Vestmik

et Sport   »   sl Šport

49 [nelikümmend üheksa]

Sport

Sport

49 [devetinštirideset]

Šport

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti sloveeni Mängi Rohkem
Kas sa teed sporti? Se u-v-r--š - -port-m? S_ u_______ s š_______ S- u-v-r-a- s š-o-t-m- ---------------------- Se ukvarjaš s športom? 0
Jah, ma pean end liigutama. J---mo-am -e-giba--. J__ m____ s_ g______ J-, m-r-m s- g-b-t-. -------------------- Ja, moram se gibati. 0
Ma käin spordiklubis. H-d-m---š---t-o---uštvo. H____ v š______ d_______ H-d-m v š-o-t-o d-u-t-o- ------------------------ Hodim v športno društvo. 0
Me mängime jalgpalli. Ig---- --g-me-. I_____ n_______ I-r-m- n-g-m-t- --------------- Igramo nogomet. 0
Mõnikord me ujume. Vč-------av--o. V_____ p_______ V-a-i- p-a-a-o- --------------- Včasih plavamo. 0
Või sõidame rattaga. Ali-pa-----oz-mo-- ------. A__ p_ s_ v_____ s k______ A-i p- s- v-z-m- s k-l-s-. -------------------------- Ali pa se vozimo s kolesi. 0
Meie linnas on jalgpallistaadion. V-naše--m-------am--nogome--i s-----n. V n____ m____ i____ n________ s_______ V n-š-m m-s-u i-a-o n-g-m-t-i s-a-i-n- -------------------------------------- V našem mestu imamo nogometni stadion. 0
Siin on ka saunaga ujumisbassein. Im--o -u-i pl---ln- b-------sav-o. I____ t___ p_______ b____ s s_____ I-a-o t-d- p-a-a-n- b-z-n s s-v-o- ---------------------------------- Imamo tudi plavalni bazen s savno. 0
Ja golfiväljak. In i-----i--išče-za---lf. I_ i____ i______ z_ g____ I- i-a-o i-r-š-e z- g-l-. ------------------------- In imamo igrišče za golf. 0
Mis telekast tuleb? K----- ---te----zij-? K__ j_ n_ t__________ K-j j- n- t-l-v-z-j-? --------------------- Kaj je na televiziji? 0
Hetkel tuleb jalgpallimäng. Pr-vkar--e--o-o-e--a --k--. P______ j_ n________ t_____ P-a-k-r j- n-g-m-t-a t-k-a- --------------------------- Pravkar je nogometna tekma. 0
Saksa meeskond mängib Inglismaa vastu. Ne-ška -----z-nta------ra p-oti -ngle-k-. N_____ r____________ i___ p____ a________ N-m-k- r-p-e-e-t-n-a i-r- p-o-i a-g-e-k-. ----------------------------------------- Nemška reprezentanca igra proti angleški. 0
Kes võidab? K-- -o--m--a-? K__ b_ z______ K-o b- z-a-a-? -------------- Kdo bo zmagal? 0
Mul ei ole aimugi. N-m-m-p-jm-. N____ p_____ N-m-m p-j-a- ------------ Nimam pojma. 0
Praegu on seis võrdne. T---u-no -e n----oč--o. T_______ j_ n__________ T-e-u-n- j- n-o-l-č-n-. ----------------------- Trenutno je neodločeno. 0
Väljakukohtunik on Belgiast. Sod----p-----a-iz B-lgi--. S_____ p______ i_ B_______ S-d-i- p-i-a-a i- B-l-i-e- -------------------------- Sodnik prihaja iz Belgije. 0
Nüüd tuleb karistuslöök. Zd-------o--n---t---ro-ko. Z___ i____ e______________ Z-a- i-a-o e-a-s-m-t-o-k-. -------------------------- Zdaj imamo enajstmetrovko. 0
Värav! Üks null! G--!-E-a -ro-- -i-! G___ E__ p____ n___ G-l- E-a p-o-i n-č- ------------------- Gol! Ena proti nič! 0

Ainult tugevad sõnad jäävad ellu!

Harva kasutatavad sõnad muutuvad rohkem kui sõnad, mida kasutatakse sageli. See võib olla tingitud evolutsiooni seadustest. Ühised geenid muutuvad aja jooksul vähem. Nad on oma vormilt stabiilsemad. Ja ilmselt kehtib sama ka sõna puhul! Uuringus anti hinnanguid inglise keele tegusõnadele. Praeguseid tegusõna vorme võrreldi vanade vormidega. Inglise keeles on kümme kõige levinumat tegusõna ebareeglipärased. Enamik teisi tegusõnu on reeglipärased. Kuid keskajal olid enamik tegusõnu ebareeglipärased. Niisiis said ebareeglipärased verbid, mida kasutati harva reeglipäraseks. 300 aasta pärast pole inglise keeles säilinud peaaegu üldse ebareeglipäraseid verbe. Teised teadustööd näitavad ka, et keeled on valikulised nagu geenidki. Teadlased võrreldes erinevate keelte tavalisi sõnu. Nad valisid välja sarnase tähendusega sõnad. Üheks sellekohaseks näiteks on sõnad: water, Wasser, vatten . Nendel sõnadel on sama päritolu ja seepärast on nad üksteisega väga sarnased. Kuna nad on olulised sõnad, kasutatakse neid tihedalt kõigis keeltes. Nii suudavad nad säilitada oma vormi - ja jäävad üksteisega sarnaseks ka tänapäeval. Vähem olulised sõnad muutuvad palju kiiremini. Pigem asendatakse need teiste sõnadega. Harva kasutatavad eirstuvad üksteistest eri keeltes. Miks harva kasutatavad sõnad muutuvad, on siiani ebaselge. On võimalik, et neid kasutatakse või hääldatakse tihti valesti. See on tingitud asjaolust, et sõna ei ole rääkijale tuttav. Kuid võib olla, et olulised sõnad peavadki alati samaks jääma. Sest ainult siis saadakse neist õigesti aru. Ja sõnad on selleks, et neid mõista...
Kas sa teadsid?
Ukraina keel kuulub idaslaavi keelte hulka. See on lähedalt suguluses vene ja valgevene keelega. Ukraina keelt räägib rohkem kui 40 miljonit inimest. Vene ja poola keele järel on see kõige räägitum slaavi keel. Ukraina keel arenes 18. sajandi lõpul rahvakeelest. Tol ajal tekkis eraldiseisev kirjakeel ning sellega ka oma kirjandus. Tänapäeval on väga palju ukraina keele dialekte, mis jagunevad kolme põhigruppi. Sõnavara, lauseehitus ja fonoloogia meenutavad väga teisi slaavi keeli. See tuleneb sellest, et slaavi keeled arenesid välja üsna hiljuti. Tänu Ukraina geograafilisele asukohale on keeles palju poola- ja venekeelseid mõjutusi. Grammatika eristab seitset käänet. Ukrainakeelsed omadussõnad näitavad ära suhte inimeste või asjadega. Olenevalt valitud sõnavormist saab rääkija ka oma emotsionaalset seisundit näidata. Veel üks ukraina keele tunnusmärk on selle eriti meloodiline kõla. Kes armastab keeli, mis kõlavad nagu muusika, peaks ukraina keelt õppima!