Vestmik

et Teel   »   no På vei

37 [kolmkümmend seitse]

Teel

Teel

37 [trettisju]

På vei

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti norra Mängi Rohkem
Ta sõidab mootorrattaga. H---kj-r---m-t-rsykkel. H__ k_____ m___________ H-n k-ø-e- m-t-r-y-k-l- ----------------------- Han kjører motorsykkel. 0
Ta sõidab jalgrattaga. Han-s-kle-. H__ s______ H-n s-k-e-. ----------- Han sykler. 0
Ta käib jala. Ha- -år-til-f-ts. H__ g__ t__ f____ H-n g-r t-l f-t-. ----------------- Han går til fots. 0
Ta sõidab laevaga. Ha- kj-r----ed ----e-. H__ k_____ m__ s______ H-n k-ø-e- m-d s-i-e-. ---------------------- Han kjører med skipet. 0
Ta sõidab paadiga. H-n k---er------å---. H__ k_____ m__ b_____ H-n k-ø-e- m-d b-t-n- --------------------- Han kjører med båten. 0
Ta ujub. H-n svø---r. H__ s_______ H-n s-ø-m-r- ------------ Han svømmer. 0
Kas siin on ohtlik? E- d-t -ar-ig----? E_ d__ f_____ h___ E- d-t f-r-i- h-r- ------------------ Er det farlig her? 0
Kas üksinda hääletada on ohtlik? Er --t-far-i- å-h---- a----? E_ d__ f_____ å h____ a_____ E- d-t f-r-i- å h-i-e a-e-e- ---------------------------- Er det farlig å haike alene? 0
Kas öösiti jalutama minna on ohtlik? Er et farlig-å gå---- om ---t-n? E_ e_ f_____ å g_ t__ o_ n______ E- e- f-r-i- å g- t-r o- n-t-e-? -------------------------------- Er et farlig å gå tur om natten? 0
Me oleme eksinud. V- --- -j--t o-- v--l. V_ h__ k____ o__ v____ V- h-r k-ø-t o-s v-l-. ---------------------- Vi har kjørt oss vill. 0
Me oleme valel teel. V- er-p- -eil v--. V_ e_ p_ f___ v___ V- e- p- f-i- v-i- ------------------ Vi er på feil vei. 0
Me peame ümber pöörama. V------n-. V_ m_ s___ V- m- s-u- ---------- Vi må snu. 0
Kus siin parkida saab? H-or ----m---par-e-e---r? H___ k__ m__ p______ h___ H-o- k-n m-n p-r-e-e h-r- ------------------------- Hvor kan man parkere her? 0
Kas siin on parkimisplatsi? F---es-de- en -arkeri---pla-s her? F_____ d__ e_ p______________ h___ F-n-e- d-t e- p-r-e-i-g-p-a-s h-r- ---------------------------------- Finnes det en parkeringsplass her? 0
Kui kaua saab siin parkida? H----l-n-- k-n------a-kere --r? H___ l____ k__ m__ p______ h___ H-o- l-n-e k-n m-n p-r-e-e h-r- ------------------------------- Hvor lenge kan man parkere her? 0
Kas te suusatate? Går-du p- -ki? G__ d_ p_ s___ G-r d- p- s-i- -------------- Går du på ski? 0
Kas te sõidate suusatõstukiga üles? Kj---r du---p m-d-----eisen? K_____ d_ o__ m__ s_________ K-ø-e- d- o-p m-d s-i-e-s-n- ---------------------------- Kjører du opp med skiheisen? 0
Kas siin saab suuski laenutada? Gå---e- -n ----ie s-i--er? G__ d__ a_ å l___ s__ h___ G-r d-t a- å l-i- s-i h-r- -------------------------- Går det an å leie ski her? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + norra (1-100) MP3 norra (1-100)
Videot ei leitud!

Rääkides iseendaga

Kui keegi räägib iseendaga, üeavad kuuljad seda kummaliseks. Aga ometi peaaegu igaüks meist räägib regulaarselt iseendaga. Psühholoogide hinnangul teeb seda 95 protsenti täiskasvanutest. Mängides räägivad lapsed endaga peaaegu alati. Endaga vesltemine on täiesti normaalne. See on lihtsalt suhtluse erivorm. Aegajalt endaga rääkimisel on palju eeliseid! Seda sellepärast, et kõne abil korrastame oma mõtteid. Iseendaga rääkides vallandu meie sisemine hääl. Võib ka öelda, et see tähendab valjusti mõtlemist. Hajameelsed inimesed räägivad iseendaga eriti sageli. Nende puhul on üks aju piirkond passiivsem. Seetõttu nad vähem organiseeritud. Endaga rääkides aitavad nad end olema rohkem metoodilised. Vestlused iseendaga aitavad meil ka otsuseid teha. Nad on ka suurepäraseks stressi maandajaks. Vestlused endaga aitavad keskenduda ja teevad sind produktiivsemaks. Sest mõtete välja ütlemine võtab rohkem aega kui nende mõtlemine. Rääkides oleme oma mõtetest rohkem teadlikud. Me lahendame keerulisi ülesandeid paremini, kui selle käigus endaga räägime. Seda on tõestanud erinevate katsed. Endaga rääkides saame me endale sisendada ka julgust. Paljud sportlased räägivad iseendaga, et ennast motiveerida. Kahjuks räägime me tavaliselt endaga just halbades olukordades. Seetõttu peaks alati püüdma olla positiivne. Ja alati tasub läbi mõelda, mida me soovime. Sel moel saame me oma tegusid positiivselt mõjutada. Kuid kahjuks toimib see vaid siis, kui jääme reaalsuse piiridesse!
Kas sa teadsid?
Rumeenia keel kuulub idaromaani keelte hulka. See on umbes 28 miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad peamiselt Rumeenias ja Moldovas. Samuti on rumeenia keel ametlikult Moldova Vabariigi riigikeel. Aga ka Serbias ja Ukrainas leidub suuremaid rumeeniakeelseid kogukondi. Rumeenia keel tekkis ladina keelest. Roomlased valitsesid kunagi kahte provintsi Doonau ümbruses. Rumeenia keelele kõige sarnasem keel on itaalia keel. Rumeenlased mõistavad itaallasi seetõttu enamasti väga hästi. Teistpidi ei ole see alati nii. See on sellepärast, et rumeenia keel sisaldab palju slaavi sõnu. Ka fonoloogia on mõjutatud ümbritsevad slaavi keeleruumist. Seetõttu on rumeenia tähestikus mõningaid erimärke. Rumeenia keelt kirjutatakse nii nagu seda räägitakse. Ning selles on ikka palju sarnasusi vanade ladina keele struktuuridega... Justnimelt see teebki ka selle keele avastamise nii põnevaks!