Vestmik

et Sport   »   it Sport

49 [nelikümmend üheksa]

Sport

Sport

49 [quarantanove]

Sport

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti itaalia Mängi Rohkem
Kas sa teed sporti? Fai de--o --or-? F__ d____ s_____ F-i d-l-o s-o-t- ---------------- Fai dello sport? 0
Jah, ma pean end liigutama. Sì,------fa-- de-----i--n--. S__ d___ f___ d__ m_________ S-, d-v- f-r- d-l m-v-m-n-o- ---------------------------- Sì, devo fare del movimento. 0
Ma käin spordiklubis. V--o--- -na socie-à --or---a. V___ i_ u__ s______ s________ V-d- i- u-a s-c-e-à s-o-t-v-. ----------------------------- Vado in una società sportiva. 0
Me mängime jalgpalli. G-------o ----lcio. G________ a c______ G-o-h-a-o a c-l-i-. ------------------- Giochiamo a calcio. 0
Mõnikord me ujume. Qu--ch- ----- nu-t-amo. Q______ v____ n________ Q-a-c-e v-l-a n-o-i-m-. ----------------------- Qualche volta nuotiamo. 0
Või sõidame rattaga. Opp--- -n-i-------b-c-c---ta. O_____ a______ i_ b__________ O-p-r- a-d-a-o i- b-c-c-e-t-. ----------------------------- Oppure andiamo in bicicletta. 0
Meie linnas on jalgpallistaadion. Nel-a----tra ci-t- c’- un- ---dio. N____ n_____ c____ c__ u__ s______ N-l-a n-s-r- c-t-à c-è u-o s-a-i-. ---------------------------------- Nella nostra città c’è uno stadio. 0
Siin on ka saunaga ujumisbassein. C’è-a--h--un--p-s-i---co- l--sa-n-. C__ a____ u__ p______ c__ l_ s_____ C-è a-c-e u-a p-s-i-a c-n l- s-u-a- ----------------------------------- C’è anche una piscina con la sauna. 0
Ja golfiväljak. E-c’è -n--ampo--a ----. E c__ u_ c____ d_ g____ E c-è u- c-m-o d- g-l-. ----------------------- E c’è un campo da golf. 0
Mis telekast tuleb? C-sa c’è--- tel------n-? C___ c__ i_ t___________ C-s- c-è i- t-l-v-s-o-e- ------------------------ Cosa c’è in televisione? 0
Hetkel tuleb jalgpallimäng. St--n- ----o -n- p--t-ta--- pa-lon-. S_____ d____ u__ p______ d_ p_______ S-a-n- d-n-o u-a p-r-i-a d- p-l-o-e- ------------------------------------ Stanno dando una partita di pallone. 0
Saksa meeskond mängib Inglismaa vastu. La-s-u---- t-de-c--s-a--i---n-o -----o-que-l- i--l---. L_ s______ t______ s__ g_______ c_____ q_____ i_______ L- s-u-d-a t-d-s-a s-a g-o-a-d- c-n-r- q-e-l- i-g-e-e- ------------------------------------------------------ La squadra tedesca sta giocando contro quella inglese. 0
Kes võidab? Ch- v--ce? C__ v_____ C-i v-n-e- ---------- Chi vince? 0
Mul ei ole aimugi. N-- -e h- ----. N__ n_ h_ i____ N-n n- h- i-e-. --------------- Non ne ho idea. 0
Praegu on seis võrdne. Al-------o-s-n- pa--. A_ m______ s___ p____ A- m-m-n-o s-n- p-r-. --------------------- Al momento sono pari. 0
Väljakukohtunik on Belgiast. L’-r--t-o--i--e-da--Bel-io. L________ v____ d__ B______ L-a-b-t-o v-e-e d-l B-l-i-. --------------------------- L’arbitro viene dal Belgio. 0
Nüüd tuleb karistuslöök. A---so --- un --g-r-. A_____ c__ u_ r______ A-e-s- c-è u- r-g-r-. --------------------- Adesso c’è un rigore. 0
Värav! Üks null! Go-! --o --z---! G___ U__ a z____ G-l- U-o a z-r-! ---------------- Gol! Uno a zero! 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + itaalia (1-100) MP3 itaalia (1-100)
Videot ei leitud!

Ainult tugevad sõnad jäävad ellu!

Harva kasutatavad sõnad muutuvad rohkem kui sõnad, mida kasutatakse sageli. See võib olla tingitud evolutsiooni seadustest. Ühised geenid muutuvad aja jooksul vähem. Nad on oma vormilt stabiilsemad. Ja ilmselt kehtib sama ka sõna puhul! Uuringus anti hinnanguid inglise keele tegusõnadele. Praeguseid tegusõna vorme võrreldi vanade vormidega. Inglise keeles on kümme kõige levinumat tegusõna ebareeglipärased. Enamik teisi tegusõnu on reeglipärased. Kuid keskajal olid enamik tegusõnu ebareeglipärased. Niisiis said ebareeglipärased verbid, mida kasutati harva reeglipäraseks. 300 aasta pärast pole inglise keeles säilinud peaaegu üldse ebareeglipäraseid verbe. Teised teadustööd näitavad ka, et keeled on valikulised nagu geenidki. Teadlased võrreldes erinevate keelte tavalisi sõnu. Nad valisid välja sarnase tähendusega sõnad. Üheks sellekohaseks näiteks on sõnad: water, Wasser, vatten . Nendel sõnadel on sama päritolu ja seepärast on nad üksteisega väga sarnased. Kuna nad on olulised sõnad, kasutatakse neid tihedalt kõigis keeltes. Nii suudavad nad säilitada oma vormi - ja jäävad üksteisega sarnaseks ka tänapäeval. Vähem olulised sõnad muutuvad palju kiiremini. Pigem asendatakse need teiste sõnadega. Harva kasutatavad eirstuvad üksteistest eri keeltes. Miks harva kasutatavad sõnad muutuvad, on siiani ebaselge. On võimalik, et neid kasutatakse või hääldatakse tihti valesti. See on tingitud asjaolust, et sõna ei ole rääkijale tuttav. Kuid võib olla, et olulised sõnad peavadki alati samaks jääma. Sest ainult siis saadakse neist õigesti aru. Ja sõnad on selleks, et neid mõista...
Kas sa teadsid?
Ukraina keel kuulub idaslaavi keelte hulka. See on lähedalt suguluses vene ja valgevene keelega. Ukraina keelt räägib rohkem kui 40 miljonit inimest. Vene ja poola keele järel on see kõige räägitum slaavi keel. Ukraina keel arenes 18. sajandi lõpul rahvakeelest. Tol ajal tekkis eraldiseisev kirjakeel ning sellega ka oma kirjandus. Tänapäeval on väga palju ukraina keele dialekte, mis jagunevad kolme põhigruppi. Sõnavara, lauseehitus ja fonoloogia meenutavad väga teisi slaavi keeli. See tuleneb sellest, et slaavi keeled arenesid välja üsna hiljuti. Tänu Ukraina geograafilisele asukohale on keeles palju poola- ja venekeelseid mõjutusi. Grammatika eristab seitset käänet. Ukrainakeelsed omadussõnad näitavad ära suhte inimeste või asjadega. Olenevalt valitud sõnavormist saab rääkija ka oma emotsionaalset seisundit näidata. Veel üks ukraina keele tunnusmärk on selle eriti meloodiline kõla. Kes armastab keeli, mis kõlavad nagu muusika, peaks ukraina keelt õppima!