Vestmik

et Sport   »   af Sport

49 [nelikümmend üheksa]

Sport

Sport

49 [nege en veertig]

Sport

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti afrikaani Mängi Rohkem
Kas sa teed sporti? Ne-m u d-e----n ---r-? N___ u d___ a__ s_____ N-e- u d-e- a-n s-o-t- ---------------------- Neem u deel aan sport? 0
Jah, ma pean end liigutama. Ja- e- moet-b-et-i--o-f-nin--k-y. J__ e_ m___ b______ o_______ k___ J-, e- m-e- b-e-j-e o-f-n-n- k-y- --------------------------------- Ja, ek moet bietjie oefening kry. 0
Ma käin spordiklubis. E- ga-- n- ’n---or-k-ub. E_ g___ n_ ’_ s_________ E- g-a- n- ’- s-o-t-l-b- ------------------------ Ek gaan na ’n sportklub. 0
Me mängime jalgpalli. O---sp-e- so----. O__ s____ s______ O-s s-e-l s-k-e-. ----------------- Ons speel sokker. 0
Mõnikord me ujume. P-r---e--------o-s. P________ s___ o___ P-r-y-e-r s-e- o-s- ------------------- Partykeer swem ons. 0
Või sõidame rattaga. Of ----r- -i-t-. O_ o__ r_ f_____ O- o-s r- f-e-s- ---------------- Of ons ry fiets. 0
Meie linnas on jalgpallistaadion. D--------- s-kke--ta---- in ons--t--. D___ i_ ’_ s____________ i_ o__ s____ D-a- i- ’- s-k-e-s-a-i-m i- o-s s-a-. ------------------------------------- Daar is ’n sokkerstadium in ons stad. 0
Siin on ka saunaga ujumisbassein. Da-r -s -n s--m--- me--’----u-a. D___ i_ ’_ s______ m__ ’_ s_____ D-a- i- ’- s-e-b-d m-t ’- s-u-a- -------------------------------- Daar is ’n swembad met ’n sauna. 0
Ja golfiväljak. E--daa- i- -- g---f-a--. E_ d___ i_ ’_ g_________ E- d-a- i- ’- g-o-f-a-n- ------------------------ En daar is ’n gholfbaan. 0
Mis telekast tuleb? Wat--s--p-di---e-e--si-? W__ i_ o_ d__ t_________ W-t i- o- d-e t-l-v-s-e- ------------------------ Wat is op die televisie? 0
Hetkel tuleb jalgpallimäng. D-ar is -----k--rw------d --n -i- ----. D___ i_ ’_ s_____________ a__ d__ g____ D-a- i- ’- s-k-e-w-d-t-y- a-n d-e g-n-. --------------------------------------- Daar is ’n sokkerwedstryd aan die gang. 0
Saksa meeskond mängib Inglismaa vastu. D-- -ui--- -pa- s-e-l-te---die Engel-e. D__ D_____ s___ s____ t___ d__ E_______ D-e D-i-s- s-a- s-e-l t-e- d-e E-g-l-e- --------------------------------------- Die Duitse span speel teen die Engelse. 0
Kes võidab? W-e-wen? W__ w___ W-e w-n- -------- Wie wen? 0
Mul ei ole aimugi. E- --t--e-n --ee -i-. E_ h__ g___ i___ n___ E- h-t g-e- i-e- n-e- --------------------- Ek het geen idee nie. 0
Praegu on seis võrdne. Op die --m---k-speel-hu------l-k -p. O_ d__ o______ s____ h____ g____ o__ O- d-e o-m-l-k s-e-l h-l-e g-l-k o-. ------------------------------------ Op die oomblik speel hulle gelyk op. 0
Väljakukohtunik on Belgiast. D-- s--i---egt-- -s-v------gi-. D__ s___________ i_ v__ B______ D-e s-e-d-r-g-e- i- v-n B-l-i-. ------------------------------- Die skeidsregter is van België. 0
Nüüd tuleb karistuslöök. No---s--a-r-’n -t-a-s-op. N__ i_ d___ ’_ s_________ N-u i- d-a- ’- s-r-f-k-p- ------------------------- Nou is daar ’n strafskop. 0
Värav! Üks null! Do--- --- --nu-! D____ E__ – n___ D-e-! E-n – n-l- ---------------- Doel! Een – nul! 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + afrikaani (1-100) MP3 afrikaani (1-100)
Videot ei leitud!

Ainult tugevad sõnad jäävad ellu!

Harva kasutatavad sõnad muutuvad rohkem kui sõnad, mida kasutatakse sageli. See võib olla tingitud evolutsiooni seadustest. Ühised geenid muutuvad aja jooksul vähem. Nad on oma vormilt stabiilsemad. Ja ilmselt kehtib sama ka sõna puhul! Uuringus anti hinnanguid inglise keele tegusõnadele. Praeguseid tegusõna vorme võrreldi vanade vormidega. Inglise keeles on kümme kõige levinumat tegusõna ebareeglipärased. Enamik teisi tegusõnu on reeglipärased. Kuid keskajal olid enamik tegusõnu ebareeglipärased. Niisiis said ebareeglipärased verbid, mida kasutati harva reeglipäraseks. 300 aasta pärast pole inglise keeles säilinud peaaegu üldse ebareeglipäraseid verbe. Teised teadustööd näitavad ka, et keeled on valikulised nagu geenidki. Teadlased võrreldes erinevate keelte tavalisi sõnu. Nad valisid välja sarnase tähendusega sõnad. Üheks sellekohaseks näiteks on sõnad: water, Wasser, vatten . Nendel sõnadel on sama päritolu ja seepärast on nad üksteisega väga sarnased. Kuna nad on olulised sõnad, kasutatakse neid tihedalt kõigis keeltes. Nii suudavad nad säilitada oma vormi - ja jäävad üksteisega sarnaseks ka tänapäeval. Vähem olulised sõnad muutuvad palju kiiremini. Pigem asendatakse need teiste sõnadega. Harva kasutatavad eirstuvad üksteistest eri keeltes. Miks harva kasutatavad sõnad muutuvad, on siiani ebaselge. On võimalik, et neid kasutatakse või hääldatakse tihti valesti. See on tingitud asjaolust, et sõna ei ole rääkijale tuttav. Kuid võib olla, et olulised sõnad peavadki alati samaks jääma. Sest ainult siis saadakse neist õigesti aru. Ja sõnad on selleks, et neid mõista...
Kas sa teadsid?
Ukraina keel kuulub idaslaavi keelte hulka. See on lähedalt suguluses vene ja valgevene keelega. Ukraina keelt räägib rohkem kui 40 miljonit inimest. Vene ja poola keele järel on see kõige räägitum slaavi keel. Ukraina keel arenes 18. sajandi lõpul rahvakeelest. Tol ajal tekkis eraldiseisev kirjakeel ning sellega ka oma kirjandus. Tänapäeval on väga palju ukraina keele dialekte, mis jagunevad kolme põhigruppi. Sõnavara, lauseehitus ja fonoloogia meenutavad väga teisi slaavi keeli. See tuleneb sellest, et slaavi keeled arenesid välja üsna hiljuti. Tänu Ukraina geograafilisele asukohale on keeles palju poola- ja venekeelseid mõjutusi. Grammatika eristab seitset käänet. Ukrainakeelsed omadussõnad näitavad ära suhte inimeste või asjadega. Olenevalt valitud sõnavormist saab rääkija ka oma emotsionaalset seisundit näidata. Veel üks ukraina keele tunnusmärk on selle eriti meloodiline kõla. Kes armastab keeli, mis kõlavad nagu muusika, peaks ukraina keelt õppima!