Vestmik

et Teel   »   be У дарозе

37 [kolmkümmend seitse]

Teel

Teel

37 [трыццаць сем]

37 [trytstsats’ sem]

У дарозе

[U daroze]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti valgevene Mängi Rohkem
Ta sõidab mootorrattaga. Ё--едзе-на-м--ац-кл-. Ё_ е___ н_ м_________ Ё- е-з- н- м-т-ц-к-е- --------------------- Ён едзе на матацыкле. 0
E- --d-- n- -at-tsy--e. E_ y____ n_ m__________ E- y-d-e n- m-t-t-y-l-. ----------------------- En yedze na matatsykle.
Ta sõidab jalgrattaga. Ён-е-з- ----еласіпе---. Ё_ е___ н_ в___________ Ё- е-з- н- в-л-с-п-д-е- ----------------------- Ён едзе на веласіпедзе. 0
E--ye-z- na ----s-p----. E_ y____ n_ v___________ E- y-d-e n- v-l-s-p-d-e- ------------------------ En yedze na velasіpedze.
Ta käib jala. Ён-ідзе--е--т-й. Ё_ і___ п_______ Ё- і-з- п-х-т-й- ---------------- Ён ідзе пехатой. 0
E- іd-e--e-h-to-. E_ і___ p________ E- і-z- p-k-a-o-. ----------------- En іdze pekhatoy.
Ta sõidab laevaga. Ён-п-ы-е -а к--а-лі. Ё_ п____ н_ к_______ Ё- п-ы-е н- к-р-б-і- -------------------- Ён плыве на караблі. 0
E- ply---n- --rab--. E_ p____ n_ k_______ E- p-y-e n- k-r-b-і- -------------------- En plyve na karablі.
Ta sõidab paadiga. Ён-п-ыв--н- л-дцы. Ё_ п____ н_ л_____ Ё- п-ы-е н- л-д-ы- ------------------ Ён плыве на лодцы. 0
E--p--ve--a--odt-y. E_ p____ n_ l______ E- p-y-e n- l-d-s-. ------------------- En plyve na lodtsy.
Ta ujub. Ё--п--ве. Ё_ п_____ Ё- п-ы-е- --------- Ён плыве. 0
En-pl---. E_ p_____ E- p-y-e- --------- En plyve.
Kas siin on ohtlik? Т-т --б---е--а? Т__ н__________ Т-т н-б-с-е-н-? --------------- Тут небяспечна? 0
T-- -e-y-sp---n-? T__ n____________ T-t n-b-a-p-c-n-? ----------------- Tut nebyaspechna?
Kas üksinda hääletada on ohtlik? Ц- --бя-п--н-----ц--аўтаст-п-м а-на--? Ц_ н_________ е____ а_________ а______ Ц- н-б-с-е-н- е-а-ь а-т-с-о-а- а-н-м-? -------------------------------------- Ці небяспечна ехаць аўтастопам аднаму? 0
T-- ----asp-c-na--ekh-t----u-as-op-- a----u? T__ n___________ y_______ a_________ a______ T-і n-b-a-p-c-n- y-k-a-s- a-t-s-o-a- a-n-m-? -------------------------------------------- Tsі nebyaspechna yekhats’ autastopam adnamu?
Kas öösiti jalutama minna on ohtlik? Ці н--я-печ-а-гуляць ў-а--? Ц_ н_________ г_____ ў_____ Ц- н-б-с-е-н- г-л-ц- ў-а-ы- --------------------------- Ці небяспечна гуляць ўначы? 0
T-і-----as------ g---a-s------h-? T__ n___________ g_______ u______ T-і n-b-a-p-c-n- g-l-a-s- u-a-h-? --------------------------------- Tsі nebyaspechna gulyats’ unachy?
Me oleme eksinud. Мы з---а-і-не т---. М_ з______ н_ т____ М- з-е-а-і н- т-д-. ------------------- Мы заехалі не туды. 0
My---e--a----e tudy. M_ z_______ n_ t____ M- z-e-h-l- n- t-d-. -------------------- My zaekhalі ne tudy.
Me oleme valel teel. М- -- --п-ав--ь--м ш-я--. М_ н_ н___________ ш_____ М- н- н-п-а-і-ь-ы- ш-я-у- ------------------------- Мы на няправільным шляху. 0
M-----nya-ravіl---m-sh-ya-hu. M_ n_ n____________ s________ M- n- n-a-r-v-l-n-m s-l-a-h-. ----------------------------- My na nyapravіl’nym shlyakhu.
Me peame ümber pöörama. На---рэ-а--ав--очв-ць -а-ад. Н__ т____ п__________ н_____ Н-м т-э-а п-в-р-ч-а-ь н-з-д- ---------------------------- Нам трэба паварочваць назад. 0
N---tre---pav----hva------z--. N__ t____ p____________ n_____ N-m t-e-a p-v-r-c-v-t-’ n-z-d- ------------------------------ Nam treba pavarochvats’ nazad.
Kus siin parkida saab? Дзе---- м-ж-а ---п-р--в---а? Д__ т__ м____ п_____________ Д-е т-т м-ж-а п-ы-а-к-в-ц-а- ---------------------------- Дзе тут можна прыпаркавацца? 0
D-- tu---oz--a --y-a--a----t-a? D__ t__ m_____ p_______________ D-e t-t m-z-n- p-y-a-k-v-t-t-a- ------------------------------- Dze tut mozhna pryparkavatstsa?
Kas siin on parkimisplatsi? Ц-----ь -у- -тая--а? Ц_ ё___ т__ с_______ Ц- ё-ц- т-т с-а-н-а- -------------------- Ці ёсць тут стаянка? 0
Ts--y-st-’-t------y-n--? T__ y_____ t__ s________ T-і y-s-s- t-t s-a-a-k-? ------------------------ Tsі yosts’ tut stayanka?
Kui kaua saab siin parkida? Н--к--ьк---ас----т---жна ---п-------ца? Н_ к_____ ч___ т__ м____ п_____________ Н- к-л-к- ч-с- т-т м-ж-а п-ы-а-к-в-ц-а- --------------------------------------- На колькі часу тут можна прыпаркавацца? 0
N- -ol’---chas- t-t mozh-a-p-------v--s---? N_ k_____ c____ t__ m_____ p_______________ N- k-l-k- c-a-u t-t m-z-n- p-y-a-k-v-t-t-a- ------------------------------------------- Na kol’kі chasu tut mozhna pryparkavatstsa?
Kas te suusatate? В- ---ае--ся-н----жа-? В_ к________ н_ л_____ В- к-т-е-е-я н- л-ж-х- ---------------------- Вы катаецеся на лыжах? 0
V----t--ts------- lyz----? V_ k__________ n_ l_______ V- k-t-e-s-s-a n- l-z-a-h- -------------------------- Vy kataetsesya na lyzhakh?
Kas te sõidate suusatõstukiga üles? Вы е-з-це---ве---н--п---ём--ку д---лы-----ў? В_ е_____ н_____ н_ п_________ д__ л________ В- е-з-ц- н-в-р- н- п-д-ё-н-к- д-я л-ж-і-а-? -------------------------------------------- Вы едзеце наверх на пад’ёмніку для лыжнікаў? 0
V- y-dze--e na--r-- na--a-’e----u-d-y--lyz---k-u? V_ y_______ n______ n_ p_________ d___ l_________ V- y-d-e-s- n-v-r-h n- p-d-e-n-k- d-y- l-z-n-k-u- ------------------------------------------------- Vy yedzetse naverkh na pad’emnіku dlya lyzhnіkau?
Kas siin saab suuski laenutada? Ц- -ож-----т у-я-- л-жы-н--р-к-т? Ц_ м____ т__ у____ л___ н________ Ц- м-ж-а т-т у-я-ь л-ж- н-п-а-а-? --------------------------------- Ці можна тут узяць лыжы напракат? 0
T-і-moz-na tu- -----s’----h----praka-? T__ m_____ t__ u______ l____ n________ T-і m-z-n- t-t u-y-t-’ l-z-y n-p-a-a-? -------------------------------------- Tsі mozhna tut uzyats’ lyzhy naprakat?

