Vestmik

et Sport   »   cs Sport

49 [nelikümmend üheksa]

Sport

Sport

49 [čtyřicet devět]

Sport

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti tšehhi Mängi Rohkem
Kas sa teed sporti? Spor-u-e-? S_________ S-o-t-j-š- ---------- Sportuješ? 0
Jah, ma pean end liigutama. An---po-ř---ji-----b. A___ p________ p_____ A-o- p-t-e-u-i p-h-b- --------------------- Ano, potřebuji pohyb. 0
Ma käin spordiklubis. J-e- -len-- sp-rt-vn-ho--l-b-. J___ č_____ s__________ k_____ J-e- č-e-e- s-o-t-v-í-o k-u-u- ------------------------------ Jsem členem sportovního klubu. 0
Me mängime jalgpalli. H-a--me fo-ba-. H______ f______ H-a-e-e f-t-a-. --------------- Hrajeme fotbal. 0
Mõnikord me ujume. N-kdy--lav--e. N____ p_______ N-k-y p-a-e-e- -------------- Někdy plaveme. 0
Või sõidame rattaga. N--- ----í-e-na --le. N___ j______ n_ k____ N-b- j-z-í-e n- k-l-. --------------------- Nebo jezdíme na kole. 0
Meie linnas on jalgpallistaadion. V--a-em-m-s-ě -e-fo--a---ý -tadi--. V n____ m____ j_ f________ s_______ V n-š-m m-s-ě j- f-t-a-o-ý s-a-i-n- ----------------------------------- V našem městě je fotbalový stadión. 0
Siin on ka saunaga ujumisbassein. Je---m i -l--á--a se sa-no-. J_ t__ i p_______ s_ s______ J- t-m i p-o-á-n- s- s-u-o-. ---------------------------- Je tam i plovárna se saunou. 0
Ja golfiväljak. A je-tam--a---go-fo-é -ř-š--. A j_ t__ t___ g______ h______ A j- t-m t-k- g-l-o-é h-i-t-. ----------------------------- A je tam také golfové hřiště. 0
Mis telekast tuleb? Co j- - --le--z-? C_ j_ v t________ C- j- v t-l-v-z-? ----------------- Co je v televizi? 0
Hetkel tuleb jalgpallimäng. T-ď-dáv--í-----al. T__ d_____ f______ T-ď d-v-j- f-t-a-. ------------------ Teď dávají fotbal. 0
Saksa meeskond mängib Inglismaa vastu. N-m-c-o hra-e-p--t---ngli-. N______ h____ p____ A______ N-m-c-o h-a-e p-o-i A-g-i-. --------------------------- Německo hraje proti Anglii. 0
Kes võidab? K-o v--r-vá? K__ v_______ K-o v-h-á-á- ------------ Kdo vyhrává? 0
Mul ei ole aimugi. N------u-e--. N____ t______ N-m-m t-š-n-. ------------- Nemám tušení. 0
Praegu on seis võrdne. Teď-j- -o-n---z--d--. T__ j_ t_ n__________ T-ď j- t- n-r-z-o-n-. --------------------- Teď je to nerozhodně. 0
Väljakukohtunik on Belgiast. Ro-h-dčí -- - B-lg-e. R_______ j_ z B______ R-z-o-č- j- z B-l-i-. --------------------- Rozhodčí je z Belgie. 0
Nüüd tuleb karistuslöök. Te- se bu-- k-pa- -e-a---. T__ s_ b___ k____ p_______ T-ď s- b-d- k-p-t p-n-l-a- -------------------------- Teď se bude kopat penalta. 0
Värav! Üks null! G--!--e--a--u-a! G___ J____ n____ G-l- J-d-a n-l-! ---------------- Gól! Jedna nula! 0

Ainult tugevad sõnad jäävad ellu!

Harva kasutatavad sõnad muutuvad rohkem kui sõnad, mida kasutatakse sageli. See võib olla tingitud evolutsiooni seadustest. Ühised geenid muutuvad aja jooksul vähem. Nad on oma vormilt stabiilsemad. Ja ilmselt kehtib sama ka sõna puhul! Uuringus anti hinnanguid inglise keele tegusõnadele. Praeguseid tegusõna vorme võrreldi vanade vormidega. Inglise keeles on kümme kõige levinumat tegusõna ebareeglipärased. Enamik teisi tegusõnu on reeglipärased. Kuid keskajal olid enamik tegusõnu ebareeglipärased. Niisiis said ebareeglipärased verbid, mida kasutati harva reeglipäraseks. 300 aasta pärast pole inglise keeles säilinud peaaegu üldse ebareeglipäraseid verbe. Teised teadustööd näitavad ka, et keeled on valikulised nagu geenidki. Teadlased võrreldes erinevate keelte tavalisi sõnu. Nad valisid välja sarnase tähendusega sõnad. Üheks sellekohaseks näiteks on sõnad: water, Wasser, vatten . Nendel sõnadel on sama päritolu ja seepärast on nad üksteisega väga sarnased. Kuna nad on olulised sõnad, kasutatakse neid tihedalt kõigis keeltes. Nii suudavad nad säilitada oma vormi - ja jäävad üksteisega sarnaseks ka tänapäeval. Vähem olulised sõnad muutuvad palju kiiremini. Pigem asendatakse need teiste sõnadega. Harva kasutatavad eirstuvad üksteistest eri keeltes. Miks harva kasutatavad sõnad muutuvad, on siiani ebaselge. On võimalik, et neid kasutatakse või hääldatakse tihti valesti. See on tingitud asjaolust, et sõna ei ole rääkijale tuttav. Kuid võib olla, et olulised sõnad peavadki alati samaks jääma. Sest ainult siis saadakse neist õigesti aru. Ja sõnad on selleks, et neid mõista...
Kas sa teadsid?
Ukraina keel kuulub idaslaavi keelte hulka. See on lähedalt suguluses vene ja valgevene keelega. Ukraina keelt räägib rohkem kui 40 miljonit inimest. Vene ja poola keele järel on see kõige räägitum slaavi keel. Ukraina keel arenes 18. sajandi lõpul rahvakeelest. Tol ajal tekkis eraldiseisev kirjakeel ning sellega ka oma kirjandus. Tänapäeval on väga palju ukraina keele dialekte, mis jagunevad kolme põhigruppi. Sõnavara, lauseehitus ja fonoloogia meenutavad väga teisi slaavi keeli. See tuleneb sellest, et slaavi keeled arenesid välja üsna hiljuti. Tänu Ukraina geograafilisele asukohale on keeles palju poola- ja venekeelseid mõjutusi. Grammatika eristab seitset käänet. Ukrainakeelsed omadussõnad näitavad ära suhte inimeste või asjadega. Olenevalt valitud sõnavormist saab rääkija ka oma emotsionaalset seisundit näidata. Veel üks ukraina keele tunnusmärk on selle eriti meloodiline kõla. Kes armastab keeli, mis kõlavad nagu muusika, peaks ukraina keelt õppima!