Vestmik

et Sport   »   lv Sports

49 [nelikümmend üheksa]

Sport

Sport

49 [četrdesmit deviņi]

Sports

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti läti Mängi Rohkem
Kas sa teed sporti? Va- t- nodar-o-ie- ar s----u? V__ t_ n__________ a_ s______ V-i t- n-d-r-o-i-s a- s-o-t-? ----------------------------- Vai tu nodarbojies ar sportu? 0
Jah, ma pean end liigutama. J----a- -- --p-ecieš--s iz-ust-ti-s. J__ m__ i_ n___________ i___________ J-, m-n i- n-p-e-i-š-m- i-k-s-ē-i-s- ------------------------------------ Jā, man ir nepieciešams izkustēties. 0
Ma käin spordiklubis. E--ap-----j- spor-- b---rību. E_ a________ s_____ b________ E- a-m-k-ē-u s-o-t- b-e-r-b-. ----------------------------- Es apmeklēju sporta biedrību. 0
Me mängime jalgpalli. M-s -p-l---m --t----. M__ s_______ f_______ M-s s-ē-ē-a- f-t-o-u- --------------------- Mēs spēlējam futbolu. 0
Mõnikord me ujume. D-ž-e-- mē- p-ldam. D______ m__ p______ D-ž-e-z m-s p-l-a-. ------------------- Dažreiz mēs peldam. 0
Või sõidame rattaga. V-i-arī---s b--uc---a---iv-it-ni. V__ a__ m__ b______ a_ d_________ V-i a-ī m-s b-a-c-m a- d-v-i-e-i- --------------------------------- Vai arī mēs braucam ar divriteni. 0
Meie linnas on jalgpallistaadion. Mū-u -il---ā -- fu-bola----d-o-s. M___ p______ i_ f______ s________ M-s- p-l-ē-ā i- f-t-o-a s-a-i-n-. --------------------------------- Mūsu pilsētā ir futbola stadions. 0
Siin on ka saunaga ujumisbassein. I- a-- p-ld-a-ei---a-------. I_ a__ p__________ a_ s_____ I- a-ī p-l-b-s-i-s a- s-u-u- ---------------------------- Ir arī peldbaseins ar saunu. 0
Ja golfiväljak. U- ir--rī----f- --u-u-s. U_ i_ a__ g____ l_______ U- i- a-ī g-l-a l-u-u-s- ------------------------ Un ir arī golfa laukums. 0
Mis telekast tuleb? K--rā-- -el----ij-? K_ r___ t__________ K- r-d- t-l-v-z-j-? ------------------- Ko rāda televīzijā? 0
Hetkel tuleb jalgpallimäng. P-šlaik-r-da fu-b-l--spēli. P______ r___ f______ s_____ P-š-a-k r-d- f-t-o-a s-ē-i- --------------------------- Pašlaik rāda futbola spēli. 0
Saksa meeskond mängib Inglismaa vastu. V---j-s k-man-a spē-ē p------el---t-n-ja- -o-andu. V______ k______ s____ p___ L_____________ k_______ V-c-j-s k-m-n-a s-ē-ē p-e- L-e-b-i-ā-i-a- k-m-n-u- -------------------------------------------------- Vācijas komanda spēlē pret Lielbritānijas komandu. 0
Kes võidab? K-s --var? K__ u_____ K-s u-v-r- ---------- Kas uzvar? 0
Mul ei ole aimugi. Man --- ne---u--a-. M__ n__ n_ j_______ M-n n-v n- j-u-m-s- ------------------- Man nav ne jausmas. 0
Praegu on seis võrdne. Paš--ik-ir-neizš----s. P______ i_ n__________ P-š-a-k i- n-i-š-i-t-. ---------------------- Pašlaik ir neizšķirts. 0
Väljakukohtunik on Belgiast. Tie-ne-is--- ----eļ--j--. T________ i_ n_ B________ T-e-n-s-s i- n- B-ļ-i-a-. ------------------------- Tiesnesis ir no Beļģijas. 0
Nüüd tuleb karistuslöök. T-ga- --------p-ds-i- met-u-s---e--. T____ b__ v__________ m____ s_______ T-g-d b-s v-e-p-d-m-t m-t-u s-t-e-s- ------------------------------------ Tagad būs vienpadsmit metru sitiens. 0
Värav! Üks null! Vār--! ---n- p--t--ul-i! V_____ V____ p___ n_____ V-r-i- V-e-s p-e- n-l-i- ------------------------ Vārti! Viens pret nulli! 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + läti (1-100) MP3 läti (1-100)
Videot ei leitud!

