Vestmik

et Teel   »   lv Ceļā

37 [kolmkümmend seitse]

Teel

Teel

37 [trīsdesmit septiņi]

Ceļā

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti läti Mängi Rohkem
Ta sõidab mootorrattaga. Vi-š br-u- -- --t-c-k-u. V___ b____ a_ m_________ V-ņ- b-a-c a- m-t-c-k-u- ------------------------ Viņš brauc ar motociklu. 0
Ta sõidab jalgrattaga. Vi-š -ra-- ar di--it--i. V___ b____ a_ d_________ V-ņ- b-a-c a- d-v-i-e-i- ------------------------ Viņš brauc ar divriteni. 0
Ta käib jala. V-ņš-i-t k-j--. V___ i__ k_____ V-ņ- i-t k-j-m- --------------- Viņš iet kājām. 0
Ta sõidab laevaga. Vi-š -r--c ar--uģ-. V___ b____ a_ k____ V-ņ- b-a-c a- k-ģ-. ------------------- Viņš brauc ar kuģi. 0
Ta sõidab paadiga. Viņ- br-uc ar --iv-. V___ b____ a_ l_____ V-ņ- b-a-c a- l-i-u- -------------------- Viņš brauc ar laivu. 0
Ta ujub. Viņš peld. V___ p____ V-ņ- p-l-. ---------- Viņš peld. 0
Kas siin on ohtlik? Va- š-it -r ----a-i? V__ š___ i_ b_______ V-i š-i- i- b-s-a-i- -------------------- Vai šeit ir bīstami? 0
Kas üksinda hääletada on ohtlik? V-i-i---īstam- ---na--p--am -r-u----r ----st---? V__ i_ b______ v_____ p____ b_____ a_ a_________ V-i i- b-s-a-i v-e-a- p-š-m b-a-k- a- a-t-s-o-u- ------------------------------------------------ Vai ir bīstami vienam pašam braukt ar autostopu? 0
Kas öösiti jalutama minna on ohtlik? V-i -as ---bīst--i, -akt- iet -as--i-ā--e-? V__ t__ i_ b_______ n____ i__ p____________ V-i t-s i- b-s-a-i- n-k-ī i-t p-s-a-g-t-e-? ------------------------------------------- Vai tas ir bīstami, naktī iet pastaigāties? 0
Me oleme eksinud. Mēs-e-a--ap-a--ī-uši-s. M__ e___ a_____________ M-s e-a- a-m-l-ī-u-i-s- ----------------------- Mēs esam apmaldījušies. 0
Me oleme valel teel. Mē- e-am--z -e--r-i-ā ce--. M__ e___ u_ n________ c____ M-s e-a- u- n-p-r-i-ā c-ļ-. --------------------------- Mēs esam uz nepareizā ceļa. 0
Me peame ümber pöörama. M--s--ā--i-----a--akaļ. M___ j________ a_______ M-m- j-g-i-ž-s a-p-k-ļ- ----------------------- Mums jāgriežas atpakaļ. 0
Kus siin parkida saab? Kur -ei---a----vie-ot-automašīn-? K__ š___ v__ n_______ a__________ K-r š-i- v-r n-v-e-o- a-t-m-š-n-? --------------------------------- Kur šeit var novietot automašīnu? 0
Kas siin on parkimisplatsi? Va- -ei- -r ----ma---- s-āvl-u-um-? V__ š___ i_ a_________ s___________ V-i š-i- i- a-t-m-š-n- s-ā-l-u-u-s- ----------------------------------- Vai šeit ir automašīnu stāvlaukums? 0
Kui kaua saab siin parkida? Uz--ik-ilg--l---- še-t var----ieto------m----u? U_ c__ i___ l____ š___ v__ n_______ a__________ U- c-k i-g- l-i-u š-i- v-r n-v-e-o- a-t-m-š-n-? ----------------------------------------------- Uz cik ilgu laiku šeit var novietot automašīnu? 0
Kas te suusatate? Vai ----s---ojat? V__ J__ s________ V-i J-s s-ē-o-a-? ----------------- Vai Jūs slēpojat? 0
Kas te sõidate suusatõstukiga üles? Va--J-- b-a-k-i-----g-- ar-sl-p-tāj- -a------? V__ J__ b________ a____ a_ s________ p________ V-i J-s b-a-k-i-t a-g-ā a- s-ē-o-ā-u p-c-l-j-? ---------------------------------------------- Vai Jūs brauksiet augšā ar slēpotāju pacēlāju? 0
Kas siin saab suuski laenutada? Va- t--va- -o--t s----s? V__ t_ v__ n____ s______ V-i t- v-r n-m-t s-ē-e-? ------------------------ Vai te var nomāt slēpes? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + läti (1-100) MP3 läti (1-100)
Videot ei leitud!

