Vestmik

et Diskoteegis   »   ku Li dîskoyê

46 [nelikümmend kuus]

Diskoteegis

Diskoteegis

46 [çil û şeş]

Li dîskoyê

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti kurdi (kurmandži) Mängi Rohkem
Kas see koht siin on vaba? E- d---val--ye? E_ d__ v___ y__ E- d-r v-l- y-? --------------- Ev der vala ye? 0
Kas ma võin teiega istuda? Ez --ka--- l---el-we-rû-i-? E_ d______ l_ g__ w_ r_____ E- d-k-r-m l- g-l w- r-n-m- --------------------------- Ez dikarim li gel we rûnim? 0
Meeleldi. Bi -ê---eşî. B_ k________ B- k-f-w-ş-. ------------ Bi kêfxweşî. 0
Kuidas teile muusika meeldib? Hûn---z-------a-d------? H__ m_____ ç___ d_______ H-n m-z-k- ç-w- d-b-n-n- ------------------------ Hûn muzîkê çawa dibînin? 0
Veidi valju. Hin-----êde b-deng -. H_____ z___ b_____ e_ H-n-k- z-d- b-d-n- e- --------------------- Hinekî zêde bideng e. 0
Kuid bänd mängib päris hästi. Lê or--st-- pi--xw-ş-l--ix-. L_ o_______ p__ x___ l______ L- o-k-s-r- p-r x-e- l-d-x-. ---------------------------- Lê orkestra pir xweş lêdixe. 0
Kas te käite tihti siin? Hûn-p-- ---- -i-? H__ p__ t___ v___ H-n p-r t-n- v-r- ----------------- Hûn pir têne vir? 0
Ei, see on esimene kord. Na- e- -ara-----m e. N__ e_ c___ y____ e_ N-, e- c-r- y-k-m e- -------------------- Na, ev cara yekem e. 0
Ma ei ole kunagi siin käinud. Ez qet --h---me--ir. E_ q__ n_______ v___ E- q-t n-h-t-m- v-r- -------------------- Ez qet nehatime vir. 0
Kas te tantsite? H-n ê d-n-- b----? H__ ê d____ b_____ H-n ê d-n-ê b-k-n- ------------------ Hûn ê dansê bikin? 0
Hiljem võib-olla. B-l------î. B____ p____ B-l-î p-ş-. ----------- Belkî paşî. 0
Ma ei oska eriti hästi tantsida. E--nikarim --- da-s--bi--m. E_ n______ b__ d____ b_____ E- n-k-r-m b-ş d-n-ê b-k-m- --------------------------- Ez nikarim baş dansê bikim. 0
See on väga lihtne. E---i---êsan -. E_ p__ h____ e_ E- p-r h-s-n e- --------------- Ev pir hêsan e. 0
Ma näitan teile. Ez nîşanê we -idi-. E_ n_____ w_ b_____ E- n-ş-n- w- b-d-m- ------------------- Ez nîşanê we bidim. 0
Ei, parem mõni teine kord. Na,--a--a-----eke--î. N__ y_ b__ c_____ d__ N-, y- b-ş c-r-k- d-. --------------------- Na, ya baş careke dî. 0
Ootate te kedagi? H---l- b--d- yek- -e? H__ l_ b____ y___ n__ H-n l- b-n-a y-k- n-? --------------------- Hûn li benda yekî ne? 0
Jah, oma poiss-sõpra. Be------ b-nd- h-va----w- m-. B____ l_ b____ h_____ x__ m__ B-l-, l- b-n-a h-v-l- x-e m-. ----------------------------- Belê, li benda hevalê xwe me. 0
Sealt tagant ta tulebki! W-ye--- p---t-! W___ j_ p__ t__ W-y- j- p-ş t-! --------------- Waye ji paş tê! 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 kurdi (kurmandži) (1-100)
Videot ei leitud!

Geenid mõjutavad keelt

Meie esivanematest sõltub see, millist keelt me räägime. Kuid meie keelt mõjutavad ka meie geenid. Sellisele järeldusele on jõudnud Šoti teadlased. Nad uurisid, kuidas inglise keel erineb hiina keelest. Seejuures avastasid nad, et ka geenidel on oma roll. Kuna geenid mõjutavad meie aju arenemist. See tähendab, et nad kujundavad meie aju ehitust. Nii määratakse ära, kui hästi me suudame keeli õppida. Selle jaoks on vaja kahte geeni. Kui ühte konkreetset variant pole, arenevad tonaalsed keeled. Niisiis kõnelevad tonaalseid keeli inimesed ilma nende geenivariantideta. Tonaalsete keelte puhul määrab sõnade tähendust tooni kõrgus. Tonaalsete keelte hulka kuulub näiteks hiina keel. Kui vastav geen on domineeriv, arenevad teistsugused keeled. Inglise keel ei ole tonaalne keel. Antud geenivariandid ei ole ühtlaselt jaotunud. See tähendab, et nad esinevad maailmas erinevate sagedusega. Kuid keeled jäävad ellu vaid siis, neid pärandatakse edasi. Et seda teha, peavad lapsed saama imiteerida oma vanemate keelt. Seega peavad nad olema võimelised hästi keelt õppima. Alles siis kandubsee põlvest põlve edasi. Tonaalse keele tekkimisele aitab kaasa vanem geenivariant. Niisiis oli minevikus ilmselt rohkem tonaalseid keeli kui tänapäeval. Kuid ei tohi ülehinnata geneetilise komponente. Nad keelte arenemise küsimuses vaid abiks. Kuid pole olemas inglise või hiina keele geeni. Igaüks võib õppida ükskõik millist keelt. Selleks pole vaja geene, vaid pigem uudishimu ja distsipliini!
Kas sa teadsid?
Tai keel kuulub tai-kadai keelte perekonda. See on emakeeleks umbes 20 miljonile inimesele. Tai keel, erinevalt teistest lääne keeltest, on toonkeel. Toonkeelte puhul otsustab silpide hääldus nende tähenduse. Enamik taikeelsetest sõnadest koosneb vaid ühest silbist. Olenevalt toonikõrgusest häälduses tähendab sõna midagi muud. Kokku eristab tai keel viit erinevat toonikõrgust. Tai ühiskond oli palju aastasadu tugevasti hierarhiliselt struktureeritud. Seetõttu on tai keeles ka tänapäeval veel vähemalt viis erinevat astet. Need ulatuvad lihtsast kõnekeelest kuni väga viisaka kõnevormini. Lisaks jaguneb tai keel paljudesse kohalikesse dialektidesse. Keele märgisüsteem on segavorm tähestikust ja silpkirjast. Grammatika ei ole väga keeruliselt üles ehitatud. Kuna tai keel on isoleeriv keel, puuduvad käänded ja pöörded. Õppige tai keelt, see on tõesti paeluv keel!