Vestmik

et Sport   »   de Sport

49 [nelikümmend üheksa]

Sport

Sport

49 [neunundvierzig]

Sport

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti saksa Mängi Rohkem
Kas sa teed sporti? T-ei-st d- ----t? T______ d_ S_____ T-e-b-t d- S-o-t- ----------------- Treibst du Sport? 0
Jah, ma pean end liigutama. J-,---- mus- -ic- --w-g-n. J__ i__ m___ m___ b_______ J-, i-h m-s- m-c- b-w-g-n- -------------------------- Ja, ich muss mich bewegen. 0
Ma käin spordiklubis. I-h gehe i---i--- Sp----ere--. I__ g___ i_ e____ S___________ I-h g-h- i- e-n-n S-o-t-e-e-n- ------------------------------ Ich gehe in einen Sportverein. 0
Me mängime jalgpalli. W-r-s--el-n Fu--al-. W__ s______ F_______ W-r s-i-l-n F-ß-a-l- -------------------- Wir spielen Fußball. 0
Mõnikord me ujume. Man--ma- sch--m--n --r. M_______ s________ w___ M-n-h-a- s-h-i-m-n w-r- ----------------------- Manchmal schwimmen wir. 0
Või sõidame rattaga. O-e--w---fah----R-d. O___ w__ f_____ R___ O-e- w-r f-h-e- R-d- -------------------- Oder wir fahren Rad. 0
Meie linnas on jalgpallistaadion. I--u-s--e----adt gibt e--e-- -u---llst--i--. I_ u______ S____ g___ e_ e__ F______________ I- u-s-r-r S-a-t g-b- e- e-n F-ß-a-l-t-d-o-. -------------------------------------------- In unserer Stadt gibt es ein Fußballstadion. 0
Siin on ka saunaga ujumisbassein. E- -i-t---c--ei---chw----ad -it-S----. E_ g___ a___ e__ S_________ m__ S_____ E- g-b- a-c- e-n S-h-i-m-a- m-t S-u-a- -------------------------------------- Es gibt auch ein Schwimmbad mit Sauna. 0
Ja golfiväljak. Un--e--g--t -inen G---plat-. U__ e_ g___ e____ G_________ U-d e- g-b- e-n-n G-l-p-a-z- ---------------------------- Und es gibt einen Golfplatz. 0
Mis telekast tuleb? Was--ib- e--i- -er-s-h--? W__ g___ e_ i_ F_________ W-s g-b- e- i- F-r-s-h-n- ------------------------- Was gibt es im Fernsehen? 0
Hetkel tuleb jalgpallimäng. Ge--de---b---- ----F----llspie-. G_____ g___ e_ e__ F____________ G-r-d- g-b- e- e-n F-ß-a-l-p-e-. -------------------------------- Gerade gibt es ein Fußballspiel. 0
Saksa meeskond mängib Inglismaa vastu. Di- -eu-s-he --n-s-haf--s---l--g---n -i----glisch-. D__ d_______ M_________ s_____ g____ d__ e_________ D-e d-u-s-h- M-n-s-h-f- s-i-l- g-g-n d-e e-g-i-c-e- --------------------------------------------------- Die deutsche Mannschaft spielt gegen die englische. 0
Kes võidab? Wer --w-nnt? W__ g_______ W-r g-w-n-t- ------------ Wer gewinnt? 0
Mul ei ole aimugi. Ic- -a-e-ke-ne -h-u-g. I__ h___ k____ A______ I-h h-b- k-i-e A-n-n-. ---------------------- Ich habe keine Ahnung. 0
Praegu on seis võrdne. Im ------ -teh- -s -n--tschi--e-. I_ M_____ s____ e_ u_____________ I- M-m-n- s-e-t e- u-e-t-c-i-d-n- --------------------------------- Im Moment steht es unentschieden. 0
Väljakukohtunik on Belgiast. D-- Schied-ri---e---o-mt au---------. D__ S_____________ k____ a__ B_______ D-r S-h-e-s-i-h-e- k-m-t a-s B-l-i-n- ------------------------------------- Der Schiedsrichter kommt aus Belgien. 0
Nüüd tuleb karistuslöök. J--zt gibt--s--i-en Elfmeter. J____ g___ e_ e____ E________ J-t-t g-b- e- e-n-n E-f-e-e-. ----------------------------- Jetzt gibt es einen Elfmeter. 0
Värav! Üks null! T--- E--s-z--nu-l! T___ E___ z_ n____ T-r- E-n- z- n-l-! ------------------ Tor! Eins zu null! 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + saksa (1-100) MP3 saksa (1-100)
Videot ei leitud!

