Vestmik

et Sisseostud   »   ku Danûstandin

54 [viiskümmend neli]

Sisseostud

Sisseostud

54 [pêncî û çar]

Danûstandin

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti kurdi (kurmandži) Mängi Rohkem
Ma sooviks kinki osta. Ez-d-x-az-m d---r--ekê--iki-im. E_ d_______ d_________ b_______ E- d-x-a-i- d-y-r-y-k- b-k-r-m- ------------------------------- Ez dixwazim diyariyekê bikirim. 0
Kuid midagi, mis poleks liialt kallis. Lê-elê--e p---biha. L_____ n_ p__ b____ L-b-l- n- p-r b-h-. ------------------- Lêbelê ne pir biha. 0
Võib-olla käekott? Dib- ---çan-eyek----s-- -e? D___ k_ ç________ d____ b__ D-b- k- ç-n-e-e-î d-s-a b-? --------------------------- Dibe ku çanteyekî desta be? 0
Millist värvi te soovite? Hû--k-j---r-n-- --xw-z--? H__ k____ r____ d________ H-n k-j-n r-n-î d-x-a-i-? ------------------------- Hûn kîjan rengî dixwazin? 0
Musta, pruuni või valget? Reş- -ehw--î --jî ---? R___ q______ a___ s___ R-ş- q-h-e-î a-j- s-î- ---------------------- Reş, qehweyî anjî spî? 0
Suurt või väikest? Yek- b---- a--î mezin? Y___ b____ a___ m_____ Y-k- b-ç-k a-j- m-z-n- ---------------------- Yekî biçûk anjî mezin? 0
Tohin ma seda korra vaadata? E--di-a--m -- bi--n-m? E_ d______ v_ b_______ E- d-k-r-m v- b-b-n-m- ---------------------- Ez dikarim vî bibînim? 0
Kas see on nahast? E------erm--? E_ j_ ç___ e_ E- j- ç-r- e- ------------- Ev ji çerm e? 0
Või on ta kunstmaterjalist? An -i--lastî---? A_ j_ p______ e_ A- j- p-a-t-k e- ---------------- An ji plastîk e? 0
Nahast loomulikult. Ç--m e-h-lb--. Ç___ e h______ Ç-r- e h-l-e-. -------------- Çerm e helbet. 0
See on äärmiselt kvaliteetne. Ev-b--ta----î-wes--ke---ş e. E_ b_ t______ w______ b__ e_ E- b- t-y-e-î w-s-e-e b-ş e- ---------------------------- Ev bi taybetî wespeke baş e. 0
Ja käekott on tõesti seda hinda väärt. Û--ih-yê--î -----yê ---tan -ir-atî jî -------e. Û b_____ v_ ç______ d_____ b______ j_ g_____ e_ Û b-h-y- v- ç-n-e-ê d-s-a- b-r-a-î j- g-n-a- e- ----------------------------------------------- Û bihayê vî çenteyê destan birsatî jî guncav e. 0
See meeldib mulle. E- -i x---iya m---çû. E_ l_ x______ m__ ç__ E- l- x-e-i-a m-n ç-. --------------------- Ev li xweşiya min çû. 0
Ma võtan selle. E---î d------. E_ v_ d_______ E- v- d-k-r-m- -------------- Ez vî dikirim. 0
Kas ma saan seda hiljem ümber vahetada? K--h-w-- -ike e- - b--a-i--m vî --gu-er-nim -e--? K_ h____ b___ e_ ê b________ v_ b__________ g____ K- h-w-e b-k- e- ê b-k-r-b-m v- b-g-h-r-n-m g-l-? ------------------------------------------------- Ku hewce bike ez ê bikaribim vî biguherînim gelo? 0
Loomulikult. Belê. B____ B-l-. ----- Belê. 0
Me pakime ta kingina ära. Em -----e --yar---akê--bi---. E_ ê w___ d_____ p____ b_____ E- ê w-k- d-y-r- p-k-t b-k-n- ----------------------------- Em ê weke diyarî pakêt bikin. 0
Kassa on sealpool. Qa-- l--wi- --li h-mbe-. Q___ l_ w__ e l_ h______ Q-s- l- w-r e l- h-m-e-. ------------------------ Qase li wir e li hember. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 kurdi (kurmandži) (1-100)
Videot ei leitud!

Kes mõistab keda?

Maailmas on umbes 7 miljardit inimest. Neil kõigil on keel. Kahjuks ei ole see alati sama keel. Seega peame teiste rahvustega suhtlemiseks õppima keeli. See on sageli väga raske. Kuid on keeli, mis on üksteisega väga sarnased. Nende rääkijad mõistavad üksteist ilma teise keelt õppimata. Seda nähtust nimetatakse vastastikuseks mõistmiseks . Kusjuures eristatakse kahte võimalust. Esimene variant on suuline vastastikune arusaadavus. Sel juhul mõistavad kõnelejad üksteist rääkides. Samas ei mõsita nad teise keele kirjutatud vormi. Keeltel on erinevad kirjakeele vormid. Näiteks võib tuua hindi ja urdu keele. Teine võimalus on kirjalik vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistetakse teise keele kirjavormi. Samas üksteisega rääkides, ei mõista nad üksteist. Põhjuseks on kahe keele väga erinev hääldus. Saksa ja Hollandi keel on sellises suhtes. Väga lähedases suguluses olevatel keeltel esineb mõlemat varianti. See tähendab, et nad mõistavad üksteist nii kõnes kui kirjas. Siin võib tuua näiteks vene ja ukraina keele või tai ja laose keele. Kuid on olemas ka asümmeetriline vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistavad kõnelejad üksteist erineval määral. Portugallased saavad hispaanlastest aru paremini kui hispaanlased portugallastest. Austerlased mõistavad sakslasi paremini kui vastupidi. Antud näidetes on takistuseks dialektid. Kes tõesti tahab häid vestluseid pidada, peavad õppima midagi uut ...