Vestmik

et Teel   »   mk На пат

37 [kolmkümmend seitse]

Teel

Teel

37 [триесет и седум]

37 [triyesyet i syedoom]

На пат

Na pat

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti makedoonia Mängi Rohkem
Ta sõidab mootorrattaga. Т-ј-па---а--- -ото-. Т__ п_____ с_ м_____ Т-ј п-т-в- с- м-т-р- -------------------- Тој патува со мотор. 0
T-- pato-va--o--o--r. T__ p______ s_ m_____ T-ј p-t-o-a s- m-t-r- --------------------- Toј patoova so motor.
Ta sõidab jalgrattaga. Т----ат-в- с--ве-о---ед. Т__ п_____ с_ в_________ Т-ј п-т-в- с- в-л-с-п-д- ------------------------ Тој патува со велосипед. 0
Toј-p-t--va -o v--lo--pyed. T__ p______ s_ v___________ T-ј p-t-o-a s- v-e-o-i-y-d- --------------------------- Toј patoova so vyelosipyed.
Ta käib jala. То- ---ачи. Т__ п______ Т-ј п-ш-ч-. ----------- Тој пешачи. 0
Toј -y-s-----. T__ p_________ T-ј p-e-h-c-i- -------------- Toј pyeshachi.
Ta sõidab laevaga. То- патув---- брод. Т__ п_____ с_ б____ Т-ј п-т-в- с- б-о-. ------------------- Тој патува со брод. 0
T-- pa-o-v- s- -ro-. T__ p______ s_ b____ T-ј p-t-o-a s- b-o-. -------------------- Toј patoova so brod.
Ta sõidab paadiga. То- ----ва-с- -----. Т__ п_____ с_ ч_____ Т-ј п-т-в- с- ч-м-ц- -------------------- Тој патува со чамец. 0
T-- p--o-va s- ch-m-e-z. T__ p______ s_ c________ T-ј p-t-o-a s- c-a-y-t-. ------------------------ Toј patoova so chamyetz.
Ta ujub. Т---п--в-. Т__ п_____ Т-ј п-и-а- ---------- Тој плива. 0
To- pl-va. T__ p_____ T-ј p-i-a- ---------- Toј pliva.
Kas siin on ohtlik? Д-л---вде-е--п-сно? Д___ о___ е о______ Д-л- о-д- е о-а-н-? ------------------- Дали овде е опасно? 0
Dali -v--e -e---as--? D___ o____ y_ o______ D-l- o-d-e y- o-a-n-? --------------------- Dali ovdye ye opasno?
Kas üksinda hääletada on ohtlik? Д-л- - ----но--са- - са---да с--п---м? Д___ е о______ с__ / с___ д_ с________ Д-л- е о-а-н-, с-м / с-м- д- с-о-и-а-? -------------------------------------- Дали е опасно, сам / сама да стопирам? 0
D-l--y--o-a-no,--a--/ --m---- -topi---? D___ y_ o______ s__ / s___ d_ s________ D-l- y- o-a-n-, s-m / s-m- d- s-o-i-a-? --------------------------------------- Dali ye opasno, sam / sama da stopiram?
Kas öösiti jalutama minna on ohtlik? Дали - о-а-но, -а-ечер д---е -д--н----о-----? Д___ е о______ н______ д_ с_ о__ н_ п________ Д-л- е о-а-н-, н-в-ч-р д- с- о-и н- п-о-е-к-? --------------------------------------------- Дали е опасно, навечер да се оди на прошетка? 0
Dali -e opas--, -----c-y-r--a -y- o-i n- -r--------? D___ y_ o______ n_________ d_ s__ o__ n_ p__________ D-l- y- o-a-n-, n-v-e-h-e- d- s-e o-i n- p-o-h-e-k-? ---------------------------------------------------- Dali ye opasno, navyechyer da sye odi na proshyetka?
Me oleme eksinud. Ни--г- ----ешивме-пат-т. Н__ г_ п_________ п_____ Н-е г- п-г-е-и-м- п-т-т- ------------------------ Ние го погрешивме патот. 0
N-ye -u- po--ry-sh--m-- -a---. N___ g__ p_____________ p_____ N-y- g-o p-g-r-e-h-v-y- p-t-t- ------------------------------ Niye guo poguryeshivmye patot.
Me oleme valel teel. Ни---м--н- --гр-шен -ат. Н__ с__ н_ п_______ п___ Н-е с-е н- п-г-е-е- п-т- ------------------------ Ние сме на погрешен пат. 0
N--e-smy---- po-ur--s-yen --t. N___ s___ n_ p___________ p___ N-y- s-y- n- p-g-r-e-h-e- p-t- ------------------------------ Niye smye na poguryeshyen pat.
Me peame ümber pöörama. Н---м--аме д- -е --ати-е. Н__ м_____ д_ с_ в_______ Н-е м-р-м- д- с- в-а-и-е- ------------------------- Ние мораме да се вратиме. 0
N--e -or-m---d- --e-v-a-i--e. N___ m______ d_ s__ v________ N-y- m-r-m-e d- s-e v-a-i-y-. ----------------------------- Niye moramye da sye vratimye.
Kus siin parkida saab? К-де -о-е -вд--д---е-----и-а? К___ м___ о___ д_ с_ п_______ К-д- м-ж- о-д- д- с- п-р-и-а- ----------------------------- Каде може овде да се паркира? 0
Ka-ye--oʐy- -v----da --------ira? K____ m____ o____ d_ s__ p_______ K-d-e m-ʐ-e o-d-e d- s-e p-r-i-a- --------------------------------- Kadye moʐye ovdye da sye parkira?
Kas siin on parkimisplatsi? И---ли --де---рк---л--те? И__ л_ о___ п____________ И-а л- о-д- п-р-и-а-и-т-? ------------------------- Има ли овде паркиралиште? 0
Ima--i-o-d-- -ark-ralis--y-? I__ l_ o____ p______________ I-a l- o-d-e p-r-i-a-i-h-y-? ---------------------------- Ima li ovdye parkiralishtye?
Kui kaua saab siin parkida? Ко--у-д---о-м----о-де--- се--а--и-а? К____ д____ м___ о___ д_ с_ п_______ К-л-у д-л-о м-ж- о-д- д- с- п-р-и-а- ------------------------------------ Колку долго може овде да се паркира? 0
Kol-o--dol-----oʐy- o---e -a--ye-par-i--? K_____ d_____ m____ o____ d_ s__ p_______ K-l-o- d-l-u- m-ʐ-e o-d-e d- s-e p-r-i-a- ----------------------------------------- Kolkoo dolguo moʐye ovdye da sye parkira?
Kas te suusatate? В--и---л- --ии? В_____ л_ с____ В-з-т- л- с-и-? --------------- Возите ли скии? 0
Voz-t-e--i-s-i-? V______ l_ s____ V-z-t-e l- s-i-? ---------------- Vozitye li skii?
Kas te sõidate suusatõstukiga üles? С--в---те -и --------о-л-фтот-з- с-иј-њ-? С_ в_____ л_ н_____ с_ л_____ з_ с_______ С- в-з-т- л- н-г-р- с- л-ф-о- з- с-и-а-е- ----------------------------------------- Се возите ли нагоре со лифтот за скијање? 0
S-- ---itye l- n---orye--o----tot -a skiј--ye? S__ v______ l_ n_______ s_ l_____ z_ s________ S-e v-z-t-e l- n-g-o-y- s- l-f-o- z- s-i-a-y-? ---------------------------------------------- Sye vozitye li naguorye so liftot za skiјaњye?
Kas siin saab suuski laenutada? Може--и-о----да -е -з--ј-а---кии? М___ л_ о___ д_ с_ и_______ с____ М-ж- л- о-д- д- с- и-н-ј-а- с-и-? --------------------------------- Може ли овде да се изнајмат скии? 0
M-ʐ-e -- ovdy--da--y- -z----at--k-i? M____ l_ o____ d_ s__ i_______ s____ M-ʐ-e l- o-d-e d- s-e i-n-ј-a- s-i-? ------------------------------------ Moʐye li ovdye da sye iznaјmat skii?

