Vestmik

et Minevik 1   »   ku Dema borî 1

81 [kaheksakümmend üks]

Minevik 1

Minevik 1

81 [heştê û yek]

Dema borî 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti kurdi (kurmandži) Mängi Rohkem
kirjutama n-v-s----n n_________ n-v-s-n-i- ---------- nivîsandin 0
Ta kirjutas kirja. W--n-meye---iv--a--. W_ n______ n________ W- n-m-y-k n-v-s-n-. -------------------- Wî nameyek nivîsand. 0
Ja tema kirjutas kaardi. Û w--qa-t-- n--îsand. Û w_ q_____ n________ Û w- q-r-e- n-v-s-n-. --------------------- Û wê qartek nivîsand. 0
lugema x-e-din x______ x-e-d-n ------- xwendin 0
Ta luges ajakirja. Wî --va--k--we--. W_ k______ x_____ W- k-v-r-k x-e-d- ----------------- Wî kovarek xwend. 0
Ja ta luges raamatut. Û -ê-p-rt-k-k ----d Û w_ p_______ x____ Û w- p-r-û-e- x-e-d ------------------- Û wê pirtûkek xwend 0
võtma wer---t-n w________ w-r-i-t-n --------- wergirtin 0
Ta võttis sigareti. W----x-re-ek--erg-r-. W_ c________ w_______ W- c-x-r-y-k w-r-i-t- --------------------- Wî cixareyek wergirt. 0
Ta võttis tüki šokolaadi. Wê--e--------l-----er---t. W_ q____ ç_______ w_______ W- q-t-k ç-k-l-t- w-r-i-t- -------------------------- Wê qetek çîkolate wergirt. 0
Ta oli truu, kuid tema oli truudusetu. Ew----r- ---so- ---bû, lê-e------) dil--z --. E_ (____ d_____ n_____ l_ e_ (____ d_____ b__ E- (-ê-) d-l-o- n-n-û- l- e- (-i-) d-l-o- b-. --------------------------------------------- Ew (mêr) dilsoz nînbû, lê ew (jin) dilsoz bû. 0
Ta oli laisk, kuid tema oli usin. E- -m-r) --ral bû, l- ----j-n) jêh--î b-. E_ (____ t____ b__ l_ e_ (____ j_____ b__ E- (-ê-) t-r-l b-, l- e- (-i-) j-h-t- b-. ----------------------------------------- Ew (mêr) tiral bû, lê ew (jin) jêhatî bû. 0
Ta oli vaene, kuid tema oli rikas. E--(-ê-)-x-zan b-,----e- (-i-)-dew--m----bû. E_ (____ x____ b__ l_ e_ (____ d________ b__ E- (-ê-) x-z-n b-, l- e- (-i-) d-w-e-e-d b-. -------------------------------------------- Ew (mêr) xizan bû, lê ew (jin) dewlemend bû. 0
Tal ei olnud raha vaid võlad. Perê--î tin- bû l- belê -e-n- wî h--û. P___ w_ t___ b_ l_ b___ d____ w_ h____ P-r- w- t-n- b- l- b-l- d-y-ê w- h-b-. -------------------------------------- Perê wî tine bû lê belê deynê wî hebû. 0
Tal ei olnud õnne vaid õnnetust. Ş-n-ê--- t-n------ê b--- -êş--- bû. Ş____ w_ t___ b_ l_ b___ b_____ b__ Ş-n-ê w- t-n- b- l- b-l- b-ş-n- b-. ----------------------------------- Şansê wî tine bû lê belê bêşans bû. 0
Tal ei olnud edu vaid äpardumisi. Ew ser-e--î-nî-b- -ê--e-ê--er-----î-b-. E_ s_______ n____ l_ b___ s________ b__ E- s-r-e-t- n-n-û l- b-l- s-r-e-e-î b-. --------------------------------------- Ew serkeftî nînbû lê belê serneketî bû. 0
Ta ei olnud rahul vaid rahulolematu. Ew-kêfxw-ş nî---------e-ê ----- bû. E_ k______ n_____ l_ b___ b____ b__ E- k-f-w-ş n-n-û- l- b-l- b-k-f b-. ----------------------------------- Ew kêfxweş nînbû, lê belê bêkêf bû. 0
Ta ei olnud õnnelik vaid õnnetu. Ew d---a- nîn--- l-----ê-d--re- b-. E_ d_____ n_____ l_ b___ d_____ b__ E- d-l-a- n-n-û- l- b-l- d-l-e- b-. ----------------------------------- Ew dilşad nînbû, lê belê dilreş bû. 0
Ta ei olnud sümpaatne vaid ebasümpaatne. E- xw------n--înb-, l- be-ê--wî--ehl-b-. E_ x________ n_____ l_ b___ x_______ b__ E- x-î-ş-r-n n-n-û- l- b-l- x-î-t-h- b-. ---------------------------------------- Ew xwînşîrîn nînbû, lê belê xwîntehl bû. 0

Kuidas lapsed korralikult rääkima õpivad?

Niipea kui laps sünnib, hakkab ta teistega suhtlema. Beebid hakkavad nutma, kui nad midagi tahavad. Juba mõne kuu möödudes suudavad nad mõne sõna öelda. Kahe aasta möödudes suudavad nad umbes kolme sõnalisi lauseid teha. Lapse rääkima hakkamist ei saa mõjutada. Kuid me saame mõjutada, kui hästi nad oma emakeelt õpivad! Selle juures tuleb arvesse võtta paari asjaolu. Eelkõige on oluline, et laps on alati motiveeritud õppima. Ta peab tundma, et ta teeb rääkides edusamme. Beebidele meeldib saada positiivse tagasisisidena naeratusi. Vanemad lapsed otsivad oma keskkonnaga dialoogi. Nende keelekasutust mõjutavad neid ümbritsevad inimesed. Seepärast on oluline nende vanemate ja õpetajate keeleoskus. Lapsed peavad ka mõistma, et keel on väärtuslik! Kuid õppimine peaks alati olema lõbus. Lastele raamatute ettelugemine näitab neile, kui põnev keel olla võib. Vanemad peaksid ka lastega koos aega veetma nii palju kui võimalik. Kui laps midagi kogeb, tahab ta sellest kellelegi rääkida. Kakskeelsed lapsed vajavad kindlaid reegleid. Nad peavad mõistma, mis keeles kellegagi rääkida. Nii õpib nende aju kaht keelt üksteisest eristama. Kooliteed alustades laste keel muutub. Siis õpivad nad uue kõnekeele. Siis on oluline, et vanemad panevad tähele, kuidas nende laps räägib. Uuringud näitavad, et esimene keel jääb ajju igaveseks. Mida õpime lapsena, jääb meid saatma terveks eluks. Laps, kes õpib oma emakeelt korralikult, teenib sellest hiljem kasu. Ta õpib uusi asju kiiremini ja paremini - ja mitte ainult võõrkeeli...