Vestmik

et Teel   »   sl Na poti

37 [kolmkümmend seitse]

Teel

Teel

37 [sedemintrideset]

Na poti

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti sloveeni Mängi Rohkem
Ta sõidab mootorrattaga. On s--pel-- - -o-or--m -oles---(--moto-----. O_ s_ p____ z m_______ k______ (_ m_________ O- s- p-l-e z m-t-r-i- k-l-s-m (- m-t-r-e-)- -------------------------------------------- On se pelje z motornim kolesom (z motorjem). 0
Ta sõidab jalgrattaga. On-----el-- s ---e--m. O_ s_ p____ s k_______ O- s- p-l-e s k-l-s-m- ---------------------- On se pelje s kolesom. 0
Ta käib jala. On --e-pe-. O_ g__ p___ O- g-e p-š- ----------- On gre peš. 0
Ta sõidab laevaga. O- s--p-l-e z ---jo. O_ s_ p____ z l_____ O- s- p-l-e z l-d-o- -------------------- On se pelje z ladjo. 0
Ta sõidab paadiga. On-se p-lje-s ---nom. O_ s_ p____ s č______ O- s- p-l-e s č-l-o-. --------------------- On se pelje s čolnom. 0
Ta ujub. On p-ava. O_ p_____ O- p-a-a- --------- On plava. 0
Kas siin on ohtlik? A-i-j--tukaj-ne-a-no? A__ j_ t____ n_______ A-i j- t-k-j n-v-r-o- --------------------- Ali je tukaj nevarno? 0
Kas üksinda hääletada on ohtlik? Al---- -uk-- n-var-o, če-----potuješ-z -v--št--o-? A__ j_ t____ n_______ č_ s__ p______ z a__________ A-i j- t-k-j n-v-r-o- č- s-m p-t-j-š z a-t-š-o-o-? -------------------------------------------------- Ali je tukaj nevarno, če sam potuješ z avtoštopom? 0
Kas öösiti jalutama minna on ohtlik? A-i--e-je nev-rno-s----aj-------oči? A__ s_ j_ n______ s_________ p______ A-i s- j- n-v-r-o s-r-h-j-t- p-n-č-? ------------------------------------ Ali se je nevarno sprehajati ponoči? 0
Me oleme eksinud. Z-š-----o. Z____ s___ Z-š-i s-o- ---------- Zašli smo. 0
Me oleme valel teel. Na--a--č-- pot- s--. N_ n______ p___ s___ N- n-p-č-i p-t- s-o- -------------------- Na napačni poti smo. 0
Me peame ümber pöörama. M--am- -- vrn---. M_____ s_ v______ M-r-m- s- v-n-t-. ----------------- Moramo se vrniti. 0
Kus siin parkida saab? Kje se--u--j-l--ko p-r-ir-? K__ s_ t____ l____ p_______ K-e s- t-k-j l-h-o p-r-i-a- --------------------------- Kje se tukaj lahko parkira? 0
Kas siin on parkimisplatsi? J- -uk-- k--šn- p---i-----? J_ t____ k_____ p__________ J- t-k-j k-k-n- p-r-i-i-č-? --------------------------- Je tukaj kakšno parkirišče? 0
Kui kaua saab siin parkida? Kako--o-go -e -m- ---a- p-rk-r-t-? K___ d____ s_ s__ t____ p_________ K-k- d-l-o s- s-e t-k-j p-r-i-a-i- ---------------------------------- Kako dolgo se sme tukaj parkirati? 0
Kas te suusatate? Ali -mučate? A__ s_______ A-i s-u-a-e- ------------ Ali smučate? 0
Kas te sõidate suusatõstukiga üles? S----------l-a----o-----mu-a-sko ži-n-co-(-e-e-n-co,-v-e-n----? S_ b____ p______ g__ s s________ ž______ (__________ v_________ S- b-s-e p-l-a-i g-r s s-u-a-s-o ž-č-i-o (-e-e-n-c-, v-e-n-c-)- --------------------------------------------------------------- Se boste peljali gor s smučarsko žičnico (sedežnico, vlečnico)? 0
Kas siin saab suuski laenutada? S- je ---n- --k-j -zp-s----- --u--? S_ j_ m____ t____ i_________ s_____ S- j- m-ž-o t-k-j i-p-s-d-t- s-u-i- ----------------------------------- Si je možno tukaj izposoditi smuči? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + sloveeni (1-100) MP3 sloveeni (1-100)
Videot ei leitud!

Rääkides iseendaga

Kui keegi räägib iseendaga, üeavad kuuljad seda kummaliseks. Aga ometi peaaegu igaüks meist räägib regulaarselt iseendaga. Psühholoogide hinnangul teeb seda 95 protsenti täiskasvanutest. Mängides räägivad lapsed endaga peaaegu alati. Endaga vesltemine on täiesti normaalne. See on lihtsalt suhtluse erivorm. Aegajalt endaga rääkimisel on palju eeliseid! Seda sellepärast, et kõne abil korrastame oma mõtteid. Iseendaga rääkides vallandu meie sisemine hääl. Võib ka öelda, et see tähendab valjusti mõtlemist. Hajameelsed inimesed räägivad iseendaga eriti sageli. Nende puhul on üks aju piirkond passiivsem. Seetõttu nad vähem organiseeritud. Endaga rääkides aitavad nad end olema rohkem metoodilised. Vestlused iseendaga aitavad meil ka otsuseid teha. Nad on ka suurepäraseks stressi maandajaks. Vestlused endaga aitavad keskenduda ja teevad sind produktiivsemaks. Sest mõtete välja ütlemine võtab rohkem aega kui nende mõtlemine. Rääkides oleme oma mõtetest rohkem teadlikud. Me lahendame keerulisi ülesandeid paremini, kui selle käigus endaga räägime. Seda on tõestanud erinevate katsed. Endaga rääkides saame me endale sisendada ka julgust. Paljud sportlased räägivad iseendaga, et ennast motiveerida. Kahjuks räägime me tavaliselt endaga just halbades olukordades. Seetõttu peaks alati püüdma olla positiivne. Ja alati tasub läbi mõelda, mida me soovime. Sel moel saame me oma tegusid positiivselt mõjutada. Kuid kahjuks toimib see vaid siis, kui jääme reaalsuse piiridesse!
Kas sa teadsid?
Rumeenia keel kuulub idaromaani keelte hulka. See on umbes 28 miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad peamiselt Rumeenias ja Moldovas. Samuti on rumeenia keel ametlikult Moldova Vabariigi riigikeel. Aga ka Serbias ja Ukrainas leidub suuremaid rumeeniakeelseid kogukondi. Rumeenia keel tekkis ladina keelest. Roomlased valitsesid kunagi kahte provintsi Doonau ümbruses. Rumeenia keelele kõige sarnasem keel on itaalia keel. Rumeenlased mõistavad itaallasi seetõttu enamasti väga hästi. Teistpidi ei ole see alati nii. See on sellepärast, et rumeenia keel sisaldab palju slaavi sõnu. Ka fonoloogia on mõjutatud ümbritsevad slaavi keeleruumist. Seetõttu on rumeenia tähestikus mõningaid erimärke. Rumeenia keelt kirjutatakse nii nagu seda räägitakse. Ning selles on ikka palju sarnasusi vanade ladina keele struktuuridega... Justnimelt see teebki ka selle keele avastamise nii põnevaks!