Rääkides iseendaga

Kui keegi räägib iseendaga, üeavad kuuljad seda kummaliseks. Aga ometi peaaegu igaüks meist räägib regulaarselt iseendaga. Psühholoogide hinnangul teeb seda 95 protsenti täiskasvanutest. Mängides räägivad lapsed endaga peaaegu alati. Endaga vesltemine on täiesti normaalne. See on lihtsalt suhtluse erivorm. Aegajalt endaga rääkimisel on palju eeliseid! Seda sellepärast, et kõne abil korrastame oma mõtteid. Iseendaga rääkides vallandu meie sisemine hääl. Võib ka öelda, et see tähendab valjusti mõtlemist. Hajameelsed inimesed räägivad iseendaga eriti sageli. Nende puhul on üks aju piirkond passiivsem. Seetõttu nad vähem organiseeritud. Endaga rääkides aitavad nad end olema rohkem metoodilised. Vestlused iseendaga aitavad meil ka otsuseid teha. Nad on ka suurepäraseks stressi maandajaks. Vestlused endaga aitavad keskenduda ja teevad sind produktiivsemaks. Sest mõtete välja ütlemine võtab rohkem aega kui nende mõtlemine. Rääkides oleme oma mõtetest rohkem teadlikud. Me lahendame keerulisi ülesandeid paremini, kui selle käigus endaga räägime. Seda on tõestanud erinevate katsed. Endaga rääkides saame me endale sisendada ka julgust. Paljud sportlased räägivad iseendaga, et ennast motiveerida. Kahjuks räägime me tavaliselt endaga just halbades olukordades. Seetõttu peaks alati püüdma olla positiivne. Ja alati tasub läbi mõelda, mida me soovime. Sel moel saame me oma tegusid positiivselt mõjutada. Kuid kahjuks toimib see vaid siis, kui jääme reaalsuse piiridesse!
Kas sa teadsid?
Rumeenia keel kuulub idaromaani keelte hulka. See on umbes 28 miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad peamiselt Rumeenias ja Moldovas. Samuti on rumeenia keel ametlikult Moldova Vabariigi riigikeel. Aga ka Serbias ja Ukrainas leidub suuremaid rumeeniakeelseid kogukondi. Rumeenia keel tekkis ladina keelest. Roomlased valitsesid kunagi kahte provintsi Doonau ümbruses. Rumeenia keelele kõige sarnasem keel on itaalia keel. Rumeenlased mõistavad itaallasi seetõttu enamasti väga hästi. Teistpidi ei ole see alati nii. See on sellepärast, et rumeenia keel sisaldab palju slaavi sõnu. Ka fonoloogia on mõjutatud ümbritsevad slaavi keeleruumist. Seetõttu on rumeenia tähestikus mõningaid erimärke. Rumeenia keelt kirjutatakse nii nagu seda räägitakse. Ning selles on ikka palju sarnasusi vanade ladina keele struktuuridega... Justnimelt see teebki ka selle keele avastamise nii põnevaks!