Vestmik

et Teel   »   sr На путу

37 [kolmkümmend seitse]

Teel

Teel

37 [тридесет и седам]

37 [trideset i sedam]

На путу

[Na putu]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti serbia Mängi Rohkem
Ta sõidab mootorrattaga. О- се в-зи----о-о-. О_ с_ в___ м_______ О- с- в-з- м-т-р-м- ------------------- Он се вози мотором. 0
On se vo-i--otor--. O_ s_ v___ m_______ O- s- v-z- m-t-r-m- ------------------- On se vozi motorom.
Ta sõidab jalgrattaga. О- -е--о-- би-ик-ом. О_ с_ в___ б________ О- с- в-з- б-ц-к-о-. -------------------- Он се вози бициклом. 0
O- s-----i---c-----. O_ s_ v___ b________ O- s- v-z- b-c-k-o-. -------------------- On se vozi biciklom.
Ta käib jala. Он-и-е -еш-е. О_ и__ п_____ О- и-е п-ш-е- ------------- Он иде пешке. 0
On i---p-š-e. O_ i__ p_____ O- i-e p-š-e- ------------- On ide peške.
Ta sõidab laevaga. Он-путује -----м. О_ п_____ б______ О- п-т-ј- б-о-о-. ----------------- Он путује бродом. 0
O- putu-e b-od-m. O_ p_____ b______ O- p-t-j- b-o-o-. ----------------- On putuje brodom.
Ta sõidab paadiga. Он-с---ози--амцем. О_ с_ в___ ч______ О- с- в-з- ч-м-е-. ------------------ Он се вози чамцем. 0
O- s--vo-i-č-m---. O_ s_ v___ č______ O- s- v-z- č-m-e-. ------------------ On se vozi čamcem.
Ta ujub. Он п-ив-. О_ п_____ О- п-и-а- --------- Он плива. 0
On-p-iva. O_ p_____ O- p-i-a- --------- On pliva.
Kas siin on ohtlik? Д--ли ---ов-е-о--сн-? Д_ л_ ј_ о___ о______ Д- л- ј- о-д- о-а-н-? --------------------- Да ли је овде опасно? 0
Da-l---- --de-o---n-? D_ l_ j_ o___ o______ D- l- j- o-d- o-a-n-? --------------------- Da li je ovde opasno?
Kas üksinda hääletada on ohtlik? Да-ли ---о-асно--а---т--и--т-? Д_ л_ ј_ о_____ с__ с_________ Д- л- ј- о-а-н- с-м с-о-и-а-и- ------------------------------ Да ли је опасно сам стопирати? 0
Da -i je opasn- s-- st-p-r-t-? D_ l_ j_ o_____ s__ s_________ D- l- j- o-a-n- s-m s-o-i-a-i- ------------------------------ Da li je opasno sam stopirati?
Kas öösiti jalutama minna on ohtlik? Да-л---е--пас-о-ше--ти-но-у? Д_ л_ ј_ о_____ ш_____ н____ Д- л- ј- о-а-н- ш-т-т- н-ћ-? ---------------------------- Да ли је опасно шетати ноћу? 0
D- l- -e o-as-o ---at- -o--u? D_ l_ j_ o_____ š_____ n____ D- l- j- o-a-n- š-t-t- n-c-u- ----------------------------- Da li je opasno šetati noću?
Me oleme eksinud. Погр-ши---с-о ---. П________ с__ п___ П-г-е-и-и с-о п-т- ------------------ Погрешили смо пут. 0
P----šil- -m- --t. P________ s__ p___ P-g-e-i-i s-o p-t- ------------------ Pogrešili smo put.
Me oleme valel teel. Н- п--р--но- -мо---ту. Н_ п________ с__ п____ Н- п-г-е-н-м с-о п-т-. ---------------------- На погрешном смо путу. 0
Na -ogrešno---mo -u--. N_ p________ s__ p____ N- p-g-e-n-m s-o p-t-. ---------------------- Na pogrešnom smo putu.
Me peame ümber pöörama. М-рам- се вра----. М_____ с_ в_______ М-р-м- с- в-а-и-и- ------------------ Морамо се вратити. 0
Mo-a---s- v--titi. M_____ s_ v_______ M-r-m- s- v-a-i-i- ------------------ Moramo se vratiti.
Kus siin parkida saab? Гд- се--вде-мо-- па-к-рат-? Г__ с_ о___ м___ п_________ Г-е с- о-д- м-ж- п-р-и-а-и- --------------------------- Где се овде може паркирати? 0
Gd- -e ov-e mož----rk-ra-i? G__ s_ o___ m___ p_________ G-e s- o-d- m-ž- p-r-i-a-i- --------------------------- Gde se ovde može parkirati?
Kas siin on parkimisplatsi? И-- ли-о--е па-ки--л-ш--? И__ л_ о___ п____________ И-а л- о-д- п-р-и-а-и-т-? ------------------------- Има ли овде паркиралиште? 0
I-a l-----e p-r-ira-i-t-? I__ l_ o___ p____________ I-a l- o-d- p-r-i-a-i-t-? ------------------------- Ima li ovde parkiralište?
Kui kaua saab siin parkida? Кол--- ---о-с--овде--о-е-------ати? К_____ д___ с_ о___ м___ п_________ К-л-к- д-г- с- о-д- м-ж- п-р-и-а-и- ----------------------------------- Колико дуго се овде може паркирати? 0
K--ik--d--o s- --d- mo-- p--kirat-? K_____ d___ s_ o___ m___ p_________ K-l-k- d-g- s- o-d- m-ž- p-r-i-a-i- ----------------------------------- Koliko dugo se ovde može parkirati?
Kas te suusatate? Д-----с---ате? Д_ л_ с_______ Д- л- с-и-а-е- -------------- Да ли скијате? 0
D- -i sk-ja-e? D_ l_ s_______ D- l- s-i-a-e- -------------- Da li skijate?
Kas te sõidate suusatõstukiga üles? Во--те-л--се-с--с--ј---им-ли--ом -о--? В_____ л_ с_ с_ с________ л_____ г____ В-з-т- л- с- с- с-и-а-к-м л-ф-о- г-р-? -------------------------------------- Возите ли се са скијашким лифтом горе? 0
Vozit- -i ---s---k-ja-k-m---ft-m -ore? V_____ l_ s_ s_ s________ l_____ g____ V-z-t- l- s- s- s-i-a-k-m l-f-o- g-r-? -------------------------------------- Vozite li se sa skijaškim liftom gore?
Kas siin saab suuski laenutada? М-гу--и-с---вде ---а--ити ск--е? М___ л_ с_ о___ и________ с_____ М-г- л- с- о-д- и-н-ј-и-и с-и-е- -------------------------------- Могу ли се овде изнајмити скије? 0
Mogu-l-------de-i-na--it---k---? M___ l_ s_ o___ i________ s_____ M-g- l- s- o-d- i-n-j-i-i s-i-e- -------------------------------- Mogu li se ovde iznajmiti skije?

