Vestmik

et Teel   »   uk В дорозі

37 [kolmkümmend seitse]

Teel

Teel

37 [тридцять сім]

37 [trydtsyatʹ sim]

В дорозі

[V dorozi]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti ukraina Mängi Rohkem
Ta sõidab mootorrattaga. В---ї-е на-мотоциклі. В__ ї__ н_ м_________ В-н ї-е н- м-т-ц-к-і- --------------------- Він їде на мотоциклі. 0
V------e-na m--o--ykl-. V__ ï__ n_ m__________ V-n i-d- n- m-t-t-y-l-. ----------------------- Vin ïde na mototsykli.
Ta sõidab jalgrattaga. В-- -де--а -ел-сип-ді. В__ ї__ н_ в__________ В-н ї-е н- в-л-с-п-д-. ---------------------- Він їде на велосипеді. 0
Vi---̈----- -e--sy-ed-. V__ ï__ n_ v__________ V-n i-d- n- v-l-s-p-d-. ----------------------- Vin ïde na velosypedi.
Ta käib jala. Він йд- пі---. В__ й__ п_____ В-н й-е п-ш-и- -------------- Він йде пішки. 0
Vi- --d---i-h-y. V__ y̆__ p______ V-n y-d- p-s-k-. ---------------- Vin y̆de pishky.
Ta sõidab laevaga. Він-плив--н- -----л-. В__ п____ н_ к_______ В-н п-и-е н- к-р-б-і- --------------------- Він пливе на кораблі. 0
Vin--l-v---a -----li. V__ p____ n_ k_______ V-n p-y-e n- k-r-b-i- --------------------- Vin plyve na korabli.
Ta sõidab paadiga. Він --ив- -----в--. В__ п____ н_ ч_____ В-н п-и-е н- ч-в-і- ------------------- Він пливе на човні. 0
Vi- --y----a-c-o---. V__ p____ n_ c______ V-n p-y-e n- c-o-n-. -------------------- Vin plyve na chovni.
Ta ujub. В------ве. В__ п_____ В-н п-и-е- ---------- Він пливе. 0
Vi- --y-e. V__ p_____ V-n p-y-e- ---------- Vin plyve.
Kas siin on ohtlik? Чи-тут--е-е---ч--? Ч_ т__ н__________ Ч- т-т н-б-з-е-н-? ------------------ Чи тут небезпечно? 0
Chy-t-t-n-be-pec-no? C__ t__ n___________ C-y t-t n-b-z-e-h-o- -------------------- Chy tut nebezpechno?
Kas üksinda hääletada on ohtlik? Ч--н--езпеч-о---м----- самій под-рожу----? Ч_ н_________ с_____ / с____ п____________ Ч- н-б-з-е-н- с-м-м- / с-м-й п-д-р-ж-в-т-? ------------------------------------------ Чи небезпечно самому / самій подорожувати? 0
C----ebez-e---o s-mom--/ sa-i---p--o-o----a--? C__ n__________ s_____ / s____ p_____________ C-y n-b-z-e-h-o s-m-m- / s-m-y- p-d-r-z-u-a-y- ---------------------------------------------- Chy nebezpechno samomu / samiy̆ podorozhuvaty?
Kas öösiti jalutama minna on ohtlik? Ч--н----п---- вноч- -а-о-- /--амі---улят-? Ч_ н_________ в____ с_____ / с____ г______ Ч- н-б-з-е-н- в-о-і с-м-м- / с-м-й г-л-т-? ------------------------------------------ Чи небезпечно вночі самому / самій гуляти? 0
Chy n-b---e---- ---c-----m--- /---m--̆ h--y-t-? C__ n__________ v_____ s_____ / s____ h_______ C-y n-b-z-e-h-o v-o-h- s-m-m- / s-m-y- h-l-a-y- ----------------------------------------------- Chy nebezpechno vnochi samomu / samiy̆ hulyaty?
Me oleme eksinud. Ми---б--кал-. М_ з_________ М- з-б-у-а-и- ------------- Ми заблукали. 0
My--------ly. M_ z_________ M- z-b-u-a-y- ------------- My zablukaly.
Me oleme valel teel. Ми-н- н--р-в--ь--му ш--х-. М_ н_ н____________ ш_____ М- н- н-п-а-и-ь-о-у ш-я-у- -------------------------- Ми на неправильному шляху. 0
My -a -e--a-y---omu s-------. M_ n_ n____________ s________ M- n- n-p-a-y-ʹ-o-u s-l-a-h-. ----------------------------- My na nepravylʹnomu shlyakhu.
Me peame ümber pöörama. М--по-и-н--пов-рну-ися. М_ п______ п___________ М- п-в-н-і п-в-р-у-и-я- ----------------------- Ми повинні повернутися. 0
M- p-vynni---v-r-ut-s-a. M_ p______ p____________ M- p-v-n-i p-v-r-u-y-y-. ------------------------ My povynni povernutysya.
Kus siin parkida saab? Де мо-----у- --ип-рку-ат-с-? Д_ м____ т__ п______________ Д- м-ж-а т-т п-и-а-к-в-т-с-? ---------------------------- Де можна тут припаркуватися? 0
De--oz-na t-t pr--a-ku--ty---? D_ m_____ t__ p_______________ D- m-z-n- t-t p-y-a-k-v-t-s-a- ------------------------------ De mozhna tut pryparkuvatysya?
Kas siin on parkimisplatsi? Чи-є-тут -іс-е --------о---? Ч_ є т__ м____ д__ п________ Ч- є т-т м-с-е д-я п-р-о-к-? ---------------------------- Чи є тут місце для парковки? 0
C-y--e-t---mi-ts- -l-a--ark-vky? C__ y_ t__ m_____ d___ p________ C-y y- t-t m-s-s- d-y- p-r-o-k-? -------------------------------- Chy ye tut mistse dlya parkovky?
Kui kaua saab siin parkida? Як дов----ожн---ут-с-ояти? Я_ д____ м____ т__ с______ Я- д-в-о м-ж-а т-т с-о-т-? -------------------------- Як довго можна тут стояти? 0
Y-k--ov-----z--a --t ---ya--? Y__ d____ m_____ t__ s_______ Y-k d-v-o m-z-n- t-t s-o-a-y- ----------------------------- Yak dovho mozhna tut stoyaty?
Kas te suusatate? Ви кат---е-ь ----и---? В_ к________ н_ л_____ В- к-т-є-е-ь н- л-ж-х- ---------------------- Ви катаєтесь на лижах? 0
Vy ka-a--te------ly--akh? V_ k_________ n_ l_______ V- k-t-y-t-s- n- l-z-a-h- ------------------------- Vy katayetesʹ na lyzhakh?
Kas te sõidate suusatõstukiga üles? Ви-їд-те--- ли--о-- --фт---го--? В_ ї____ н_ л______ л____ в_____ В- ї-е-е н- л-ж-о-у л-ф-і в-о-у- -------------------------------- Ви їдете на лижному ліфті вгору? 0
Vy-i---t--na lyzh---u -if---vho--? V_ ï____ n_ l_______ l____ v_____ V- i-d-t- n- l-z-n-m- l-f-i v-o-u- ---------------------------------- Vy ïdete na lyzhnomu lifti vhoru?
Kas siin saab suuski laenutada? Тут --------я-и-лиж--- п-о---? Т__ м____ в____ л___ в п______ Т-т м-ж-а в-я-и л-ж- в п-о-а-? ------------------------------ Тут можна взяти лижі в прокат? 0
T-- ----na-vz-a-y -yzh--v--r-k-t? T__ m_____ v_____ l____ v p______ T-t m-z-n- v-y-t- l-z-i v p-o-a-? --------------------------------- Tut mozhna vzyaty lyzhi v prokat?

