Vestmik

et Minevik 3   »   ku Dema borî 3

83 [kaheksakümmend kolm]

Minevik 3

Minevik 3

83 [heştê û sê]

Dema borî 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti kurdi (kurmandži) Mängi Rohkem
helistama T----o-ki-in T___________ T-l-f-n-i-i- ------------ Telefonkirin 0
Ma helistasin. Min-te------kir. M__ t______ k___ M-n t-l-f-n k-r- ---------------- Min telefon kir. 0
Ma olin terve selle aja telefonil. M---h-rti----l-fon k--. M__ h_____ t______ k___ M-n h-r-i- t-l-f-n k-r- ----------------------- Min hertim têlefon kir. 0
küsima P-rsîn P_____ P-r-î- ------ Pirsîn 0
Ma küsisin. M-n-p-rsî. M__ p_____ M-n p-r-î- ---------- Min pirsî. 0
Ma olen alati küsinud. M-n -----m-----î. M__ h_____ p_____ M-n h-r-i- p-r-î- ----------------- Min hertim pirsî. 0
jutustama veg-t-n v______ v-g-t-n ------- vegotin 0
Ma jutustasin. Mi- v-g--. M__ v_____ M-n v-g-t- ---------- Min vegot. 0
Ma jutustasin terve loo ära. M---hem--ç--ok --g--. M__ h___ ç____ v_____ M-n h-m- ç-r-k v-g-t- --------------------- Min hemû çîrok vegot. 0
õppima Fêrb-n F_____ F-r-û- ------ Fêrbûn 0
Ma õppisin. Ez-fêrb-m. E_ f______ E- f-r-û-. ---------- Ez fêrbûm. 0
Ma õppisin terve õhtu. E----mû -v-rê f-rbû-. E_ h___ ê____ f______ E- h-m- ê-a-ê f-r-û-. --------------------- Ez hemû êvarê fêrbûm. 0
töötama Xe--tîn X______ X-b-t-n ------- Xebitîn 0
Ma töötasin. E---eb-tîm. E_ x_______ E- x-b-t-m- ----------- Ez xebitîm. 0
Ma töötasin terve päeva. E- -ojê---v ----t--. E_ r___ t__ x_______ E- r-j- t-v x-b-t-m- -------------------- Ez rojê tev xebitîm. 0
sööma X----n X_____ X-a-i- ------ Xwarin 0
Ma sõin. M-n--warin ----. M__ x_____ x____ M-n x-a-i- x-a-. ---------------- Min xwarin xwar. 0
Ma sõin kogu toidu ära. M-n------- hemî-xwa-. M__ x_____ h___ x____ M-n x-a-i- h-m- x-a-. --------------------- Min xwarin hemî xwar. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 kurdi (kurmandži) (1-100)
Videot ei leitud!

Keeleteaduse ajalugu

Inimkonda on keeled alati huvitanud. Tänu sellele on keeleteaduse haru väga pika ajalooga. Keeleteadus tegeleeb süsteemselt keele uurimisega. Inimene vaatles keelt juba tuhandeid aastaid tagasi. Niisiis arenesid erinevatel kultuuridel erinevad süsteemid. Selle tulemusena tekkisid erinevad keelekirjeldused. Tänapäeva keeleteauds põhineb kõige rohkem antiikaja teooriatel. Mitmed traditsioonid pärinevad eelkõige Kreekast. Kõige vanem keelt analüüsiv teos pärineb aga hoopis Indiast. See kirjutati 3000 aastat tagasi ning autoriks oli grammatik Sakatayana. Antiikajal tegelesid keeltega filosoofid nagu Platon. Hilisemal ajal arendasid neid teooriaid edasi Rooma autorid. Araablastel tekkis oma traditsioon 8. sajandil. Nende tekstid sisaldavad väga täpseid araabia keele kirjeldusi. Kaasajal on eriliselt suur huvi olnud selle vastu, kust keel pärineb. Õpetlased tundsid aga huvi keele ajaloo vastu. 18. sajandil hakati keeli omavahel võrdlema. Inimene tahtis teada, kuidas keel areneb. Hiljem keskenduti keelele kui süsteemile. Keskseks küsimuseks oli, kuidas keel toimib. Tänapäeval on olemas palju erinevaid lingivistikaalaseid koolkondi. 50ndatest alates on arenenud välja palju uusi uurimissuundi. Suuresti on need mõjutatud teistest teadusharudest. Näiteks võib tuua psühholingvistikat ja rahvusvahelist kommunikatsiooni. Uuemad koolkonnad on väga spetsiifilised. Üks neist on näiteks feminismi lingvistika. Seega keeleteaduse ajalugu jätkub... Nii kaua, kui on keeli, on inimesel mida uurida!