Ainult tugevad sõnad jäävad ellu!

Harva kasutatavad sõnad muutuvad rohkem kui sõnad, mida kasutatakse sageli. See võib olla tingitud evolutsiooni seadustest. Ühised geenid muutuvad aja jooksul vähem. Nad on oma vormilt stabiilsemad. Ja ilmselt kehtib sama ka sõna puhul! Uuringus anti hinnanguid inglise keele tegusõnadele. Praeguseid tegusõna vorme võrreldi vanade vormidega. Inglise keeles on kümme kõige levinumat tegusõna ebareeglipärased. Enamik teisi tegusõnu on reeglipärased. Kuid keskajal olid enamik tegusõnu ebareeglipärased. Niisiis said ebareeglipärased verbid, mida kasutati harva reeglipäraseks. 300 aasta pärast pole inglise keeles säilinud peaaegu üldse ebareeglipäraseid verbe. Teised teadustööd näitavad ka, et keeled on valikulised nagu geenidki. Teadlased võrreldes erinevate keelte tavalisi sõnu. Nad valisid välja sarnase tähendusega sõnad. Üheks sellekohaseks näiteks on sõnad: water, Wasser, vatten . Nendel sõnadel on sama päritolu ja seepärast on nad üksteisega väga sarnased. Kuna nad on olulised sõnad, kasutatakse neid tihedalt kõigis keeltes. Nii suudavad nad säilitada oma vormi - ja jäävad üksteisega sarnaseks ka tänapäeval. Vähem olulised sõnad muutuvad palju kiiremini. Pigem asendatakse need teiste sõnadega. Harva kasutatavad eirstuvad üksteistest eri keeltes. Miks harva kasutatavad sõnad muutuvad, on siiani ebaselge. On võimalik, et neid kasutatakse või hääldatakse tihti valesti. See on tingitud asjaolust, et sõna ei ole rääkijale tuttav. Kuid võib olla, et olulised sõnad peavadki alati samaks jääma. Sest ainult siis saadakse neist õigesti aru. Ja sõnad on selleks, et neid mõista...
Kas sa teadsid?
Ukraina keel kuulub idaslaavi keelte hulka. See on lähedalt suguluses vene ja valgevene keelega. Ukraina keelt räägib rohkem kui 40 miljonit inimest. Vene ja poola keele järel on see kõige räägitum slaavi keel. Ukraina keel arenes 18. sajandi lõpul rahvakeelest. Tol ajal tekkis eraldiseisev kirjakeel ning sellega ka oma kirjandus. Tänapäeval on väga palju ukraina keele dialekte, mis jagunevad kolme põhigruppi. Sõnavara, lauseehitus ja fonoloogia meenutavad väga teisi slaavi keeli. See tuleneb sellest, et slaavi keeled arenesid välja üsna hiljuti. Tänu Ukraina geograafilisele asukohale on keeles palju poola- ja venekeelseid mõjutusi. Grammatika eristab seitset käänet. Ukrainakeelsed omadussõnad näitavad ära suhte inimeste või asjadega. Olenevalt valitud sõnavormist saab rääkija ka oma emotsionaalset seisundit näidata. Veel üks ukraina keele tunnusmärk on selle eriti meloodiline kõla. Kes armastab keeli, mis kõlavad nagu muusika, peaks ukraina keelt õppima!