Vestmik

et Teel   »   eo Survoje

37 [kolmkümmend seitse]

Teel

Teel

37 [tridek sep]

Survoje

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti esperanto Mängi Rohkem
Ta sõidab mootorrattaga. L--m-torc-k-a-. L_ m___________ L- m-t-r-i-l-s- --------------- Li motorciklas. 0
Ta sõidab jalgrattaga. Li-b-c---as. L_ b________ L- b-c-k-a-. ------------ Li biciklas. 0
Ta käib jala. Li----di-as. L_ p________ L- p-e-i-a-. ------------ Li piediras. 0
Ta sõidab laevaga. Li ŝ--as. L_ ŝ_____ L- ŝ-p-s- --------- Li ŝipas. 0
Ta sõidab paadiga. Li--oa---. L_ b______ L- b-a-a-. ---------- Li boatas. 0
Ta ujub. L- --ĝ-s. L_ n_____ L- n-ĝ-s- --------- Li naĝas. 0
Kas siin on ohtlik? Ĉu--s-a- d-nĝ----ĉ----e? Ĉ_ e____ d______ ĉ______ Ĉ- e-t-s d-n-e-e ĉ---i-? ------------------------ Ĉu estas danĝere ĉi-tie? 0
Kas üksinda hääletada on ohtlik? Ĉu es--s-d-----e sol-----v-turi? Ĉ_ e____ d______ s___ p_________ Ĉ- e-t-s d-n-e-e s-l- p-t-e-u-i- -------------------------------- Ĉu estas danĝere sole petveturi? 0
Kas öösiti jalutama minna on ohtlik? Ĉ- --tas--a--ere-no-----ro--ni? Ĉ_ e____ d______ n____ p_______ Ĉ- e-t-s d-n-e-e n-k-e p-o-e-i- ------------------------------- Ĉu estas danĝere nokte promeni? 0
Me oleme eksinud. Ni-vojerar-s. N_ v_________ N- v-j-r-r-s- ------------- Ni vojeraris. 0
Me oleme valel teel. Ni-est-- --- -----l-u-t- vo-o. N_ e____ s__ l_ m_______ v____ N- e-t-s s-r l- m-l-u-t- v-j-. ------------------------------ Ni estas sur la malĝusta vojo. 0
Me peame ümber pöörama. N- d---s--e---i--. N_ d____ r________ N- d-v-s r-t-o-r-. ------------------ Ni devas retroiri. 0
Kus siin parkida saab? Ki--p----------i-tie? K__ p________ ĉ______ K-e p-r-e-l-s ĉ---i-? --------------------- Kie parkeblas ĉi-tie? 0
Kas siin on parkimisplatsi? Ĉ------s--a-k--o----t-e? Ĉ_ e____ p______ ĉ______ Ĉ- e-t-s p-r-e-o ĉ---i-? ------------------------ Ĉu estas parkejo ĉi-tie? 0
Kui kaua saab siin parkida? Kiom----ge -arkeb--- -i----? K___ l____ p________ ĉ______ K-o- l-n-e p-r-e-l-s ĉ---i-? ---------------------------- Kiom longe parkeblas ĉi-tie? 0
Kas te suusatate? Ĉ---i-s--as? Ĉ_ v_ s_____ Ĉ- v- s-i-s- ------------ Ĉu vi skias? 0
Kas te sõidate suusatõstukiga üles? Ĉ---i ---r-nve----s--e--sk-l--to? Ĉ_ v_ s____________ p__ s________ Ĉ- v- s-p-e-v-t-r-s p-r s-i-i-t-? --------------------------------- Ĉu vi suprenveturas per skilifto? 0
Kas siin saab suuski laenutada? Ĉu -n--p--as -u-reni-ski-jn ĉ---i-? Ĉ_ o__ p____ l______ s_____ ĉ______ Ĉ- o-i p-v-s l-p-e-i s-i-j- ĉ---i-? ----------------------------------- Ĉu oni povas lupreni skiojn ĉi-tie? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + esperanto (1-100) MP3 esperanto (1-100)
Videot ei leitud!

Rääkides iseendaga

Kui keegi räägib iseendaga, üeavad kuuljad seda kummaliseks. Aga ometi peaaegu igaüks meist räägib regulaarselt iseendaga. Psühholoogide hinnangul teeb seda 95 protsenti täiskasvanutest. Mängides räägivad lapsed endaga peaaegu alati. Endaga vesltemine on täiesti normaalne. See on lihtsalt suhtluse erivorm. Aegajalt endaga rääkimisel on palju eeliseid! Seda sellepärast, et kõne abil korrastame oma mõtteid. Iseendaga rääkides vallandu meie sisemine hääl. Võib ka öelda, et see tähendab valjusti mõtlemist. Hajameelsed inimesed räägivad iseendaga eriti sageli. Nende puhul on üks aju piirkond passiivsem. Seetõttu nad vähem organiseeritud. Endaga rääkides aitavad nad end olema rohkem metoodilised. Vestlused iseendaga aitavad meil ka otsuseid teha. Nad on ka suurepäraseks stressi maandajaks. Vestlused endaga aitavad keskenduda ja teevad sind produktiivsemaks. Sest mõtete välja ütlemine võtab rohkem aega kui nende mõtlemine. Rääkides oleme oma mõtetest rohkem teadlikud. Me lahendame keerulisi ülesandeid paremini, kui selle käigus endaga räägime. Seda on tõestanud erinevate katsed. Endaga rääkides saame me endale sisendada ka julgust. Paljud sportlased räägivad iseendaga, et ennast motiveerida. Kahjuks räägime me tavaliselt endaga just halbades olukordades. Seetõttu peaks alati püüdma olla positiivne. Ja alati tasub läbi mõelda, mida me soovime. Sel moel saame me oma tegusid positiivselt mõjutada. Kuid kahjuks toimib see vaid siis, kui jääme reaalsuse piiridesse!
Kas sa teadsid?
Rumeenia keel kuulub idaromaani keelte hulka. See on umbes 28 miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad peamiselt Rumeenias ja Moldovas. Samuti on rumeenia keel ametlikult Moldova Vabariigi riigikeel. Aga ka Serbias ja Ukrainas leidub suuremaid rumeeniakeelseid kogukondi. Rumeenia keel tekkis ladina keelest. Roomlased valitsesid kunagi kahte provintsi Doonau ümbruses. Rumeenia keelele kõige sarnasem keel on itaalia keel. Rumeenlased mõistavad itaallasi seetõttu enamasti väga hästi. Teistpidi ei ole see alati nii. See on sellepärast, et rumeenia keel sisaldab palju slaavi sõnu. Ka fonoloogia on mõjutatud ümbritsevad slaavi keeleruumist. Seetõttu on rumeenia tähestikus mõningaid erimärke. Rumeenia keelt kirjutatakse nii nagu seda räägitakse. Ning selles on ikka palju sarnasusi vanade ladina keele struktuuridega... Justnimelt see teebki ka selle keele avastamise nii põnevaks!