Vestmik

et midagi põhjendama 3   »   ku Nîşandana sedema hin tiştan 3

77 [seitsekümmend seitse]

midagi põhjendama 3

midagi põhjendama 3

77 [heftê û heft]

Nîşandana sedema hin tiştan 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti kurdi (kurmandži) Mängi Rohkem
Miks te torti ei söö? H---j--bo-ç- --------naxw--? H__ j_ b_ ç_ t______ n______ H-n j- b- ç- t-r-a-ê n-x-i-? ---------------------------- Hûn ji bo çi turtayê naxwin? 0
Ma pean alla võtma. Di---ez-kî-o -id--. D___ e_ k___ b_____ D-v- e- k-l- b-d-m- ------------------- Divê ez kîlo bidim. 0
Ma ei söö seda, sest ma pean alla võtma. J- -er ----i---e--kîl- b--i- --ka----w- bi--im. J_ b__ k_ d___ e_ k___ b____ n______ w_ b______ J- b-r k- d-v- e- k-l- b-d-m n-k-r-m w- b-x-i-. ----------------------------------------------- Ji ber ku divê ez kîlo bidim nikarim wê bixwim. 0
Miks te õlut ei joo? Hû--j---o ç-----a-ê -a---w--? H__ j_ b_ ç_ b_____ n________ H-n j- b- ç- b-r-y- n-v-x-i-? ----------------------------- Hûn ji bo çi bîrayê navexwin? 0
Ma pean veel sõitma. D----e---în tirimp-l- --ajom. D___ e_ h__ t________ b______ D-v- e- h-n t-r-m-ê-ê b-a-o-. ----------------------------- Divê ez hîn tirimpêlê biajom. 0
Ma ei joo seda, sest pean veel sõitma. J--b-- -- div- -z h-n-ti-i-p----bi-jo-- na-----m. J_ b__ k_ d___ e_ h__ t________ b______ n________ J- b-r k- d-v- e- h-n t-r-m-ê-ê b-a-o-, n-v-x-i-. ------------------------------------------------- Ji ber ku divê ez hîn tirimpêlê biajom, navexwim. 0
Miks sa kohvi ei joo? Tu-j--bo-ç- qe-we----ave---? T_ j_ b_ ç_ q______ n_______ T- j- b- ç- q-h-e-ê n-v-x-î- ---------------------------- Tu ji bo çi qehweyê navexwî? 0
See on külm. Sa- --ye. S__ b____ S-r b-y-. --------- Sar bûye. 0
Ma ei joo seda, sest see on külm. Ez wê---vexw-m ji-be- k--s-r bû--. E_ w_ n_______ j_ b__ k_ s__ b____ E- w- n-v-x-i- j- b-r k- s-r b-y-. ---------------------------------- Ez wê navexwim ji ber ku sar bûye. 0
Miks sa teed ei joo? Tu -- çi ça-ê-n----wî? T_ j_ ç_ ç___ n_______ T- j- ç- ç-y- n-v-x-î- ---------------------- Tu ji çi çayê navexwî? 0
Mul ei ole suhkrut. Ş------m-- t---. Ş_____ m__ t____ Ş-k-r- m-n t-n-. ---------------- Şekirê min tune. 0
Ma ei joo seda, sest mul ei ole suhkrut. E- -ê--ave------ew-a -e-i-ê -in --ne. E_ w_ n_______ l____ ş_____ m__ t____ E- w- n-v-x-i- l-w-a ş-k-r- m-n t-n-. ------------------------------------- Ez wê navexwim lewra şekirê min tune. 0
Miks te suppi ei söö? T- j--b- ç------ey----v-xw-? T_ j_ b_ ç_ ş______ n_______ T- j- b- ç- ş-r-e-ê n-v-x-î- ---------------------------- Tu ji bo çi şorbeyê navexwî? 0
Ma ei tellinud seda. Mi---w-n-xwes--bû. M__ e_ n__________ M-n e- n-x-e-t-b-. ------------------ Min ew nexwestibû. 0
Ma ei söö seda, sest ma ei ole seda tellinud. Ez -ave---- ji -e--ku m-n--- nexwesti-û. E_ n_______ j_ b__ k_ m__ e_ n__________ E- n-v-x-i- j- b-r k- m-n e- n-x-e-t-b-. ---------------------------------------- Ez navexwim ji ber ku min ew nexwestibû. 0
Miks te liha ei söö? Hûn--i -o--- g-şt--na-wi-? H__ j_ b_ ç_ g____ n______ H-n j- b- ç- g-ş-î n-v-i-? -------------------------- Hûn ji bo çi goştî navwin? 0
Ma olen taimetoitlane. Ez -ej-te--an -m. E_ v_________ i__ E- v-j-t-r-a- i-. ----------------- Ez vejeteryan im. 0
Ma ei söö seda, sest ma olen taimetoitlane. E- -î -axw-m -- -er--- e- veje-er-an im. E_ w_ n_____ j_ b__ k_ e_ v_________ i__ E- w- n-x-i- j- b-r k- e- v-j-t-r-a- i-. ---------------------------------------- Ew wî naxwim ji ber ku ez vejeteryan im. 0

Žestid aitavad meil õppida sõnavara

Sõnavara õppides on meie ajul palju tööd teha. Ta peab salvestama kõik uued sõnad. Aga oma aju on võimalik õppimisel ka abistada. Seda saab teha žestide abil. Viiped aitavad meie mälu. Mälu talletab sõnu paremini, kui ta töötleb samal ajal ka viipeid. Teadusuuring on seda tõestanud. Teadlased palusid katsealustel sõnavara õppida. Antud sõnu aga ei olnud tegelikult olemas. Need sõnad olid tehiskeelsed. Mõnes sõnad õpetati katsealustele koos žestidega. See tähendab, et katsealused mitte ainult ei kuulnud ja lugenud neid sõnu. Nad imiteerisid viibete abil ka sõnade tähendust. Õppimise ajal mõõdeti nende aju aktiivsust. Teadlased tegid katse käigus huvitava avastuse. Kui õpiti viibetega sõnu, olid aktiivsed rohkem aju piirkondi. Lisaks kõnekeskusele näitasid aktiivsust üles ka sensomotoorsed piirkonnad. Antud lisaaktiivsus mõjutab meie mälu. Viibetega õppimine loob keerulisi seoseid. Need seosed salvestavad sõnu aju mitmes piirkonnas. Sel moel töödeldakse sõnavara palju tõhusamalt. Kui soovime mingit sõna kasutada, leiab meie aju selle kiiremini üles. Need on ka salvestatud paremini. Siiski on oluline, et liigutus oleks sõnaga seotud. Meie aju tunneb ära, kui sõna ja žest ei ole omavahel seoses. See avastus võib viia uute õppimismeetoditeni. Inimesed, kes teavad keeltest vähe, õpivad sageli aeglaselt. Võib-olla oleks neile õppimine lihtsam, kui nad imiteeriks neid sõnu füüsiliselt...