Ainult tugevad sõnad jäävad ellu!

Harva kasutatavad sõnad muutuvad rohkem kui sõnad, mida kasutatakse sageli. See võib olla tingitud evolutsiooni seadustest. Ühised geenid muutuvad aja jooksul vähem. Nad on oma vormilt stabiilsemad. Ja ilmselt kehtib sama ka sõna puhul! Uuringus anti hinnanguid inglise keele tegusõnadele. Praeguseid tegusõna vorme võrreldi vanade vormidega. Inglise keeles on kümme kõige levinumat tegusõna ebareeglipärased. Enamik teisi tegusõnu on reeglipärased. Kuid keskajal olid enamik tegusõnu ebareeglipärased. Niisiis said ebareeglipärased verbid, mida kasutati harva reeglipäraseks. 300 aasta pärast pole inglise keeles säilinud peaaegu üldse ebareeglipäraseid verbe. Teised teadustööd näitavad ka, et keeled on valikulised nagu geenidki. Teadlased võrreldes erinevate keelte tavalisi sõnu. Nad valisid välja sarnase tähendusega sõnad. Üheks sellekohaseks näiteks on sõnad: water, Wasser, vatten . Nendel sõnadel on sama päritolu ja seepärast on nad üksteisega väga sarnased. Kuna nad on olulised sõnad, kasutatakse neid tihedalt kõigis keeltes. Nii suudavad nad säilitada oma vormi - ja jäävad üksteisega sarnaseks ka tänapäeval. Vähem olulised sõnad muutuvad palju kiiremini. Pigem asendatakse need teiste sõnadega. Harva kasutatavad eirstuvad üksteistest eri keeltes. Miks harva kasutatavad sõnad muutuvad, on siiani ebaselge. On võimalik, et neid kasutatakse või hääldatakse tihti valesti. See on tingitud asjaolust, et sõna ei ole rääkijale tuttav. Kuid võib olla, et olulised sõnad peavadki alati samaks jääma. Sest ainult siis saadakse neist õigesti aru. Ja sõnad on selleks, et neid mõista...
Kas sa teadsid?
Ukraina keel kuulub idaslaavi keelte hulka. See on lähedalt suguluses vene ja valgevene keelega. Ukraina keelt räägib rohkem kui 40 miljonit inimest. Vene ja poola keele järel on see kõige räägitum slaavi keel. Ukraina keel arenes 18. sajandi lõpul rahvakeelest. Tol ajal tekkis eraldiseisev kirjakeel ning sellega ka oma kirjandus. Tänapäeval on väga palju ukraina keele dialekte, mis jagunevad kolme põhigruppi. Sõnavara, lauseehitus ja fonoloogia meenutavad väga teisi slaavi keeli. See tuleneb sellest, et slaavi keeled arenesid välja üsna hiljuti. Tänu Ukraina geograafilisele asukohale on keeles palju poola- ja venekeelseid mõjutusi. Grammatika eristab seitset käänet. Ukrainakeelsed omadussõnad näitavad ära suhte inimeste või asjadega. Olenevalt valitud sõnavormist saab rääkija ka oma emotsionaalset seisundit näidata. Veel üks ukraina keele tunnusmärk on selle eriti meloodiline kõla. Kes armastab keeli, mis kõlavad nagu muusika, peaks ukraina keelt õppima!