Vestmik

et Sport   »   fr Le sport

49 [nelikümmend üheksa]

Sport

Sport

49 [quarante-neuf]

Le sport

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti prantsuse Mängi Rohkem
Kas sa teed sporti? P-a-iq-e------- sp--t ? P___________ u_ s____ ? P-a-i-u-s-t- u- s-o-t ? ----------------------- Pratiques-tu un sport ? 0
Jah, ma pean end liigutama. Oui,--e do----o----. O___ j_ d___ b______ O-i- j- d-i- b-u-e-. -------------------- Oui, je dois bouger. 0
Ma käin spordiklubis. Je-v--s -----n----s--r--f. J_ v___ a_ c_____ s_______ J- v-i- a- c-n-r- s-o-t-f- -------------------------- Je vais au centre sportif. 0
Me mängime jalgpalli. No---jo-on--au-f-otball. N___ j_____ a_ f________ N-u- j-u-n- a- f-o-b-l-. ------------------------ Nous jouons au football. 0
Mõnikord me ujume. P--fo------s---ge--s. P______ n___ n_______ P-r-o-s n-u- n-g-o-s- --------------------- Parfois nous nageons. 0
Või sõidame rattaga. Ou---us-fa-s----d- -é--. O_ n___ f______ d_ v____ O- n-u- f-i-o-s d- v-l-. ------------------------ Ou nous faisons du vélo. 0
Meie linnas on jalgpallistaadion. Dan- --t-- vi---, ---y-a u---tad-----fo--bal-. D___ n____ v_____ i_ y a u_ s____ d_ f________ D-n- n-t-e v-l-e- i- y a u- s-a-e d- f-o-b-l-. ---------------------------------------------- Dans notre ville, il y a un stade de football. 0
Siin on ka saunaga ujumisbassein. I- y---au--- ----pisc-----v-c sau--. I_ y a a____ u__ p______ a___ s_____ I- y a a-s-i u-e p-s-i-e a-e- s-u-a- ------------------------------------ Il y a aussi une piscine avec sauna. 0
Ja golfiväljak. Et--- y - -n----ra-n--e -ol-. E_ i_ y a u_ t______ d_ g____ E- i- y a u- t-r-a-n d- g-l-. ----------------------------- Et il y a un terrain de golf. 0
Mis telekast tuleb? Q-’y-a-t-il-- la -é--v--i-n ? Q___ a_____ à l_ t_________ ? Q-’- a-t-i- à l- t-l-v-s-o- ? ----------------------------- Qu’y a-t-il à la télévision ? 0
Hetkel tuleb jalgpallimäng. I- - ---n -a-ch -e ---t. I_ y a u_ m____ d_ f____ I- y a u- m-t-h d- f-o-. ------------------------ Il y a un match de foot. 0
Saksa meeskond mängib Inglismaa vastu. L’é-u--- a--e--nd- -o-e --n-r- -’éq--p-----l--s-. L_______ a________ j___ c_____ l_______ a________ L-é-u-p- a-l-m-n-e j-u- c-n-r- l-é-u-p- a-g-a-s-. ------------------------------------------------- L’équipe allemande joue contre l’équipe anglaise. 0
Kes võidab? Qu---agne ? Q__ g____ ? Q-i g-g-e ? ----------- Qui gagne ? 0
Mul ei ole aimugi. J- n-en--i-aucu-e-idée. J_ n___ a_ a_____ i____ J- n-e- a- a-c-n- i-é-. ----------------------- Je n’en ai aucune idée. 0
Praegu on seis võrdne. Pour--e mom--t,-c---t m--ch ---. P___ l_ m______ c____ m____ n___ P-u- l- m-m-n-, c-e-t m-t-h n-l- -------------------------------- Pour le moment, c’est match nul. 0
Väljakukohtunik on Belgiast. L--r-i--- vi-n---e-B--g---e. L________ v____ d_ B________ L-a-b-t-e v-e-t d- B-l-i-u-. ---------------------------- L’arbitre vient de Belgique. 0
Nüüd tuleb karistuslöök. Ma-nten--t,-i--y-a-u- p--a---. M__________ i_ y a u_ p_______ M-i-t-n-n-, i- y a u- p-n-l-y- ------------------------------ Maintenant, il y a un penalty. 0
Värav! Üks null! But-!-Un - -é-- ! B__ ! U_ à z___ ! B-t ! U- à z-r- ! ----------------- But ! Un à zéro ! 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + prantsuse (1-100) MP3 prantsuse (1-100)
Videot ei leitud!

