Vestmik

et midagi tohtima   »   ku Jê hatin, karîn

73 [seitsekümmend kolm]

midagi tohtima

midagi tohtima

73 [heftê û sê]

Jê hatin, karîn

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti kurdi (kurmandži) Mängi Rohkem
Tohid sa juba autoga sõita? Ê-î de---- j- -o -jo-i----e y------mpêl- he--? Ê__ d_____ j_ b_ a______ t_ y_ t________ h____ Ê-î d-s-û- j- b- a-o-i-a t- y- t-r-m-ê-ê h-y-? ---------------------------------------------- Êdî destûr ji bo ajotina te ye tirimpêlê heye? 0
Tohid sa juba alkoholi juua? Ê---d-st-r j- bo --xwar-n---e--e -l-olê--eye? Ê__ d_____ j_ b_ v________ t_ y_ a_____ h____ Ê-î d-s-û- j- b- v-x-a-i-a t- y- a-k-l- h-y-? --------------------------------------------- Êdî destûr ji bo vexwarina te ye alkolê heye? 0
Tohid sa juba üksi välismaale sõita? Ê-- --stûr -- bo-de--e-ina t- ye der--y- ----- heye? Ê__ d_____ j_ b_ d________ t_ y_ d______ w____ h____ Ê-î d-s-û- j- b- d-r-e-i-a t- y- d-r-e-ê w-l-t h-y-? ---------------------------------------------------- Êdî destûr ji bo derketina te ye derveyê welêt heye? 0
tohtima jê --t----k-r-n j_ h_____ k____ j- h-t-n- k-r-n --------------- jê hatin, karîn 0
Tohime me siin suitsetada? Em-dika-i- li--i---i--r-yê -ikê-i-? E_ d______ l_ v__ c_______ b_______ E- d-k-r-n l- v-r c-x-r-y- b-k-ş-n- ----------------------------------- Em dikarin li vir cixareyê bikêşin? 0
Tohib siin suitsetada? L---ir -i---e t--kêşa-din? L_ v__ c_____ t_ k________ L- v-r c-x-r- t- k-ş-n-i-? -------------------------- Li vir cixare tê kêşandin? 0
Tohib siin krediitkaardiga maksta? B- -a--a -r-diyê----d--î-? B_ q____ q______ t_ d_____ B- q-r-a q-e-i-ê t- d-y-n- -------------------------- Bi qarta qrediyê tê dayîn? 0
Tohib siin tšekiga maksta? B- -----t----y--? B_ ç___ t_ d_____ B- ç-k- t- d-y-n- ----------------- Bi çekê tê dayîn? 0
Tohib siin ainult sularahas maksta? Bi----ê p--in tê---y-n? B_ t___ p____ t_ d_____ B- t-n- p-ş-n t- d-y-n- ----------------------- Bi tenê pêşin tê dayîn? 0
Tohin ma hetkel helistada? Ez -i-a-i- --lefo--kê bi---? E_ d______ t_________ b_____ E- d-k-r-m t-l-f-n-k- b-k-m- ---------------------------- Ez dikarim têlefonekê bikim? 0
Tohin ma hetkel midagi küsida? Ez ---a--m --ş-e----i--rsi-? E_ d______ t______ b________ E- d-k-r-m t-ş-e-î b-p-r-i-? ---------------------------- Ez dikarim tiştekî bipirsim? 0
Tohin ma hetkel midagi öelda? E- -i-ar-----ş-ek- ---ê--m? E_ d______ t______ b_______ E- d-k-r-m t-ş-e-î b-b-j-m- --------------------------- Ez dikarim tiştekî bibêjim? 0
Ta ei tohi pargis magada. E--n--are--i-p-r-----keve. E_ n_____ l_ p____ r______ E- n-k-r- l- p-r-ê r-k-v-. -------------------------- Ew nikare li parqê rakeve. 0
Ta ei tohi autos magada. E- nik----d- -to---îl--d- -a----. E_ n_____ d_ o________ d_ r______ E- n-k-r- d- o-o-o-î-ê d- r-k-v-. --------------------------------- Ew nikare di otomobîlê de rakeve. 0
Ta ei tohi rongijaamas magada. Ew ni--re--- -s-geh------- rak-ve. E_ n_____ l_ î______ t____ r______ E- n-k-r- l- î-t-e-a t-ê-ê r-k-v-. ---------------------------------- Ew nikare li îstgeha trênê rakeve. 0
Tohime me istuda? E- dikarin rû--n? E_ d______ r_____ E- d-k-r-n r-n-n- ----------------- Em dikarin rûnên? 0
Tohime me menüüd saada? E--d-k-r-n-qar---m-n--ê-we-gi-i-? E_ d______ q____ m_____ w________ E- d-k-r-n q-r-a m-n-y- w-r-i-i-? --------------------------------- Em dikarin qarta menûyê wergirin? 0
Tohime me eraldi maksta? Em-d-kar-n -- hev cuda bidin? E_ d______ j_ h__ c___ b_____ E- d-k-r-n j- h-v c-d- b-d-n- ----------------------------- Em dikarin ji hev cuda bidin? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 kurdi (kurmandži) (1-100)
Videot ei leitud!

Kuidas aju õpib uusi sõnu

Kui me õpime uusi sõnu, salvestab meie aju uue materjali. Õppimisest on kasu vaid pideval kordamisel. Kui hästi meie aju sõnu salvestab, sõltub mitmetest teguritest. Kõige tähtsam on aga, et me kordaksime sõnavara regulaarselt. Salvestatakse vaid sõnad, mida me tihti kasutame või kirjutame. Võiks öelda, et need sõnad salvestuvad nagu pildid. See õppimise põhimõte kehtib ka ahvidel. Ahvid suudavad õppida sõnu ‘lugema’ juhul, kui nad neid piisavalt sageli näevad. Kuigi nad ei mõista sõnu, tunnevad nad ära sõnade vormi. Et rääkida ladusat keelt, on meil vaja palju sõnu. Seepärast peab sõnavara olema hästi organiseeritud. Meie mälu töötab nagu arhiiv. Et leida sõna kiiresti, peab ta teadma, kust otsida. Seepärast on parem õppida sõnu kindlas kontekstis. Siis leiab meie aju alati õige ‘faili’ üles. Aga õpitut on võimalik ka unustada. Sel juhul liigub teadmine aktiivsest mälust passiivsesse mälu. Unustades vabastame me end teadmistest, mida me ei vaja. Nii teeb meie aju ruumi uuele ja tähtsamale infole. Seetõttu on oluline, et me kasutame oma teadmisi regulaarselt. Aga passiivses mälus olev teave ei ole igaveseks kadunud. Kui me näeme unustatud sõna, tuleb see meile jälle meelde. Varem õpitut omandame me teisel korral kiiremini. Inimene, kes soovib oma sõnavara laiendada, peab laiendama ka oma huvialasid. Meil kõigil on mingid teatud huvid. Seetõttu keskendume me tavaliselt ühele samale asjale. Aga keel koosneb mitmest erinevast semantilistest väljadest. Poliitikast huvitatud inimene peaks vahepeal lugema ka spordilehte!