Vestmik

et Teel   »   sv På väg

37 [kolmkümmend seitse]

Teel

Teel

37 [trettiosju]

På väg

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rootsi Mängi Rohkem
Ta sõidab mootorrattaga. Ha--------ed-mot-r-----n. H__ å___ m__ m___________ H-n å-e- m-d m-t-r-y-e-n- ------------------------- Han åker med motorcykeln. 0
Ta sõidab jalgrattaga. H-n -k-- med-c-ke--. H__ å___ m__ c______ H-n å-e- m-d c-k-l-. -------------------- Han åker med cykeln. 0
Ta käib jala. Han---- ti-l -ots. H__ g__ t___ f____ H-n g-r t-l- f-t-. ------------------ Han går till fots. 0
Ta sõidab laevaga. Han -----m-- -ar-yge-. H__ å___ m__ f________ H-n å-e- m-d f-r-y-e-. ---------------------- Han åker med fartyget. 0
Ta sõidab paadiga. H-n--k-----d -åten. H__ å___ m__ b_____ H-n å-e- m-d b-t-n- ------------------- Han åker med båten. 0
Ta ujub. H-n --mma-. H__ s______ H-n s-m-a-. ----------- Han simmar. 0
Kas siin on ohtlik? Ä- --- fa-ligt-hä-? Ä_ d__ f______ h___ Ä- d-t f-r-i-t h-r- ------------------- Är det farligt här? 0
Kas üksinda hääletada on ohtlik? Är--e----r--g-------ifta------? Ä_ d__ f______ a__ l____ e_____ Ä- d-t f-r-i-t a-t l-f-a e-s-m- ------------------------------- Är det farligt att lifta ensam? 0
Kas öösiti jalutama minna on ohtlik? Ä- -e--far---t -tt -å-ut-och--å----------na? Ä_ d__ f______ a__ g_ u_ o__ g_ p_ n________ Ä- d-t f-r-i-t a-t g- u- o-h g- p- n-t-e-n-? -------------------------------------------- Är det farligt att gå ut och gå på nätterna? 0
Me oleme eksinud. V- har-k--t vi--e. V_ h__ k___ v_____ V- h-r k-r- v-l-e- ------------------ Vi har kört vilse. 0
Me oleme valel teel. V- --r -----t-på fel ---. V_ h__ k_____ p_ f__ v___ V- h-r k-m-i- p- f-l v-g- ------------------------- Vi har kommit på fel väg. 0
Me peame ümber pöörama. V- ---t- åka--ill---a. V_ m____ å__ t________ V- m-s-e å-a t-l-b-k-. ---------------------- Vi måste åka tillbaka. 0
Kus siin parkida saab? Var -an --n --rker--hä-? V__ k__ m__ p______ h___ V-r k-n m-n p-r-e-a h-r- ------------------------ Var kan man parkera här? 0
Kas siin on parkimisplatsi? F---s --- någo--p-rk--------------r? F____ d__ n____ p______________ h___ F-n-s d-t n-g-n p-r-e-i-g-p-a-s h-r- ------------------------------------ Finns det någon parkeringsplats här? 0
Kui kaua saab siin parkida? Hur ---ge-k-n --- -a--e---h-r? H__ l____ k__ m__ p______ h___ H-r l-n-e k-n m-n p-r-e-a h-r- ------------------------------ Hur länge kan man parkera här? 0
Kas te suusatate? Å--r -- -kidor? Å___ n_ s______ Å-e- n- s-i-o-? --------------- Åker ni skidor? 0
Kas te sõidate suusatõstukiga üles? Åker--i-u----e---kid-i-t--? Å___ n_ u__ m__ s__________ Å-e- n- u-p m-d s-i-l-f-e-? --------------------------- Åker ni upp med skidliften? 0
Kas siin saab suuski laenutada? Ka---an --n- ----or h-r? K__ m__ l___ s_____ h___ K-n m-n l-n- s-i-o- h-r- ------------------------ Kan man låna skidor här? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + rootsi (1-100) MP3 rootsi (1-100)
Videot ei leitud!

Rääkides iseendaga

Kui keegi räägib iseendaga, üeavad kuuljad seda kummaliseks. Aga ometi peaaegu igaüks meist räägib regulaarselt iseendaga. Psühholoogide hinnangul teeb seda 95 protsenti täiskasvanutest. Mängides räägivad lapsed endaga peaaegu alati. Endaga vesltemine on täiesti normaalne. See on lihtsalt suhtluse erivorm. Aegajalt endaga rääkimisel on palju eeliseid! Seda sellepärast, et kõne abil korrastame oma mõtteid. Iseendaga rääkides vallandu meie sisemine hääl. Võib ka öelda, et see tähendab valjusti mõtlemist. Hajameelsed inimesed räägivad iseendaga eriti sageli. Nende puhul on üks aju piirkond passiivsem. Seetõttu nad vähem organiseeritud. Endaga rääkides aitavad nad end olema rohkem metoodilised. Vestlused iseendaga aitavad meil ka otsuseid teha. Nad on ka suurepäraseks stressi maandajaks. Vestlused endaga aitavad keskenduda ja teevad sind produktiivsemaks. Sest mõtete välja ütlemine võtab rohkem aega kui nende mõtlemine. Rääkides oleme oma mõtetest rohkem teadlikud. Me lahendame keerulisi ülesandeid paremini, kui selle käigus endaga räägime. Seda on tõestanud erinevate katsed. Endaga rääkides saame me endale sisendada ka julgust. Paljud sportlased räägivad iseendaga, et ennast motiveerida. Kahjuks räägime me tavaliselt endaga just halbades olukordades. Seetõttu peaks alati püüdma olla positiivne. Ja alati tasub läbi mõelda, mida me soovime. Sel moel saame me oma tegusid positiivselt mõjutada. Kuid kahjuks toimib see vaid siis, kui jääme reaalsuse piiridesse!
Kas sa teadsid?
Rumeenia keel kuulub idaromaani keelte hulka. See on umbes 28 miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad peamiselt Rumeenias ja Moldovas. Samuti on rumeenia keel ametlikult Moldova Vabariigi riigikeel. Aga ka Serbias ja Ukrainas leidub suuremaid rumeeniakeelseid kogukondi. Rumeenia keel tekkis ladina keelest. Roomlased valitsesid kunagi kahte provintsi Doonau ümbruses. Rumeenia keelele kõige sarnasem keel on itaalia keel. Rumeenlased mõistavad itaallasi seetõttu enamasti väga hästi. Teistpidi ei ole see alati nii. See on sellepärast, et rumeenia keel sisaldab palju slaavi sõnu. Ka fonoloogia on mõjutatud ümbritsevad slaavi keeleruumist. Seetõttu on rumeenia tähestikus mõningaid erimärke. Rumeenia keelt kirjutatakse nii nagu seda räägitakse. Ning selles on ikka palju sarnasusi vanade ladina keele struktuuridega... Justnimelt see teebki ka selle keele avastamise nii põnevaks!