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + serbia (1-100) MP3 serbia (1-100)
Videot ei leitud!

Rääkides iseendaga

Kui keegi räägib iseendaga, üeavad kuuljad seda kummaliseks. Aga ometi peaaegu igaüks meist räägib regulaarselt iseendaga. Psühholoogide hinnangul teeb seda 95 protsenti täiskasvanutest. Mängides räägivad lapsed endaga peaaegu alati. Endaga vesltemine on täiesti normaalne. See on lihtsalt suhtluse erivorm. Aegajalt endaga rääkimisel on palju eeliseid! Seda sellepärast, et kõne abil korrastame oma mõtteid. Iseendaga rääkides vallandu meie sisemine hääl. Võib ka öelda, et see tähendab valjusti mõtlemist. Hajameelsed inimesed räägivad iseendaga eriti sageli. Nende puhul on üks aju piirkond passiivsem. Seetõttu nad vähem organiseeritud. Endaga rääkides aitavad nad end olema rohkem metoodilised. Vestlused iseendaga aitavad meil ka otsuseid teha. Nad on ka suurepäraseks stressi maandajaks. Vestlused endaga aitavad keskenduda ja teevad sind produktiivsemaks. Sest mõtete välja ütlemine võtab rohkem aega kui nende mõtlemine. Rääkides oleme oma mõtetest rohkem teadlikud. Me lahendame keerulisi ülesandeid paremini, kui selle käigus endaga räägime. Seda on tõestanud erinevate katsed. Endaga rääkides saame me endale sisendada ka julgust. Paljud sportlased räägivad iseendaga, et ennast motiveerida. Kahjuks räägime me tavaliselt endaga just halbades olukordades. Seetõttu peaks alati püüdma olla positiivne. Ja alati tasub läbi mõelda, mida me soovime. Sel moel saame me oma tegusid positiivselt mõjutada. Kuid kahjuks toimib see vaid siis, kui jääme reaalsuse piiridesse!
Kas sa teadsid?
Rumeenia keel kuulub idaromaani keelte hulka. See on umbes 28 miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad peamiselt Rumeenias ja Moldovas. Samuti on rumeenia keel ametlikult Moldova Vabariigi riigikeel. Aga ka Serbias ja Ukrainas leidub suuremaid rumeeniakeelseid kogukondi. Rumeenia keel tekkis ladina keelest. Roomlased valitsesid kunagi kahte provintsi Doonau ümbruses. Rumeenia keelele kõige sarnasem keel on itaalia keel. Rumeenlased mõistavad itaallasi seetõttu enamasti väga hästi. Teistpidi ei ole see alati nii. See on sellepärast, et rumeenia keel sisaldab palju slaavi sõnu. Ka fonoloogia on mõjutatud ümbritsevad slaavi keeleruumist. Seetõttu on rumeenia tähestikus mõningaid erimärke. Rumeenia keelt kirjutatakse nii nagu seda räägitakse. Ning selles on ikka palju sarnasusi vanade ladina keele struktuuridega... Justnimelt see teebki ka selle keele avastamise nii põnevaks!