Vestmik

et Teel   »   nl Onderweg

37 [kolmkümmend seitse]

Teel

Teel

37 [zevenendertig]

Onderweg

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hollandi Mängi Rohkem
Ta sõidab mootorrattaga. Hij -i-d- o- zi-n -o--r-i--s. H__ r____ o_ z___ m__________ H-j r-j-t o- z-j- m-t-r-i-t-. ----------------------------- Hij rijdt op zijn motorfiets. 0
Ta sõidab jalgrattaga. H-- r-----o- z----fie-s. H__ r____ o_ z___ f_____ H-j r-j-t o- z-j- f-e-s- ------------------------ Hij rijdt op zijn fiets. 0
Ta käib jala. Hi- g--- te-v-et. H__ g___ t_ v____ H-j g-a- t- v-e-. ----------------- Hij gaat te voet. 0
Ta sõidab laevaga. H-----ar- ------t -chip. H__ v____ m__ h__ s_____ H-j v-a-t m-t h-t s-h-p- ------------------------ Hij vaart met het schip. 0
Ta sõidab paadiga. H-- -aa-t--et de--oo-. H__ v____ m__ d_ b____ H-j v-a-t m-t d- b-o-. ---------------------- Hij vaart met de boot. 0
Ta ujub. H-- z--mt. H__ z_____ H-j z-e-t- ---------- Hij zwemt. 0
Kas siin on ohtlik? Is------i-- g-vaa---j-? I_ h__ h___ g__________ I- h-t h-e- g-v-a-l-j-? ----------------------- Is het hier gevaarlijk? 0
Kas üksinda hääletada on ohtlik? I- --- -e-aar-ijk--m -ll-en----li-t--? I_ h__ g_________ o_ a_____ t_ l______ I- h-t g-v-a-l-j- o- a-l-e- t- l-f-e-? -------------------------------------- Is het gevaarlijk om alleen te liften? 0
Kas öösiti jalutama minna on ohtlik? Is -et--e--a--i-k om -s ----t- te gaan-wa---len? I_ h__ g_________ o_ ’_ n_____ t_ g___ w________ I- h-t g-v-a-l-j- o- ’- n-c-t- t- g-a- w-n-e-e-? ------------------------------------------------ Is het gevaarlijk om ’s nachts te gaan wandelen? 0
Me oleme eksinud. W---zijn v-rke--d gered--. W__ z___ v_______ g_______ W-j z-j- v-r-e-r- g-r-d-n- -------------------------- Wij zijn verkeerd gereden. 0
Me oleme valel teel. Wij-z-t--n -p------r-e-rd---e-. W__ z_____ o_ d_ v________ w___ W-j z-t-e- o- d- v-r-e-r-e w-g- ------------------------------- Wij zitten op de verkeerde weg. 0
Me peame ümber pöörama. Wi--m---en --kere-. W__ m_____ o_______ W-j m-e-e- o-k-r-n- ------------------- Wij moeten omkeren. 0
Kus siin parkida saab? W-ar-mag-j- h-er-p--k-r--? W___ m__ j_ h___ p________ W-a- m-g j- h-e- p-r-e-e-? -------------------------- Waar mag je hier parkeren? 0
Kas siin on parkimisplatsi? I------i-------p---e-r-laat-? I_ e_ h___ e__ p_____________ I- e- h-e- e-n p-r-e-r-l-a-s- ----------------------------- Is er hier een parkeerplaats? 0
Kui kaua saab siin parkida? Ho- l--g--u--je hi-r pa--e---? H__ l___ k__ j_ h___ p________ H-e l-n- k-n j- h-e- p-r-e-e-? ------------------------------ Hoe lang kun je hier parkeren? 0
Kas te suusatate? Sk--t u? S____ u_ S-i-t u- -------- Skiet u? 0
Kas te sõidate suusatõstukiga üles? Ga---u -et--- s-i--f- -a---b--e-? G___ u m__ d_ s______ n___ b_____ G-a- u m-t d- s-i-i-t n-a- b-v-n- --------------------------------- Gaat u met de skilift naar boven? 0
Kas siin saab suuski laenutada? K-n--e----r-sk-’- --r-n? K__ j_ h___ s____ h_____ K-n j- h-e- s-i-s h-r-n- ------------------------ Kun je hier ski’s huren? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + hollandi (1-100) MP3 hollandi (1-100)
Videot ei leitud!

Rääkides iseendaga

Kui keegi räägib iseendaga, üeavad kuuljad seda kummaliseks. Aga ometi peaaegu igaüks meist räägib regulaarselt iseendaga. Psühholoogide hinnangul teeb seda 95 protsenti täiskasvanutest. Mängides räägivad lapsed endaga peaaegu alati. Endaga vesltemine on täiesti normaalne. See on lihtsalt suhtluse erivorm. Aegajalt endaga rääkimisel on palju eeliseid! Seda sellepärast, et kõne abil korrastame oma mõtteid. Iseendaga rääkides vallandu meie sisemine hääl. Võib ka öelda, et see tähendab valjusti mõtlemist. Hajameelsed inimesed räägivad iseendaga eriti sageli. Nende puhul on üks aju piirkond passiivsem. Seetõttu nad vähem organiseeritud. Endaga rääkides aitavad nad end olema rohkem metoodilised. Vestlused iseendaga aitavad meil ka otsuseid teha. Nad on ka suurepäraseks stressi maandajaks. Vestlused endaga aitavad keskenduda ja teevad sind produktiivsemaks. Sest mõtete välja ütlemine võtab rohkem aega kui nende mõtlemine. Rääkides oleme oma mõtetest rohkem teadlikud. Me lahendame keerulisi ülesandeid paremini, kui selle käigus endaga räägime. Seda on tõestanud erinevate katsed. Endaga rääkides saame me endale sisendada ka julgust. Paljud sportlased räägivad iseendaga, et ennast motiveerida. Kahjuks räägime me tavaliselt endaga just halbades olukordades. Seetõttu peaks alati püüdma olla positiivne. Ja alati tasub läbi mõelda, mida me soovime. Sel moel saame me oma tegusid positiivselt mõjutada. Kuid kahjuks toimib see vaid siis, kui jääme reaalsuse piiridesse!
Kas sa teadsid?
Rumeenia keel kuulub idaromaani keelte hulka. See on umbes 28 miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad peamiselt Rumeenias ja Moldovas. Samuti on rumeenia keel ametlikult Moldova Vabariigi riigikeel. Aga ka Serbias ja Ukrainas leidub suuremaid rumeeniakeelseid kogukondi. Rumeenia keel tekkis ladina keelest. Roomlased valitsesid kunagi kahte provintsi Doonau ümbruses. Rumeenia keelele kõige sarnasem keel on itaalia keel. Rumeenlased mõistavad itaallasi seetõttu enamasti väga hästi. Teistpidi ei ole see alati nii. See on sellepärast, et rumeenia keel sisaldab palju slaavi sõnu. Ka fonoloogia on mõjutatud ümbritsevad slaavi keeleruumist. Seetõttu on rumeenia tähestikus mõningaid erimärke. Rumeenia keelt kirjutatakse nii nagu seda räägitakse. Ning selles on ikka palju sarnasusi vanade ladina keele struktuuridega... Justnimelt see teebki ka selle keele avastamise nii põnevaks!