Rääkides iseendaga

Kui keegi räägib iseendaga, üeavad kuuljad seda kummaliseks. Aga ometi peaaegu igaüks meist räägib regulaarselt iseendaga. Psühholoogide hinnangul teeb seda 95 protsenti täiskasvanutest. Mängides räägivad lapsed endaga peaaegu alati. Endaga vesltemine on täiesti normaalne. See on lihtsalt suhtluse erivorm. Aegajalt endaga rääkimisel on palju eeliseid! Seda sellepärast, et kõne abil korrastame oma mõtteid. Iseendaga rääkides vallandu meie sisemine hääl. Võib ka öelda, et see tähendab valjusti mõtlemist. Hajameelsed inimesed räägivad iseendaga eriti sageli. Nende puhul on üks aju piirkond passiivsem. Seetõttu nad vähem organiseeritud. Endaga rääkides aitavad nad end olema rohkem metoodilised. Vestlused iseendaga aitavad meil ka otsuseid teha. Nad on ka suurepäraseks stressi maandajaks. Vestlused endaga aitavad keskenduda ja teevad sind produktiivsemaks. Sest mõtete välja ütlemine võtab rohkem aega kui nende mõtlemine. Rääkides oleme oma mõtetest rohkem teadlikud. Me lahendame keerulisi ülesandeid paremini, kui selle käigus endaga räägime. Seda on tõestanud erinevate katsed. Endaga rääkides saame me endale sisendada ka julgust. Paljud sportlased räägivad iseendaga, et ennast motiveerida. Kahjuks räägime me tavaliselt endaga just halbades olukordades. Seetõttu peaks alati püüdma olla positiivne. Ja alati tasub läbi mõelda, mida me soovime. Sel moel saame me oma tegusid positiivselt mõjutada. Kuid kahjuks toimib see vaid siis, kui jääme reaalsuse piiridesse!
Kas sa teadsid?
Rumeenia keel kuulub idaromaani keelte hulka. See on umbes 28 miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad peamiselt Rumeenias ja Moldovas. Samuti on rumeenia keel ametlikult Moldova Vabariigi riigikeel. Aga ka Serbias ja Ukrainas leidub suuremaid rumeeniakeelseid kogukondi. Rumeenia keel tekkis ladina keelest. Roomlased valitsesid kunagi kahte provintsi Doonau ümbruses. Rumeenia keelele kõige sarnasem keel on itaalia keel. Rumeenlased mõistavad itaallasi seetõttu enamasti väga hästi. Teistpidi ei ole see alati nii. See on sellepärast, et rumeenia keel sisaldab palju slaavi sõnu. Ka fonoloogia on mõjutatud ümbritsevad slaavi keeleruumist. Seetõttu on rumeenia tähestikus mõningaid erimärke. Rumeenia keelt kirjutatakse nii nagu seda räägitakse. Ning selles on ikka palju sarnasusi vanade ladina keele struktuuridega... Justnimelt see teebki ka selle keele avastamise nii põnevaks!