Rääkides iseendaga

Kui keegi räägib iseendaga, üeavad kuuljad seda kummaliseks. Aga ometi peaaegu igaüks meist räägib regulaarselt iseendaga. Psühholoogide hinnangul teeb seda 95 protsenti täiskasvanutest. Mängides räägivad lapsed endaga peaaegu alati. Endaga vesltemine on täiesti normaalne. See on lihtsalt suhtluse erivorm. Aegajalt endaga rääkimisel on palju eeliseid! Seda sellepärast, et kõne abil korrastame oma mõtteid. Iseendaga rääkides vallandu meie sisemine hääl. Võib ka öelda, et see tähendab valjusti mõtlemist. Hajameelsed inimesed räägivad iseendaga eriti sageli. Nende puhul on üks aju piirkond passiivsem. Seetõttu nad vähem organiseeritud. Endaga rääkides aitavad nad end olema rohkem metoodilised. Vestlused iseendaga aitavad meil ka otsuseid teha. Nad on ka suurepäraseks stressi maandajaks. Vestlused endaga aitavad keskenduda ja teevad sind produktiivsemaks. Sest mõtete välja ütlemine võtab rohkem aega kui nende mõtlemine. Rääkides oleme oma mõtetest rohkem teadlikud. Me lahendame keerulisi ülesandeid paremini, kui selle käigus endaga räägime. Seda on tõestanud erinevate katsed. Endaga rääkides saame me endale sisendada ka julgust. Paljud sportlased räägivad iseendaga, et ennast motiveerida. Kahjuks räägime me tavaliselt endaga just halbades olukordades. Seetõttu peaks alati püüdma olla positiivne. Ja alati tasub läbi mõelda, mida me soovime. Sel moel saame me oma tegusid positiivselt mõjutada. Kuid kahjuks toimib see vaid siis, kui jääme reaalsuse piiridesse!
Kas sa teadsid?
Rumeenia keel kuulub idaromaani keelte hulka. See on umbes 28 miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad peamiselt Rumeenias ja Moldovas. Samuti on rumeenia keel ametlikult Moldova Vabariigi riigikeel. Aga ka Serbias ja Ukrainas leidub suuremaid rumeeniakeelseid kogukondi. Rumeenia keel tekkis ladina keelest. Roomlased valitsesid kunagi kahte provintsi Doonau ümbruses. Rumeenia keelele kõige sarnasem keel on itaalia keel. Rumeenlased mõistavad itaallasi seetõttu enamasti väga hästi. Teistpidi ei ole see alati nii. See on sellepärast, et rumeenia keel sisaldab palju slaavi sõnu. Ka fonoloogia on mõjutatud ümbritsevad slaavi keeleruumist. Seetõttu on rumeenia tähestikus mõningaid erimärke. Rumeenia keelt kirjutatakse nii nagu seda räägitakse. Ning selles on ikka palju sarnasusi vanade ladina keele struktuuridega... Justnimelt see teebki ka selle keele avastamise nii põnevaks!