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + valgevene (1-100) MP3 valgevene (1-100)
Videot ei leitud!

Rääkides iseendaga

Kui keegi räägib iseendaga, üeavad kuuljad seda kummaliseks. Aga ometi peaaegu igaüks meist räägib regulaarselt iseendaga. Psühholoogide hinnangul teeb seda 95 protsenti täiskasvanutest. Mängides räägivad lapsed endaga peaaegu alati. Endaga vesltemine on täiesti normaalne. See on lihtsalt suhtluse erivorm. Aegajalt endaga rääkimisel on palju eeliseid! Seda sellepärast, et kõne abil korrastame oma mõtteid. Iseendaga rääkides vallandu meie sisemine hääl. Võib ka öelda, et see tähendab valjusti mõtlemist. Hajameelsed inimesed räägivad iseendaga eriti sageli. Nende puhul on üks aju piirkond passiivsem. Seetõttu nad vähem organiseeritud. Endaga rääkides aitavad nad end olema rohkem metoodilised. Vestlused iseendaga aitavad meil ka otsuseid teha. Nad on ka suurepäraseks stressi maandajaks. Vestlused endaga aitavad keskenduda ja teevad sind produktiivsemaks. Sest mõtete välja ütlemine võtab rohkem aega kui nende mõtlemine. Rääkides oleme oma mõtetest rohkem teadlikud. Me lahendame keerulisi ülesandeid paremini, kui selle käigus endaga räägime. Seda on tõestanud erinevate katsed. Endaga rääkides saame me endale sisendada ka julgust. Paljud sportlased räägivad iseendaga, et ennast motiveerida. Kahjuks räägime me tavaliselt endaga just halbades olukordades. Seetõttu peaks alati püüdma olla positiivne. Ja alati tasub läbi mõelda, mida me soovime. Sel moel saame me oma tegusid positiivselt mõjutada. Kuid kahjuks toimib see vaid siis, kui jääme reaalsuse piiridesse!
Kas sa teadsid?
Rumeenia keel kuulub idaromaani keelte hulka. See on umbes 28 miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad peamiselt Rumeenias ja Moldovas. Samuti on rumeenia keel ametlikult Moldova Vabariigi riigikeel. Aga ka Serbias ja Ukrainas leidub suuremaid rumeeniakeelseid kogukondi. Rumeenia keel tekkis ladina keelest. Roomlased valitsesid kunagi kahte provintsi Doonau ümbruses. Rumeenia keelele kõige sarnasem keel on itaalia keel. Rumeenlased mõistavad itaallasi seetõttu enamasti väga hästi. Teistpidi ei ole see alati nii. See on sellepärast, et rumeenia keel sisaldab palju slaavi sõnu. Ka fonoloogia on mõjutatud ümbritsevad slaavi keeleruumist. Seetõttu on rumeenia tähestikus mõningaid erimärke. Rumeenia keelt kirjutatakse nii nagu seda räägitakse. Ning selles on ikka palju sarnasusi vanade ladina keele struktuuridega... Justnimelt see teebki ka selle keele avastamise nii põnevaks!