Ainult tugevad sõnad jäävad ellu!

Harva kasutatavad sõnad muutuvad rohkem kui sõnad, mida kasutatakse sageli. See võib olla tingitud evolutsiooni seadustest. Ühised geenid muutuvad aja jooksul vähem. Nad on oma vormilt stabiilsemad. Ja ilmselt kehtib sama ka sõna puhul! Uuringus anti hinnanguid inglise keele tegusõnadele. Praeguseid tegusõna vorme võrreldi vanade vormidega. Inglise keeles on kümme kõige levinumat tegusõna ebareeglipärased. Enamik teisi tegusõnu on reeglipärased. Kuid keskajal olid enamik tegusõnu ebareeglipärased. Niisiis said ebareeglipärased verbid, mida kasutati harva reeglipäraseks. 300 aasta pärast pole inglise keeles säilinud peaaegu üldse ebareeglipäraseid verbe. Teised teadustööd näitavad ka, et keeled on valikulised nagu geenidki. Teadlased võrreldes erinevate keelte tavalisi sõnu. Nad valisid välja sarnase tähendusega sõnad. Üheks sellekohaseks näiteks on sõnad: water, Wasser, vatten . Nendel sõnadel on sama päritolu ja seepärast on nad üksteisega väga sarnased. Kuna nad on olulised sõnad, kasutatakse neid tihedalt kõigis keeltes. Nii suudavad nad säilitada oma vormi - ja jäävad üksteisega sarnaseks ka tänapäeval. Vähem olulised sõnad muutuvad palju kiiremini. Pigem asendatakse need teiste sõnadega. Harva kasutatavad eirstuvad üksteistest eri keeltes. Miks harva kasutatavad sõnad muutuvad, on siiani ebaselge. On võimalik, et neid kasutatakse või hääldatakse tihti valesti. See on tingitud asjaolust, et sõna ei ole rääkijale tuttav. Kuid võib olla, et olulised sõnad peavadki alati samaks jääma. Sest ainult siis saadakse neist õigesti aru. Ja sõnad on selleks, et neid mõista...
Kas sa teadsid?
Ukraina keel kuulub idaslaavi keelte hulka. See on lähedalt suguluses vene ja valgevene keelega. Ukraina keelt räägib rohkem kui 40 miljonit inimest. Vene ja poola keele järel on see kõige räägitum slaavi keel. Ukraina keel arenes 18. sajandi lõpul rahvakeelest. Tol ajal tekkis eraldiseisev kirjakeel ning sellega ka oma kirjandus. Tänapäeval on väga palju ukraina keele dialekte, mis jagunevad kolme põhigruppi. Sõnavara, lauseehitus ja fonoloogia meenutavad väga teisi slaavi keeli. See tuleneb sellest, et slaavi keeled arenesid välja üsna hiljuti. Tänu Ukraina geograafilisele asukohale on keeles palju poola- ja venekeelseid mõjutusi. Grammatika eristab seitset käänet. Ukrainakeelsed omadussõnad näitavad ära suhte inimeste või asjadega. Olenevalt valitud sõnavormist saab rääkija ka oma emotsionaalset seisundit näidata. Veel üks ukraina keele tunnusmärk on selle eriti meloodiline kõla. Kes armastab keeli, mis kõlavad nagu muusika, peaks ukraina keelt õppima!