keerulisi ülesandeid paremini, kui selle käigus endaga räägime. Seda on tõestanud erinevate katsed. Endaga rääkides saame me endale sisendada ka julgust. Paljud sportlased räägivad iseendaga, et ennast motiveerida. Kahjuks räägime me tavaliselt endaga just halbades olukordades. Seetõttu peaks alati püüdma olla positiivne. Ja alati tasub läbi mõelda, mida me soovime. Sel moel saame me oma tegusid positiivselt mõjutada. Kuid kahjuks toimib see vaid siis, kui jääme reaalsuse piiridesse!
Kas sa teadsid?
Rumeenia keel kuulub idaromaani keelte hulka. See on umbes 28 miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad peamiselt Rumeenias ja Moldovas. Samuti on rumeenia keel ametlikult Moldova Vabariigi riigikeel. Aga ka Serbias ja Ukrainas leidub suuremaid rumeeniakeelseid kogukondi. Rumeenia keel tekkis ladina keelest. Roomlased valitsesid kunagi kahte provintsi Doonau ümbruses. Rumeenia keelele kõige sarnasem keel on itaalia keel. Rumeenlased mõistavad itaallasi seetõttu enamasti väga hästi. Teistpidi ei ole see alati nii. See on sellepärast, et rumeenia keel sisaldab palju slaavi sõnu. Ka fonoloogia on mõjutatud ümbritsevad slaavi keeleruumist. Seetõttu on rumeenia tähestikus mõningaid erimärke. Rumeenia keelt kirjutatakse nii nagu seda räägitakse. Ning selles on ikka palju sarnasusi vanade ladina keele struktuuridega... Justnimelt see teebki ka selle keele avastamise nii põnevaks!